KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-19302 Kohtuasi X avaldus lastega suhtlemise korra määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
- aprilli
- a määrus Kaebuse esitaja ja liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kaie Mandel Puudutatud isik C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik Y (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Puudutatud isik Q (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi Kardo Karon Mustamäe Linnaosa Valitsus, lepinguline esindaja Gris Tammiksaar Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Kinnitada tsiviilasjas nr 2-20-19302 X (isa) ja C (ema) kompromiss Y ja Q-ga (lapsed) suhtlemiseks järgmistel tingimustel: 1.
- vanemad lähtuvad laste kasvatamisel kahe kodu ja võrdse vanemluse (50:50) põhimõttest; 1.
- igal paarisnädalal võtab isa lapsed esmaspäeva õhtul kas lasteaiast või koolist nende lõppemisel ning viib lapsed kolmapäeva hommikul lasteaeda või kooli nende alguseks. Veel võtab isa lapsed reede õhtul kas lasteaiast või koolist nende lõppemisel ning viib lapsed esmaspäeva hommikul lasteaeda või kooli nende alguseks; 2-20-19302 1.
- igal paaritul nädalal võtab isa lapsed kolmapäeva õhtul kas lasteaiast või koolist nende lõppemisel ning viib lapsed reede hommikul lasteaeda või kooli nende alguseks; 1.
- kui lastel ei ole üleandmise päeval lasteaeda või kooli (näiteks riigipühadel), võtab vanem lapsed teise vanema juurest juba hommikul; 1.
- kui lapsed on haiged, jääb ühel korral hoolduslehele üks vanem ja järgmise laste haigestumise korral teine vanem. Aasta arvestuses on vanemad hoolduslehel ligilähedaselt võrdne arv päevi. Kui laste haigus ei ole raske (näiteks kõrge palavik, väga tugev köha), võib hoolduslehel mitteolev vanem võtta lapsed enda suhtluskorra järgsete päevade õhtutel järgmise päeva hommikuni enda juurde; 1.
- perekondlikud tähtpäevad (emadepäev, isadepäev, vanema või vanavanema sünnipäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega on tähtpäev seotud; 1.
- jõulud veedavad lapsed
- detsembri hommikust kuni
- detsembri hommikuni isaga ja
- detsembri hommikust kuni
- detsembri hommikuni emaga. Aastavahetuse veedavad lapsed paaritul aastal emaga ja paarisaastal isaga; 1.
- lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures lapsed sellel päeval ei ole, õigus lastega kohtuda kaks tundi vanemate vahel kokku lepitud ajal; 1.
- vanemad kohustuvad lapsi viima sõprade ja sugulaste sünnipäevadele, treeningutele, kooli- ja huviüritustele ning muudele sotsiaalselt olulistele üritustele isegi siis, kui sündmus langeb ajale, kui lapsed peavad olema selle vanema juures; 1.
- vanemad ei tee lastele takistusi teise vanemaga suhtlemiseks sidevahendi abil, arvestades laste päevakava; 1.
- vanemad kohustuvad hoidma teist vanemat kursis laste tervisliku seisundiga, lasteaeda ja kooli puudutava informatsiooni ja muu lastesse puutuva olulise infoga; 1.
- vanem kohustub laste kuuldes teist vanemat või teise vanema lähisugulasi mitte halvustama. Vanemad kohustuvad laste kuuldes ja nähes suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ja viisakalt ning vältima ärritunud ja agressiivset käitumist; 1.
- juhul, kui vanem ei saa lastega koos olla ning lastele on vaja leida ajutine hoidja, siis kohustub vanem esmajärjekorras pakkuma seda teisele vanemale; 1.
- vanemate kokkuleppel võib suhtluskorda muuta või sellest kõrvale kalduda. Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjalikuks vormiks loetakse ka SMS, e-kiri või suhtlusrakenduses saadetud sõnum. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele kokku lepitud suhtluskord.
- Tühistada Harju Maakohtu
- aprilli
- a määrus tsiviilasjas nr 2-20-19302 ja lõpetada tsiviilasja menetlus.
- Jätta lastele määratud esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ja muud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. 2 2-20-19302 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse ühe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- X (isa) esitas
- detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus määrata kindlaks isa ning laste Y ja Q suhtluskorra laste kooliminekuni.
- Ema vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
- Laste esindaja ja Mustamäe Linnaosa Valitus toetasid avaldust osaliselt.
- Harju Maakohus rahuldas
- aprilli
- a määrusega avalduse osaliselt, määrates isa ja laste suhtluskorra järgmiselt: 1) alates
- aprillist 2021 võtab isa lapsed neljal järjestikusel nädalavahetusel laste elukohast laupäeva hommikul kell 10.00 ja toob nad ema elukohta tagasi pühapäeva õhtul mitte hiljem kui 19.00; 2) alates
- maist 2021 võtab isa lapsed neljal paaritu nädala reedel kas lasteaiast või laste ema elukohast kell 18.00 ja toob nad tagasi ema elukohta pühapäeva õhtul mitte hiljem kui 19.00; 3) alates
- juulist 2021 võtab isa lapsed iga paaritu nädala neljapäeva õhtul kas lasteaiast või ema elukohast kell 18.00 ja viib lapsed lasteaeda esmaspäeva hommikul mitte hiljem kui 08.
