Obsah (6)

§ 152§ 47§ 71§ 104§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-1912 Määruse kuupäev 3. veebruar 2022 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X (X.) kaebus Viru Vangla 14. mai 2021. a käskkirja 3/367-1 tü

) § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise 2 3-21-1912 taotluse.

§ 152

lõikest 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja tähtaja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist.

1. Kohus jääb
2. jaanuari
3. a määruses esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades.

§ 47

lõige 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja sai vangla

1. juuli
2. a vaideotsuse nr 6-12/173-2 allkirja vastu kätte
3. juulil
4. Seega hakkas halduskohtule kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema
5. juulil 2021 ning möödus
6. augustil
7. Kaebaja andis Viru Vanglale kaebuse kohtule edastamiseks üle
8. augustil
9. Seega on kaebaja ületanud

§ 47lõikes 2 sätestatud 30-päevast tähtaega.

13. Kaebaja ei vaidle vastu, et esitas kaebuse hilinenult, ning on kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kaebaja väitel tingis kaebuse hilinenult esitamise inimlik eksitus seoses kaebaja teadmisega, kui mitu päeva on juulikuus, ja tervisehäire (depressioon). 14.

§ 71

lõige 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena

§ 71

lõike 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. jaanuari
2. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, punktid 16−17;
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, punkt 12;
5. mai
6. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, punkt 13).
7. Kohus leiab, et kaebaja taotluses esitatud väited ei ole mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja toob välja, et tal on raske depressioon, mistõttu on tal keskendumishäired ning raske dokumente täita ja esitada. Kohtu hinnangul ei ole kaebajal diagnoositud depressioon põhjustanud kaebajale sellist tervislikku seisundit, mis oleks kuidagi piiranud kaebaja võimet esitada kohtule dokumente. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on viimase aasta jooksul esitanud kohtule üle poolesaja dokumendi (kaebused, määruskaebused, riigi õigusabi taotlused, esialgse õiguskaitse taotlused), mille osas on algatatud menetlus. Kaebaja kirjavahetuse väljavõttest nähtub, et kaebaja on olnud võimeline kolm päeva enne kaebetähtaja saabumist, s.o
8. augustil 2021 saatma kolm erinevat kirja. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et
9. augustil 2021, mil oli viimane päev esitada tähtaegselt kaebus Viru Vangla
10. mai
11. a käskkirja nr 6-3/367-1 tühistamiseks, oli kaebaja tervislik seisund tulenevalt depressioonist oluliselt muutunud. Ka tervisekaardi väljavõttest, mille kohus võtab haldusasja nr 3-21-1313 materjalide hulgast praeguse asja juurde, ei nähtu, et kaebaja oleks seoses depressiooniga meedikule kaebusi esitanud. Samuti ei õigusta kaebuse hilinenult esitamist see, et kaebaja viibis
12. augustil 2021 kartseris, kus tal puudus kalender ning tal oli teadmine, et juulikuus on 31 päeva asemel 30 päeva. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui isik ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada 3 3-21-1912 välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (Tartu Ringkonnakohtu
13. septembri
14. a määrus haldusasjas nr 3-20-1235, punkt 9; Riigikohtu halduskolleegiumi
15. oktoobri
16. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, punkt 19). Vaideotsuses märgitud vaidlustamiskorra järgimine ning kaebetähtaja arvestamine ei eelda õigusteadmiste olemasolu. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei ole olnud kaebetähtaja järgimisel piisavalt hoolas ning tema väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebaja oli kartseris, ei tähenda, et kaebajal ei olnud võimalik kindlaks teha, mis päev parasjagu on või kui mitu päeva juulikuus on. Vanglas toimuvad kaks korda päevas kinnipeetavate loendamised ning kolm korda päevas kinnipeetavate toitlustamine. Kaebajal oli kartseris viibides võimalik iga päev küsida valvuritelt, mis päev on või mitu päeva on juulikuus.
17. augustil 2021 külastas kaebajat kartseris ka meedik, seega oli võimalik ka temalt vastavat infot küsida. Kaebaja teadmatusest eksimuses olemine kuupäevade ja juulikuu päevade arvu osas ei vabanda rikkumist ega anna alust tähtaja ennistamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole olnud vangla käskkirja vaidlustamisel piisavalt hoolikas. Kuna kaebaja väiteid ei saa lugeda mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks, jätab kohus kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. 16.

§ 152

lõike 1 punktist 2 ja § 124 lõikest 2 tulenevalt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lõike 1 punkti 2 ja § 124 lõike 2 alusel haldusasja nr 3-21-1912 menetluse.

17.

§ 104

lõike 5 punkti 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 või 4 alusel.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebuse esitamisel on tasutud riigilõiv summas 15 eurot. Kuna kohus lõpetab menetluse

§ 152

lõike 1 punkti 2 alusel, tagastab kohus kaebuse eest tasutud 15-eurose riigilõivu arvelduskontole, millelt see tasuti. Riigilõiv tagastatakse pärast praeguse määruse jõustumist.

1. Kui praegune määrus jõustub, ei saa kaebaja enam esitada kaebust sama nõudega ja samal alusel, st kaebaja ei saa enam taotleda Viru Vangla
2. mai
3. a käskkirja nr 6-3/367-1 tühistamist (

§ 43lõike 1 punkt 2).

19. Kohus asendab kaebaja soovil ning

§ 175lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt) 4