Obsah (8)

§ 654§ 631§ 651§ 64§ 306§ 310§ 652§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 18.01.2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18364 Kohtu

) § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub

§ 654lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.

9. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse õigsust selle tegemise aja seisuga ning ei kohalda PKS-i 1.01.2022 jõustunud uusi elatist puudutavaid sätteid. Apellatsioonimenetluse piirid seab

§ 631

lg 1, mille kohaselt võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses 4 2-20-18364 arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (käesoleva seadustiku § 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus. Vastupidise käsitluse korral saaks

§ 631

lg 1 väga avara tähenduse ja kaebemenetluse tulemus võiks hakata sõltuma sellest, kui kiiresti kaebus lahendatakse.

1. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Kuigi pooled on maakohtu menetluses enne kostja 10.06.2021 seisukoha esitamist esitanud seisukohti selles osas, kelle juures poeg elab, ei olnud kostja varem väitnud, et poeg elab kostja juures (vt tl 30, p 1). Kostja märkis oma 10.06.2021 seisukohas, et poeg kolis tema juurde 1.06.2021 ehk vahetult enne, kui kostja 10.06.2021 seisukoha kohtule esitas (tl 104). See, kas kostja võis menetlusse esitada pärast eelmenetluse lõppemist tekkinud uusi asjaolusid, ei oma maakohtu otsusele hinnangu andmisel tähtsust, sest see ei saaks tingida maakohtu otsuse tühistamist. Praegune kohtuasi puudutab üksnes hagejat. See, kas poeg elab kostja juures või mitte, ning kas kostjal on poja ülalpidamise kohustus või mitte, ei omanud tähtsust selle hindamisel, kas kostjal on ülalpidamiskohustus hageja ees. Samuti ei oma see tähtsust kostja apellatsioonkaebuse lahendamisel, mille alusel ringkonnakohus hindab, kas maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (

§ 651lg 1).

Maakohtu menetluses oli üksnes hageja elatise nõue.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja 10.06.2021 seisukoht sisaldas uusi asjaolusid, mis seondusid sellega, et kostja vaidles vastu hageja tagasiulatuva elatise nõudele (tl 104 teine lõik). Kuigi tagasiulatuva elatise nõuet oli menetluses arutatud, ei võimalda see kostjal pärast eelmenetluse lõppu esitada nõudele uusi asjaolusid sisaldavaid vastuväiteid. Enne 10.06.2021 seisukoha esitamist ei vaielnud kostja hageja tagasiulatuva elatise nõudele vastu väitega, et hageja seaduslik esindaja on kahju tekitanud ega seostanud oma sellist vastuväidet kostja 10.06.2021 seisukoha teises lõikes märgitud asjaoludega.
2. See, millal kohus eelmenetluse lõpetab, on kohtu kaalutlusotsus. Kohus lõpetab eelmenetluse, kui selle ülesanded on täidetud. Maakohus leidis, et tsiviilasja oli eelmenetluse lõpetamise ajaks arutatud ammendavalt (tl 95p, p 7). Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et eelmenetluse lõpetamisest tuleks pooli eelnevalt teavitada. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses ka esile toonud, mis maakohtul jäi eelmenetluses välja selgitamata või mida kostja soovinuks maakohtu menetluses veel täiendavalt esitada, et peab eelmenetluse lõpetamisest poolte teavitamata jätmist rikkumiseks, mis võiks tingida maakohtu otsuse tühistamise. Enne eelmenetluse lõpetamist oli maakohus andnud pooltele korduvalt tähtaegu oma seisukohtade täpsustamiseks ja tõendite esitamiseks. Pooltele oli nende menetlusdokumentidest nähtuvalt selge, millist nõuet kohus läbi vaatab, milline on tõendamiskoormis ja millised on asjas tõendamisele kuuluvad asjaolud. Mõlemal poolel oli eelmenetluses võimalus esitada kõik asjaolud ja tõendid.
3. Millised konkreetsed maakohtu määratud tähtajad olid kostja arvates ebamõistlikult lühikesed, ei ole kostja apellatsioonkaebuses samuti esile toonud. Kostjal oli maakohtu menetluses lepinguline esindaja. Kui kostja hinnangul oli mõni määratud tähtaegadest liiga lühike, oli kostjal võimalik taotleda kohtult tähtaja pikendamist.

