Obsah (10)

§ 74§ 214§ 63§ 199§ 64§ 65§ 73§ 75§ 751§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. oktoober 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5756 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik Vai

§ 74lg 4 alusel koostoimes Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 14.

septembri 2020 vigade parandamise määrusega Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.S (isikukood XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu

1. septembri 2020 määrus koostoimes Viru Maakohtu
2. septembri 2020 määrusega muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Harju Maakohtu 15.10.2018 otsusega karistati A.S

§ 214

lg 2 p 1 ja § 323 lg 1 järgi

§ 63

lg 1 alusel 4 aasta vangistusega ja

§ 199

lg 2 p-de 4, 7 järgi 4 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti üksikkaristustest kergem karistus kaetuks raskeimaga ja mõisteti karistuseks kuritegude kogumi eest 4 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 ja

§ 73

lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 22.04.2015 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (10 kuud 15 päeva) võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 10 kuud 15 päeva vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 74 lg –te 1, 2, 5 alusel kuulus koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust algusega 08.07.2018. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust, ei pöörata täitmisele, kui A.S 5 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid, elukohaga XXX, ja § 75 lg 2 p-s 9 ettenähtud kohustust.

§ 751

lg 4 kohaselt hakkab elektroonilise valve 4-kuuline tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdlase keha külge.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud 6-kuulise vangistuse alguseks loeti 08.07.

