) § 102 lg
Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus P. O. esitas kohtule pankrotiavalduse, millest nähtub, et tal on kohustusi 19 000.00 euro ulatuses. Võlgnikule kuulub korter asukohaga xxxx (registriosa xxx), muu oluline vara võlgnikul puudub. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 11.01.2022 määrusega on P. O. ajutiseks halduriks nimetatud Svetlana Pilden. Ajutine haldur esitas aruande 28.01.2022. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ning välja tuleb kuulutada P. O. pankrot. P. O. pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pankrotiseaduse (
) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku nimele on registreeritud korteriomand, asukohaga xxxx, registriosa xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, üldpinnaga 55,20 ruutmeetrit. Korteriomandi suhtes 24.11.2021 korraldatud enampakkumine, alghinnaga 3 995.00 eurot, on nurjunud. Maanteeameti vastuse järgi ei ole ega polnud võlgniku nimele sõiduvahendeid registreeritud. Võlgnikul puudub seos äriühingutega. Võlgniku pensionikonto saldo on Xxxx 3339,339 osakut, orienteeruva väärtusega 4 461.80 eurot. Tegemist on II samba pensioniosakutega. Päringu tulemustena on selgunud, et võlgniku nimele on avatud konto Xxxx AS-is, mille saldo 18.01.2022 seisuga oli 1.13 eurot. Xxxx AS-is avatud konto jääk seisuga 18.01.2022 oli 2.43 eurot, mis on broneeritud seoses teenustasu võlgnevustega. Võlgniku 2 sissetulekuks on töötu- ja peretoetus ca 256.00 eurot kuus. Võlgniku avalduse kohaselt muu võlgade katteks realiseeritav vara puudub. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul on kohustusi vähemalt 22 947.13 euro ulatuses. Täitemenetlused on peatatud, võivad lisanduda täitemenetluse kulud. Võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on vara hinnangulises väärtuses 3 995.00 eurot, arestitav sissetulek puudub ning sissenõutavaks muutnud kohustused moodustavad kokku vähemalt 22 947.13 eurot. Võlgniku vara ei katta sissenõutavaks muutunud kohustusi. Võlgniku ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võlgnik on hetkeseisuga töötu. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise oma maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Analüüsides võlgniku konto väljavõtet on ajutise halduri hinnangul võimalik järeldada, et võlgnik on võtnud laene perioodil 2017 - 2020. Võlgniku sissetulekuks olid sotsiaaltoetused ca 400.00 – 700.00 eurot. Võttes arvesse, et tol ajal olid võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last, siis laenukohustus oli algusest peale üle jõu käiv. Kuigi võlgnik tegi tagasimakseid, sh uute laenude arvelt, ei piisanud sissetulekust toimetulekuks ning 2019 on võlgnik võtnud regulaarselt väikelaene. Pärast lapsehoolduspuhkuse lõpetamist on võlgnik veebruaris 2021 asunud tööle F AS-i, kuid saadud sissetulek 200.00 – 700.00 eurot kuus ei olnud piisav laenude teenindamiseks ning toimetulekuks. Eespooltoodust tulenevalt leiab haldur, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on sissetuleku ebapiisavus ning hooletu finantskäitumine, s.o olemasolevate laenude katteks uute laenude võtmine olukorras, kus võlgnikul puudus piisav sissetulek igakuiste tagasimaksete tegemiseks. Maksejõuetuse tekkimise ajaks võib lugeda 2017 aasta, mil võlgnik ei suutnud tagastada laene ning võttis uusi laene olemasolevate laenukohustuste täitmiseks. Ajutise halduri aruande koostamise kuupäeva seisuga ei olnud tuvastatud asjaolud, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes (
Pankrotivara moodustamise alus saab
Tagasivõitmise ning tagasinõudmise võimalusi ei ole haldur tuvastanud. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti.
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
lg 2 kohaselt on ajutise halduri 3 tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku summas 920.00 eurot, millele lisandub käibemaks 184.00 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 115.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 920.00 eurot, millele lisandub käibemaks 184.00 eurot, mis tuleb välja mõista pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.