← Eesti

3-21-2939/7

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2022, Tartu Kohtuasja number 3-21-2939 Kohtuasi X kaebus Tallinna Vangla peale Menetlusosalised Kae

) § 121 lg 4). ASJAOLUD

  1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X esitas
  2. detsembril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla peale. Kaebuse kohaselt soovib X anda kohtusse asja nr 5-37/21/258-2 (Tallinna Vangla
  3. detsembri
  4. a vastus, millega jäeti rahuldamata tema mittevaralise kahju hüvitamise taotlused registreerimisnumbritega 5-37/21/258-1, 5-37/21/262-2, 5-37/21/266-1, 5-37/21/269-1, 537/21/270-1 ja 5-37/21/275-1). Kaebaja märkis, et Tallinna Vangla soovib asja summutada, eirates tema enesetapukatseid ning väites, et ta kuuleb hääli. Psühhooside ajal on vangla jätnud ta meditsiinilise abita ning ei ole andnud ravimeid. Samuti on valvurid sõimanud teda ja vanemkaplanit pedofiilideks. Kaebajal on depressioon, pidevad enesetapumõtted ja hirm Tallinna Vanglasse naasmise ees. Tema kohta koostatud haiguskirjeldused on naeruvääristavad ja teda alandavad ja ta nõuab faktide moonutamise eest hüvitist. X palus mõista endale välja koondsumma moraalse ja materiaalse kahju hüvitamiseks. Lisaks palus ta end ennetähtaegselt Tartu Vanglast vabastada (elektroonilise järelevalvega). 3-21-2939
  5. Vastuseks kohtunõudele edastas Tallinna Vangla
  6. detsembril 2021 kohtule kaebuses nimetatud X poolt Tallinna Vanglale esitatud kahjunõuded registreerimisnumbritega 5-37/21/2581, 5-37/21/262-2, 5-37/21/266-1 ja 5-37/21/269-1 ning Tallinna Vangla
  7. detsembri
  8. a otsuse nr 5-37/21/258-
  9. Tartu Halduskohus tagastas
  10. jaanuari
  11. a määrusega X kaebus osas, mis puudutab tema vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppu vabastamist ning osas, mis puudutab haiguskirjeldustes moonutatud faktide esitamisega tekitatud kahju hüvitamist (resolutsiooni p 1). Sama määrusega jäeti X riigi õigusabi taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 2) ning kaebus jäeti käiguta ja kaebajale anti kaebuse puuduste kõrvaldamiseks aega 10 päeva arvates määruse kättetoimetamisest (resolutsiooni p 3). X on eelnimetatud määruse kätte saanud ning kättesaamist kinnitav väljastusteade (kaebaja poolt allkirjastatud) on kohtule tagastatud
  12. jaanuaril
  13. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et X kaebus tuleb tagastada ning seda alljärgneval põhjusel. 5.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Halduskohus jättis X kaebuse

  1. jaanuari
  2. a määrusega käiguta ning andis kaebajale kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kaebaja pidi kohtule täpsustama, millist liiki (varaline, mittevaraline) kahju hüvitamise taotlusega ta kohtu poole pöördub. Samuti pidi kaebaja selgitama, millal ja millise tegevuse käigus talle kahju tekitati. Kohus märkis, et saab kaebaja kahjunõuet sisuliselt läbi vaadata vaid juhul, kui on konkreetselt teada, millal kahju kaasa toonud sündmused toimusid ja milles need seisnesid. Lisaks pidi kaebaja kohtule teatama, kas ta soovib kindlas summas hüvitise väljamaksmist või hüvitist kohtu äranägemisel ning millisel riigivastutuse seaduse § 9 lõikes 1 nimetatud alusel ta hüvitist nõuab. Kaebuselt tuli ka tasuda riigilõiv vastavalt kahjunõude suurusele. Seejuures märkis kohus, et kui kaebaja taotleb hüvitist ka tervisele tekitatud kahju eest, siis üldjuhul kohaldub selles osas kaebusele riigilõivuvabastus (RLS § 22 g 1 p 12). Kohus viitas, et maksejõuetuse korral võib kaebaja esitada menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks. Kohus palus kaebajal ka täpsustada, millises vormis ta kaebuse läbivaatamist soovib. Eeltoodud puudused tuli kaebajal kõrvaldada 10 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Kohus märgib, et halduskohtu
  3. jaanuari
  4. a määruse kaebajale kättetoimetamist tõendav väljastusteade tagastati kohtule
  5. jaanuaril
  6. Väljastusteatel puudub küll määruse kättetoimetamise kuupäev, kuid sellel on olemas kaebaja allkiri, mis kinnitab seda, et ta on
  7. jaanuari
  8. a kohtumääruse kätte saanud. Arvestades eeltoodut tuleb asuda seisukohale, et kaebaja on kohtumääruse igal juhul kätte saanud hiljemalt
  9. jaanuaril 2022 ning oleks pidanud kaebuse puudused kõrvaldama hiljemalt
  10. jaanuaril
  11. Käesoleva määruse tegemise aja seisuga ei ole kaebaja kohtule vastanud.
  12. Kohus on seisukohal, et X on jätnud kaebuses esinevad puudused tähtaegselt kõrvaldamata ning tema
  13. detsembri
  14. a kaebuses esinevad sellised puudused, mis takistavad asja läbivaatamist. Kohtu hinnangul ei ole kaebust esitatud kujul võimalik menetleda. Kaebusest ei selgu vaidluse ese ehk see, millist liiki kahju ja millise tegevuse tagajärjel on kaebajale tekkinud. Samuti ei ole selge, milles see kahju täpsemalt seisneb. Kuna kaebaja ei ole kahjunõuet täpsustanud, siis ei saa kohus võtta seisukohta ka selles osas, kas kaebusele kohalduks mingis osas riigilõivuvabastus ning 2 3-21-2939 millises ulatuses tuleks kaebajal riigilõivu tasuda. Kohus on kohtute infosüsteemi vahendusel kontrollinud, kas kaebaja on seonduvalt haldusasjaga nr 3-21-2939 riigilõivu tasunud, kuid sellist riigilõivu laekumist kohtute infosüsteemist ei nähtu.
  15. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu.

8.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.