TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-273 Määruse kuupäev 3. veebruar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Dan Lepiku kaebus Tartu Vangla ametniku tegevuse õigusvastasuse

§ 121lg 4 ja § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Dan Lepik (kaebaja) esitas Tartu Vanglale
2. detsembril 2021 pöördumise, milles juhtis vastustaja tähelepanu vanglaametniku ebaõigele tegevusele seoses ravimi väljastamisega. Kaebajale väljastati ühel päeval teisele kinnipeetavale mõeldud ravim. Kaebaja palus algatada vanglaametniku suhtes menetluse.
3. Tartu Vangla lahendas
4. veebruari
5. a vastusega vanglaametniku tegevuse peale esitatud avalduse ja käsitles seda märgukirjana. Vangla möönis, et selline olukord on tõepoolest toimunud ja vabandas kaebaja ees tekkinud ebamugavuste pärast. Lisaks märkis vangla, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimist.
6. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
7. veebruaril 2022 kaebuse, milles ei nõustu Tartu Vangla
8. veebruari
9. a vastusega oma avaldusele. Kaebaja on seisukohal, et vanglaametniku tegevus oli õigusvastane ning teda tuleks distsiplinaarkorras karistada. Samuti ei ole kohane vangla hinnang rikkumise raskusele. KOHTU SEISUKOHT
10. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 2 lg-st 4, mille teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest, mõistab kohus, et kaebaja nõuab vanglaametniku tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja konkreetse vanglaametniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. 3-22-273 5.

§ 44

lg 1 näeb ette, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

1. Kaebajal puudub õigusaktidest tulenevalt subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Ametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on vastavalt ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (vangistusseaduse §-d 148 ja 149 ja avaliku teenistuse seaduse § 72 lg-d 1-2). Kaebaja ei saa seetõttu kohtumenetluses nõuda vanglaametniku karistamist distsiplinaarkorras. Kaebaja on saanud realiseerida oma õigust juhtida vanglaametniku ebakohasele käitumisele tähelepanu ning tema avalduse on vangla sisuliselt läbi vaadanud. Seega puudub kaebajal vanglaametnike vastutusele võtmise nõudmiseks selles asjas ilmselgelt kaebeõigus.
2. Vangla on kaebajale edastatud vastuses nr 2-3-/245-2 tunnistanud vanglaametniku tegevuse õigusvastasust, mistõttu ei esine alust ka eraldiseisva tuvastamiskaebuse esitamiseks. Olukorras, kus vangla on vanglaametniku tegevuse õigusvastasust tunnistanud ning isiku ees vabandanud, puudub vajadus vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks kohtumenetluses, sest poolte vahel puudub vaidlus rikkumise toimumises. Õiguslikult selges olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse ületuvastamine kohtumenetluses kaebajale mingisugust eelist.
3. Kaebajal on vajadusel võimalik esitada vanglale kahjunõue, kui vanglaametniku ebakohane tegevus tekitas talle tema hinnangul kahju. Sellega seoses tuleb kaebajal siiski arvestada, et vangla on juba vastuses tegevuse ebaõigsust tunnistanud ja tema ees vabandanud, mistõttu ei ole kahjunõude rahuldamise tõenäosus kaebuses ja vangla vastuses väljatoodud asjaolusid ning senist kohtupraktikat arvestades kuigi suur.
4. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebeõiguse puudumise tõttu Dan Lepiku kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2