Obsah (7)

§ 120§ 121§ 2§ 43§ 249§ 250§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2022, Tartu Kohtuasja number 3-21-3027 Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla peale Menetlusosalised Kaeba

) § 121 lg 4, § 252 lg 7). ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuses märgib X, et teda hoitakse vahetpidamata ebaseaduslikult kartseris, mis on väärikust alandav. Karistusi kohaldatakse kaebaja väitel ilma käskkirjata ning distsiplinaarmenetluse dokumente talle vene keelde ei tõlgita. Seega on kaebajale teadmata süüdistuste ja otsuste sisu. Vangla rikub Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning õigust olla koheselt teavitatud isikule arusaadavas keeles temale esitatud süüdistuse sisust. Kaebaja märgib, et
3. detsembril 2021 öeldi talle, et ta peab olema veel viis päeva kartseris, kuid on teadmata, millise käskkirja alusel ta kartseris viibib. Kaebaja viitab CPT seisukohale, mis keelab üksteise järel kohaldatavad distsiplinaarmeetmed. 3-21-3027 X palus kaebuses kartseri tühistamist, kartserikaristuste täitmise lõpetamist ning soovis ühtlasi 5000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kaebaja palus vabastada end riigilõivu tasumisest ning palus määrata endale tasuta riigi õigusabi. Kaebuse juurde ei olnud lisatud ühtegi dokumenti.
4. Vastuseks kohtunõudele edastas Tartu Vangla
5. jaanuaril 2022 kohtule Tartu Vangla
6. detsembri
7. a käskkirja nr 6-2/521 ja
8. oktoobri
9. a käskkirja nr 6-2/462 (Xile distsiplinaarkaristuste (kartserisse paigutamine) määramine). Lisaks esitati andmed Xile alates
10. jaanuarist 2021 määratud distsiplinaarkaristuste kohta. Vangla selgitas
11. jaanuari
12. a vastuses, et X paigutati kartserikaristust kandma
13. detsembril 2021 käskkirja nr 6-2/462 alusel, millega kohaldati kinnipeetavale 3 ööpäevaks kartserit ebatsensuursete ja solvavate väljendite kasutamise eest.
14. detsembril 2021 pöörati kinnipeetava osas täimisele käskkirjaga nr 6-2/521 määratud karistus 5 ööpäeva kartserit. Karistuse kandmine katkestati
15. detsembril 2021 seoses kinnipeetava suhtes isolatsiooni kohaldamisega (keeldus COVID-19 analüüsi andmisest) ning selle tulemusel jäi kinnipeetaval kanda veel kartserikaristust 3 ööpäeva ja 10 tundi.
16. jaanuaril 2022 jätkati kinnipeetav Xi osas käskkirjaga nr 6-2/521 mõistetud karistuse ära kandmata osa täitmisele pööramist. Nimetatud käskkirjaga mõistetud karistus saab ära kantud
17. jaanuaril 2022 kell 02.
18. Lisaks märkis vangla, et käskkirja nr 6-2/462 suhtes on kinnipeetav X esitanud vanglale pöördumise
19. novembril 2021 (registreeritud nr-ga 1-11/356-1, lisatud), mille on pealkirjastanud vaidena, kuid sisus käskkirja ei vaidlusta. Pöördumise tõlge saabus vanglasse
20. novembril 2021 ning seda ei ole veel lahendatud. Kahju hüvitamise taotlust eelviidatud kartserikaristuse kandmisega seonduvalt X vanglale esitanud ei ole. Täiendavalt teatas Tartu Vangla
21. jaanuaril 2022 kohtule, et vangla on
22. a novembris ja detsembris lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotluseid, kuid ükski neist ei ole olnud seotud kartserikaristuse määramise või kartserikaristuse kandmisega.
23. Tartu Halduskohtu
24. jaanuari
25. a määrusega jäeti Xi riigi õigusabi taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 1). Sama määruse resolutsiooni punktis 2 jäeti Xi kaebus ja esialgse õiguskaitse taotlus käiguta ning kaebajale anti kaebuse ja taotluse puuduste kõrvaldamiseks aega 7 päeva arvates määruse kättetoimetamisest. X sai halduskohtu
26. jaanuari
27. a määruse kätte
28. jaanuaril
29. KOHTU SEISUKOHT
30. Kohus on seisukohal, et Xi kaebus tuleb tagastada ning kaebuses sisalduv esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt. 5.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 5.

