RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-3011 28. veebruar 2022 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Ants Kull

) § 10 lg 31 alusel halduskohtu poole. Maakohus edastas riigi õigusabi taotluse ja

1. detsembri
2. a määruse Tallinna Halduskohtule.
3. Tallinna Halduskohus keeldus
4. detsembri
5. a määrusega riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja Riigikohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul tuleb olenemata asjaolust, et taotleja soovib vaidlustada EIK-is haldusasja, riigi õigusabi taotlus

§ 37lg 2 ja § 10 lg 3 kohaselt esitada maakohtule (vt ka Riigikohtu erikogu 25.

novembri

1. a määrus asjas nr 3-3-4-5-15 ja
2. novembri
3. a määrus asjas nr 3-3-4-4-15). Kuigi

§ 10lg-t 3 on alates 1.

jaanuarist 2018 muudetud ja paragrahvi lisatud lg 31 järgi vaatab haldusmenetluse jaoks taotletava riigi õigusabi taotlusi läbi halduskohus, ei ole samasugust muudatust tehtud juhuks, kui isik soovib esitada EIK-ile kaebust halduskohtumenetluses tehtud otsuse peale. Selliste riigi õigusabi taotluste lahendamine on jätkuvalt maakohtu pädevuses (vt nt Tartu Ringkonnakohtu

1. detsembri
2. a otsus asjas nr 3-18-276,
3. jaanuari
4. a määrus asjas nr 3-18-2184 ja
5. märtsi
6. a määrus asjas nr 3-19-155). Seega ei ole praeguse riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu, vaid maakohtu pädevuses. 3-21-3011 ERIKOGU SEISUKOHT
7. Erikogu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et taotlus saada riigi õigusabi selleks, et pöörduda EIK-i haldusasjast võrsunud vaidluse lahendamiseks, tuleb

§ 10lg 31 alusel esitada halduskohtule.

Regulatsiooni mitmeti mõistetavusele vaatamata räägivad selle järelduse kasuks järgmised asjaolud. 5.

§ 37

lg 2 on viitenorm, mille kohaselt tuleb riigi õigusabi taotlus EIK-i pöördumiseks esitada samale kohtule, nagu esitatakse taotlus

§ 10

lg-s 3 sätestatud kohtueelse või kohtuvälise menetluse korral.

§ 10lg 3 näeb ette, et selline taotlus esitatakse maakohtule.

Erinevalt tsiviilasjadest või väärteoasjadest ei näe

§ 10lg 3 alates 1.

jaanuarist 2018 maakohtule taotluse esitamist ette juhul, kui tegemist on haldusmenetlusega. Sellisel juhul kohaldub

§ 10

lg 31, mis sätestab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Erikogu hinnangul tuleneb sellest seadusemuudatusest, et seadusandja tahe oli anda haldusmenetlusega seotud asjades riigi õigusabi taotluste lahendamine halduskohtu pädevusse. Nagu

§ 10

lg 3 laieneb riigi õigusabi taotlustele, mille puhul enne EIK-i pöördumist on riigisisesed õiguskaitsevahendid ammendunud tsiviilkohtumenetluses või süüteomenetluses, tuleb sama analoogia alusel halduskohtumenetlusest võrsunud vaidluse korral kohaldada

§ 10lg-s 31 sätestatut.

Seega tuli praegune taotlus esitada halduskohtule. 6. Vastupidist järeldust ei tingi ka

§ 37lg 3, mis annab maakohtule aluse riigi õigusabi andmisest keelduda.

See säte ei ole oma sisult mitte pädevusnorm, vaid nimetab tingimused, mille esinemisel või puudumisel ei ole riigi õigusabi andmine lubatav.

§ 37lg 3 kehtib analoogselt ka halduskohtule esitatud taotluse läbivaatamisel.

Erikogu leiab, et

§ 37

lg 3 alust arvestades on menetlusökonoomia seisukohast ka otstarbekas, et halduskohtumenetlusest tulenenud asjaoludel hindaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 eelduste täidetust haldusvaidlustele spetsialiseerunud ning selle eripäradega kursis olev kohtuharu. Kõigis muudes aspektides vaatavad haldusasjades esitatud riigi õigusabi taotlusi läbi halduskohtud (vt

§ 10lg-d 1 ja 2).

7. Õigusselguse huvides võiks seadusandja de lege ferenda täpsustada

§ 37

lg-test 2 ja 3 ning

§ 10lg-test 3 ja 31 tulenevat kohtute pädevust EIK-i pöördumiseks esitatavate riigi õigusabi taotluste aspektist. (allkirjastatud digitaalselt) 2