- Juhul kui esmaspäeval ei ole lasteaeda, siis viib isa lapsed tagasi ema elukohta; 4) alates
- juulist 2021 võtab isa lapsed iga paarisnädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtul lasteaiast või ema elukohast kell 17.00–17.30 ja toob nad ema elukohta tagasi kell 20.00; 5) perekondlikud tähtpäevad (emadepäev, isadepäev, vanema või vanavanema sünnipäev) veedavad lapsed selle vanema juures, kellega on tähtpäev seotud; 6) jõulud veedavad lapsed
- detsembri hommikust kuni
- detsembri lõunani isaga ja
- detsembri lõunast kuni
- detsembri hommikuni emaga. Aastavahetuse veedavad lapsed paaritul aastal emaga ja paarisaastal isaga; 7) lapse sünnipäeval on vanemal, kelle juures lapsed sellel päeval ei ole, õigus lastega kohtuda kaks tundi vanemate vahel kokku lepitud ajal; 8) vanemad kohustuvad lapsi viima sõprade ja sugulaste sünnipäevadele, treeningutele, kooli- ja huviüritustele ning muudele sotsiaalselt olulistele üritustele isegi siis, kui sündmus langeb ajale, kui lapsed peavad olema selle vanema juures; 9) vanemad ei tee lastele takistusi lahusoleva vanemaga suhtlemiseks sidevahendi abil arvestades laste päevakava; 10) vanemad kohustuvad hoidma lahusolevat vanemat kursis laste tervisliku seisundiga, lasteaeda- ja kooli puudutava informatsiooni ja muu lastesse puutuva olulise infoga; 11) vanem kohustub laste kuuldes teist vanemat või teise vanema lähisugulasi mitte halvustama. Vanemad kohustuvad laste kuuldes ja nähes suhtuma teise vanemasse lugupidavalt ja viisakalt ning vältima ärritunud ja agressiivset käitumist; 3 2-20-19302 12) juhul, kui vanem ei saa lastega koos olla ning lastele on vaja leida ajutine hoidja, siis kohustub vanem esmajärjekorras pakkuma seda teisele vanemale; 13) vanemate kokkuleppel võib suhtluskorda muuta. Kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kirjalikuks vormiks loetakse ka SMS, e-kiri või suhtlusrakenduses saadetud sõnum; 14) vanemad saavad määratud suhtluskorrast kõrvale kalduda vastastikusel kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, kuulub järgimisele ja täitmisele määratud suhtluskord.
- Isa esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada alates
- juulist 2021 toimuvat suhtlemist puudutavas osas (resolutsiooni p 2.4) ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata, et alates
- juulist 2021 on lapsed paaritul nädalal emaga esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni, isaga kolmapäeva hommikust laupäeva hommikuni ja emaga laupäeva hommikust esmaspäeva hommikuni ning paarisnädalal isaga esmaspäeva hommikust kolmapäeva hommikuni, emaga kolmapäeva hommikust laupäeva hommikuni ja isaga laupäeva hommikust esmaspäeva hommikuni. Samuti palus isa määrata, et kui päeval, mil lapsed suunduvad ühe vanema juurest teise juurde, on lapsed lasteaias, viib üks vanem lapsed hommikul lasteaeda ning teine vanem võtab lapsed peale tööd lasteaiast. Kui lapsed ei ole sel päeval lasteaias, võtab vanem, kelle juurde lapsed suunduvad, lapsed hommikul ajavahemikul 9.00–10.00 teise vanema kodust või muust vanemate kokkulepitud kohast. Alternatiivselt palus isa saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks.
- Ema vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
- Laste esindaja toetas määruskaebust osaliselt.
- Mustamäe Linnaosa Valitsus vaidles määruskaebusele vastu.
- Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
- Tallinna Ringkonnakohus tegi vanematele
- jaanuaril 2022 kompromissiettepaneku ning selgitas kompromissi sõlmimise õiguslikke tagajärgi.
- Vanemad esitasid
- veebruaril 2022 Tallinna Ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, mille paluvad kohtul kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetluse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu määrus TsMS § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi koosmõjus §-ga 659 tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
- Kolleegium märgib, et menetlusosalised võivad hagita menetluse enne asjas jõustunud lõpplahendit TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi koosmõjus § 477 lg-ga 1 lõpetada kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene. 4 2-20-19302
- Praeguses asjas vaidlesid vanemad määruskaebemenetluses selle üle, kas isa ja lapsed peaksid suhtlema maakohtu määratud mahus, s.o iga paaritu nädala reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni ning paarisnädala kolmapäeva ja neljapäeva õhtul, või võiks lastel olla vahelduv elukoht. Vanemad esitasid ringkonnakohtule kompromissikokkuleppe, milles leppisid sisuliselt kokku laste vahelduvas elukohas. Arvestades laste sidet mõlema vanemaga, mõlema vanema tahet ja võimekust laste eest hoolitseda, laste vanust ning vanemate elukohtade vahelist kaugust, ei ole kolleegiumil alust arvata, et vanemate saavutatud kokkuleppe oleks laste huvidega vastuolus või tuleks see muul põhjusel jätta kinnitamata.
- Vanemad leppisid TsMS § 661 lg 4 järgi kokku, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.
- Vanemate menetluskulud jäävad kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi nende enda kanda. Lapsele määratud esindaja kulud jätab kolleegium TsMS § 172 lg 3 II lause alusel Eesti Vabariigi kanda. Ülejäänud menetlusosaliste kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 II lause alusel nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Gea Lepik 5