1. Halduskohus jättis Xi kaebuse
2. jaanuari
3. a määrusega käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus märkis määruses, et Xi kaebus on mõistetav selliselt, et ta soovib vaidlustada endale määratud distsiplinaarkaristusi, kuid ta ei ole teadlik käskkirjadest, millega talle karistused määrati. Samuti nähtus kaebusest, et kaebajal on kahjuhüvitise saamise soov. Kohus selgitas kaebajale, et kaebusest ei selgu üheselt milliste nõuetega kaebaja kohtu poole pöördub. Xil tuli kohtule teatada, millise käskkirja v tühistamist ta soovib ning ühtlasi tuli kaebajal täpsustada oma kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja pidi kohtule 2 3-21-3027 teatama, milles talle tekkinud kahju seisneb ning millal ja millise haldusakti või toimingu tagajärjel kahju tekkis. Kohus märkis, et kaebajal tuleb ka ära näidata, millal ta läbis tühistamis- ja hüvitamisnõudes kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lõiked 5 ja 8). Kaebuse puuduste kõrvaldamise hõlbustamiseks edastas kohus kaebajale koos määrusega ka Tartu Vangla
4. jaanuari
5. a vastuse kohtunõudele koos lisadega. Sealhulgas edastati kaebajale ka väljavõte, milles kajastusid andmed kaebajale alates
6. jaanuarist 2021 määratud distsiplinaarkaristuste kohta. Eelnimetatud kaebuse puudused tuli kaebajal kõrvaldada 7 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. X sai halduskohtu
7. jaanuari
8. a määruse kätte
9. jaanuaril
10. Seega tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt
11. veebruaril
12. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole kaebaja kohtule vastanud. 5.
13. Kohus on seisukohal, et X on jätnud kaebuses esinevad puudused tähtaegselt kõrvaldamata ning tema
14. detsembri
15. a kaebuses esinevad sellised puudused, mis takistavad asja läbivaatamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebust esitatud kujul võimalik menetleda, sest sellest ei selgu, milliste nõuetega kaebaja kohtu poole pöörduda soovib. Kaebusest nähtub küll kaebaja rahulolematust talle määratud distsiplinaarkaristustega, kuid kaebaja ei ole kohtule teatanud, millist konkreetset karistust ta vaidlustada soovib. Kohus edastas kaebajale andmed talle
16. aastal määratud distsiplinaarkaristuste kohta, kuid vaatamata sellele ei ole kaebaja kaebust täpsustanud. Kaebaja ei ole ka selgitanud, millised konkreetsed asjaolud on tema kahjunõude aluseks. Tartu Vangla
17. jaanuari
18. a vastusest nähtub, et
19. a novembris ja detsembris ei ole vangla teinud ühtegi otsust kaebaja kahjunõude osas, milles oleks viidatud kartserikaristus(t)ele ning mille peale
20. detsembril 2021 kohtule esitatud kaebus oleks tähtaegne (vt riigivastutuse seaduse § 18 lg 2). 5.
21. Kaebus oli kohtu hinnangul sedavõrd ebaselge, et ilma kaebaja poolt kaebuse käiguta jätmise määruses nimetatud puudusi kõrvaldamata ei ole kohtul võimalik seda menetleda. Halduskohtul on küll kohustus tagada oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata tema õigusliku kogenematuse tõttu (

§ 2

lg 5), kuid samas lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lg 3).

Kohus ei saa kaebaja asemel kaebust ja selle nõudeid sisustada, kui kaebaja ise kaebuse täpsustamiseks vajalikke samme kohtu selgituste alusel ei astu. 5.4. Eeltoodule tuginedes tagastab kohus Xi kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

5.5.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kohus märgib et Xi
2. detsembri
3. a kaebuses sisalduvat distsiplinaarkaristuste täitmise peatamise taotlust (vt kaebuse p 10.6) võis mõista nii, et kaebaja soovib esitada kohtule esialgse õiguskaitse taotluse (

§ 249lg 1).

Kohus jättis nimetatud taotluse

1. jaanuari
2. a määrusega käiguta ning palus kaebajal taotlust täpsustada. Kohus viitas sellele, et kaebaja on juba käskkirjadega nr 6-2/462 ja nr 6-2/521 määratud kartserikaristused ära kandnud ning kaebajal tuli selgitada, milliste distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade täitmise peatamist ta taotleb. Kaebajal tuli esialgse õiguskaitse taotlust ka põhistada (

§ 250lg 2).

Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse käiguta sama määrusega, millega kaebajale anti tähtaeg kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Ka esialgse õiguskaitse taotluse puudused tuli kaebajal kõrvaldada 7 päeva jooksul arvates

1. jaanuari
2. a määruse kättetoimetamisest. Nagu eelnevalt viidatud, siis ei ole kaebaja
3. jaanuari
4. a kohtumäärusele praeguse aja 3 3-21-3027 seisuga vastanud. Seega on ka esialgse õiguskaitse taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise tähtaeg möödunud. Puudused tuli kõrvaldada hiljemalt
5. veebruaril
6. Kohus leiab, et puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei ole võimalik kaebaja esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada. Taotlusest ei selgu, millise distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamist kaebaja soovib ning taotlus on põhistamata. Kohus jätab taotluse

§ 55lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata.

1. Arvestades seda, et kohus tagastab kaebuse ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
2. Kohus peab siinkohal vajalikuks märkida, et on kaebajale
3. jaanuari
4. a määruses selgitanud, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse puuduste tähtaegselt kõrvaldamata jätmisel tagastab kohus kaebuse ning jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4