1. Kohtuotsus jõustus 05.12.
3. 01.04.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pikendada A.S-ile esialgselt määratud elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 10.06.2019, kuna A.S ajakavast kõrvale kaldumise rikkumised ei olnud nii suured, et takistaks elektroonilise valve jätkamist. A.S on motiveeritud täitma kohtu poolt määratud lisakohustust ning alluma tema üle kehtestatud korrale. Viru Maakohtu 03.04.2019 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pikendati A.S elektroonilise valve allumise tähtaega 1 kuu võrra, s.o kuni 10.06.
4. Kohtumäärus jõustus 09.07.
6. 13.06.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotleb A.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramist, kuna süüdimõistetu ei täitnud talle pandud kohustust alluda elektroonilisele valvele. 18.07.2019 esitas kriminaalhooldaja täiendavat informatsiooni erakorralisele ettekandele, mille kohaselt A.S ei ole täitnud registreerimiskohustust, ei ole elanud kindlaksmääratud elukohas ning ei ole taotlenud luba elukoha vahetamiseks. Viru Maakohtu 09.08.2019 määrusega kuulutati A.S tagaotsitavaks ja määrati tema tõkendiks tabamisel vahistamine. 25.08.2020 teavitas PPA A.S kinnipidamisest 24.08.
8. Viru Maakohtu 11.09.2020 määrusega rahuldati erakorralinne ettekanne ning pöörati täitmisele A.S kandmata karistus 4 aastat 4 kuud 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 24.08.
9. Sama määrusega rahuldati kaitsja Arvo Suubani taotlus ja määrati kaitsealusele A.S-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 159,60 eurot. Viru Maakohtu 14.09.2020 vigade parandamise määrusega täiendati 11.09.2020 määruse resolutsiooni punktidega, et tõkend vahistamine tühistatakse kohtumääruse jõustumisel ning kaitsjatasu summas 159,60 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. 4.
10. Maakohus leidis, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud, sest isik ei näita üles huvi kriminaalhooldusametnikuga koostöö vastu ja suhtub kergemeelselt kohtu poolt määratud karistusse. Isik süstemaatiliselt rikub elektroonilise valve ajakava esitades erinevaid vabandusi, mida ei saa pidada mõjuvateks. 4.
11. Varasemalt on kohus pikendanud A.S-ile määratud elektroonilisele valvele allumise tähtaega seoses aset leidnud rikkumistega. Vaatamata sellele ei muutnud ta oma suhtumist ning jätkas muuhulgas samalaadsete rikkumiste toimepanemist. Peale seda rikkus A.S kontrollnõudeid – ei ole ilmunud registreerimisele, ei ela kindlaksmääratud elukohas ning ei küsinud kriminaalhooldusametnikult luba elukohast lahkumiseks. A.S oli 1 aasta tagaotsitav kohtu poolt ning sel ajal ei täitnud ta ka käitumiskontrolli nõudeid. 4.
12. Süüdimõistetu on kohtu antud usaldust kuritarvitanud ja ei võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, 2 mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle mõistetud karistust. Kuna isik ei ole suutnud alluda käitumiskontrolli nõuetele ja täita kohustust, on kriminaalhooldus tema suhtes ebaõnnestunud. Maakohus on andnud A.S-ile võimaluse parandada oma käitumist, kuid see ei andnud oodatud tulemusi. Kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei suuda talle tingimisi mõistetud karistust tõsiselt võtta. Määruskaebus
13. Viru Maakohtu 11.09.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A.S, kes ei ole rahul maakohtu määrusega ja palub tingimisi karistust mitte täitmisele pöörata. Süüdimõistetu toob välja, et täiendava kohustusena on ta nõus kohustulikult osalema sotsiaalprogrammides, mis tegelevad ennetavalt alkoholi ja narkootiliste ainete tarbimise probleemiga. Samuti taotleb süüdimõistetu menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, kuna tal on raske materiaalne olukord ja ta on töötu. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
14. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse rahuldamiseks selles toodud motiividel puudub alus. Määruskaebus jääb edutuks.
15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.S karistus tuleb täitmisele pöörata. Isikule anti võimalus kanda karistust tingimisi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei asunud täitma temale määratud juba esmast kohustust alluda nõuetekohaselt elektroonilisele valvele. Kohus andis süüdimõistetule võimaluse näidata, et ta on võimeline oma käitumist muutma ning pikendas elektroonilise valve tähtaega. Süüdimõistetu sellest aga järeldusi ei teinud ning tulemuseks oli see, et süüdimõistetu kuulutati 09.08.2019 tagaotsitavaks ning ta tabati alles 24.08.
16. Seega peab A.S vajalikuks karistuse kandmiselt hoiduda nagu ta on märkinud ka maakohtus istungil („ ), mitte nõuetekohaselt karistust kanda. Kogu selle aja ei ole süüdimõistetu suhtes nõuetekohaselt kriminaalhooldust saanud teostada ning süüdimõistetu ei ole täitnud registreerimiskohustust, ta ei ole elanud kohtu määratud elukohas ning ei ole küsinud luba elukoha vahetamiseks. Enne süüdimõistetu tagaotsitavaks kuulutamist toimus viimane kriminaalhooldajaga kohtumine 10.06.
17. Süüdimõistetu ei ole nõuetekohaselt allunud ei elektroonilisele valvele ega ka teistele kriminaalhoolduse ajaks kehtestatud nõuetele. Süüdimõistetu on tahtlikult rikkunud viidatud kohustusi. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks süüdimõistetu nimetatud kohustusi rikkus, esitades seejuures üksnes mittepõhjendatud ennastõigustavaid seisukohti. Esitatud määruskaebuses puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldusi. Süüdimõistetu soovib veel ühte võimalust koos sotsiaalprogrammides osalemise võimalusega, kuid ringkonnakohtu hinnangul on süüdimõistetu puhul võimalused ammendunud. Isik ei saa aru kriminaalhooldusest ega selle mõttest. Olles kriminaalhooldusel peab süüdimõistetu ise tundma huvi, et kõik nõuded saavad nõuetekohaselt täidetud. Tegemist on karistusega nagu ka vangistus, mida tuleb täita ja seda karistuse algusest kuni selle lõpuni. Ringkonnakohtu hinnangul vääriks karistuse täitmisele pööramata jätmine kaalumist olukorras, kus tegemist oleks ühe lihtsakoelise rikkumisega, kuid kohtul on tulnud süüdimõistetu 3 mittenõuetekohast käitumist menetleda ka varasemalt. Ringkonnakohtul puudub alus süüdimõistetu usaldamiseks ja veel ühe täiendava võimaluse andmiseks. Arvestades, et süüdimõistetul puudub huvi mõistetud karistust vabaduses kanda, on põhjendatud üksnes mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kohtul puudub ka usk, et täiendava kohustuse, s.o sotsiaalprogrammides osalemise kohustuse määramine, muudaks süüdimõistetu käitumist ja oleks kriminaalhoolduse kulgemise osas edukas. Karistuse täitmisele pööramine on proportsionaalne.
18. Edutuks jääb ka süüdimõistetu taotlus jätta osa menetluskulusid riigi kanda. Maakohus on niigi andud süüdimõistetule võimaluse tasuda menetluskulusid 12 kuu jooksul. Samas, kui isik soovib endale riigi õigusabi korras kaitsjat, tuleb tal arvestada ka sellega, et tal tuleb selle eest tasuda. Seejuures puuduvad tõendid raske majandusliku olukorra osas. Menetluskulude osalise riigi kanda jätmise aluseks ei ole asjaolu, et isik viibib vangistuses.
19. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohtu
20. septembri 2020 määrus koostoimes
21. septembri 2020 vigade parandamise määrusega tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Tiit Lõhmus Ingeri Tamm 4 Erkki Hirsnik