§ 64

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. 15. Põhjendatud ei ole seegi kostja etteheide, et maakohus ei seostanud menetlustähtaegade määramist menetlusdokumendi kättetoimetamisega. Vastavalt

§ 306

lg-le 5 peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, 5 2-20-18364 samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid. Menetlusdokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama käesolevas osas sätestatud korras, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (

§ 310

lg 1).

§ 310

lg 1 jätab menetlusdokumendi, mis ei ole

§ 306lg-s 5 nimetatud menetlusdokument, teatavakstegemise viisi kohtu otsustada.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostjale menetlustähtaegu määrates

§ 310lg 1 vastu eksinud.

Hagiavaldus toimetati kostjale kätte (tl 17). 19.02.2021 kohtunõudele (tl 34–35) vastas kostja tähtaegselt, s.o 5.03.2021 (tl 39–40). 15.03.2021 kohtunõudele (tl 44) vastas kostja samuti tähtaegselt ehk 22.03.2021 (tl 55–56). Niisamuti vastas kostja 13.04.2021 kohtunõudele (tl 76) tähtaegselt ehk 15.04.2021 (tl 78–88p). 16.

§ 652

järgi on uute tõendite ja asjaolude esitamine ringkonnakohtus piiratud ning üldjuhul võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Kuna kostja ei ole maakohtu menetluses vaidlustanud hageja kulusid eluruumile 232,50 eurot, ei saa ringkonnakohus seda arvestada. Kuigi kostja on maakohtu menetluses väitnud, et hageja kulud on tõendamata, ei ole kostja eraldi vaidlustanud hageja kulude suurust eluruumile, mis olid esile toodud juba hagiavalduses (tl 2) ja mida hageja menetluse käigus täpsustas (tl 77). Miks hageja kulud eluruumile ei ole põhjendatud, pole kostja selgitanud. Maakohus on kostjale kahel korral selgitanud, et hagejal ei tule oma kulusid tõendada, sest hageja nõuab kostjalt elatist miinimummääras (vt tl 34, p 4; tl 95, p 5).

1. Hageja hagi lahendamisel ning maakohtu otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse hindamisel ei oma tähendust see, et kostja juures on hageja jaoks oma tuba, millega seonduvaid kulusid kannab kostja. Elatise nõude lahendamisel omab tähtsust see, millise vanema juures laps elab ja kas vanem osaleb lapse kasvatamises. Maakohus tuvastas, et hageja elab ema juures. See, et hagejal on kostja juures tuba ja toit, ei muuda seda, et hagejal kaasnevad ema juures elamisega kulud, mis hagejal tuleb kanda. PKS § 96 esimese lause ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (PKS § 100 lg 1 esimene lause). Kuna hageja kostja juures ei ela, ei rahulda kostja hageja vajadusi vahetult – vaatamata sellele, et kostja väidab apellatsioonimenetluses, et on võimeline ja valmis seda tegema.
2. Maakohus lahendas kostja taotluse kuulata hageja ära oma 5.05.2021 määrusega (tl 90). Milles maakohus eksis ja kuidas see mõjutab maakohtu otsust, ei ole kostja selgitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ärakuulamiseks alust ega vajadust ei olnud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Hageja ei ole esitanud oma menetluskulude nimekirja ja asja materjalidest ei nähtu, et hagejal oleksid apellatsioonimenetluses menetluskulud tekkinud. Seetõttu määrab ringkonnakohus hageja apellatsioonimenetluse menetluskulude suuruseks 0 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing 6