Obsah (9)

§ 118§ 201§ 64§ 73§ 68§ 55§ 54§ 57§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2021.a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-20-9588 (20231602226) Kohtukoosseis U

§ 118

lg 1 p 1 järgi; Eryk Piotr Kmieciki (Kmiecik) süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 ja

§ 201

lg 1 järgi; Q (Q) süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 16.

aprilli 2021 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Põhja Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Kruusimägi; Q kaitsja, vandeadvokaadi abi Kadi Sitska Süüdistatavad X, sünd: XX.XX.XXXX, Poola Vabariigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: XXX, XXX, elukoht: XXX; varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel varem karistamata; tõkend vahistamine 17.09.202007.04.2021a. Kelly Eryk Piotr Kmiecik, sünd: 09.02.2002, Poola Vabriigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: XXX, töökoht: X; elukoht: XXX; viibib hetkel vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel ühel korral karistatud; tõkend vahistamine alates 15.09.2020a. 1 Q, sünd: XX.XX.XXXX, Poola Vabriigi kodakondsus, emakeel: poola keel, haridus: XXX, XXX; elukoht: XXX; varem Eestis kriminaalkorras karistamata, ECRIS andmetel kahel korral karistatud; tõkend vahistamine 17.09.202007.04.2021a. Teised kohtumenetluse pooled Süüdistatav Eryk Piotr Kmiecik ja tema kaitsja Jugans Grossmann; süüdistatav/õigeksmõistetu Q; kannatanu Y ja tema esindaja Andrei Svištš RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 16. aprilli 2021.a otsus osaliselt, s.o Eryk Piotr Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Eryk Piotr Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 6 (kuus) aastat.

§ 64

lg 1 alusel moodustada Eryk Piotr Kmiecikile liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista liitkaristuseks 6 (kuus) aastat 1 (üks) kuu vangistust.

1. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
2. Rahuldada prokuröri apellatsioon.
3. Q kaitsja apellatsioon jätta läbi vaatamata.
4. Kannatanu Y õigusabikulud apellatsioonimenetluses summas 632,40 eurot (koos käibemaksuga) mõista KrMS § 185 lg 2 alusel välja riigilt kannatanu kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus, esitades kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. aprilli 2021 otsusega üldmenetluses mõisteti X ja Q neile esitatud süüdistuses

§ 118lg 1 p 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest õigeks.

X kasuks mõisteti Eesti Vabariigilt välja süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 251,50 eurot. Tema vastu esitatud tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Q taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks summas 10 706 eurot jäeti rahuldamata ja tema vastu esitatud tsiviilhagi läbi vaatamata. Eryk Piotr Kmiecik tunnistati süüdi

§ 118

lg 1 p 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat 11 kuud;

§ 201

lg 1 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel vangistus 5 aastat, millest koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust, ülejäänud osa vangistusest, s.o 4 aastat 4 kuud vangistust, jätta

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema alates 16.04.2021. 2

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 15.09.2020.

Lisakaristusena kohaldati Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 8 aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse

§ 54

sätestatud väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega süüdlase väljasaatmisest. Kannatanu Y tsiviilhagi rahuldati osaliselt ja E. P. Kmiecikilt mõisteti kannatanu kasuks välja 5594,76 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 5594,76 eurot ning kannatanu menetluskulud 1261,70 eurot. Menetluskuludena mõisteti E. P. Kmiecikilt riigituludesse välja isiku kohtuarstliku ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0230) kulud summas 84 eurot; määratud kaitsjale makstud tasu 2049,96 eurot ja sundraha 1460 eurot. Menetluskulud summas 3593,96 eurot tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena (esimesel 11-l kuul tuleb maksta 299,50 eurot ja viimasel kuul 299,46 eurot). X määratud kaitsja tasu 2326,80 eurot ja Q määratud kaitsja tasu 1822,80 eurot jäeti riigi kanda. Kannatanu esindaja menetluskulud summas 2523,40 eurot jäeti riigi kanda ja mõisteti Eesti Vabariigilt välja kannatanu kasuks. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused. 2. E. P. Kmiecikile oli esitatud süüdistus ja ta tunnistati

§ 118

lg 1 p 1 järgi süüdi selles, et tema peksis valu ja tervisekahjustuste tekitamise eesmärgil 15.09.2020.a kell 01.20 - 01.47 lühikeste ajavahemike järel Tallinnas, Narva mnt 95 asuva Lauluväljaku laulukaare all betoontreppidel kätega Y näo, pea ja keha piirkonda, tekitades peksmise tagajärjel kannatanule raskeid eluohtlikke tervisekahjustusi. Samuti süüdistati teda

§ 201

lg 1 järgi selles, et tema 14.09.2020.a kell 23:00-15.09.2020 kell 01:47 Lauluväljaku laulukaare all treppide pealt võttis Y-le kuuluva käekella iWatch väärtusega 399 eurot, pöörates selle enda kasuks. 3. Maakohus asus otsuses seisukohale, et Y-le tekitatud raske tervisekahjustus on põhjuslikus seoses süüdistatava E. P. Kmieciki poolse peksmisega. Süüdistatava poolt tehtud löökide tagajärjel tekkis kannatanul raske tervisekahjustus, mis on eluohtlik. Et kannatanule kuuluv käekell leiti süüdistatava isiklike asjade hulgast, oli see tema valduses, millest nähtub kella omastamistahe ja mille süüdistatav pani toime kavatsetult. E. P. Kmieciki süü suuruse hindamisel võttis kohus arvesse, et süüdistatav peksis kannatanut kavatsetult, kuigi ei seadnud endale eesmärgiks raskete tagajärgede saabumist. Eluohtliku tervisekahjustuse saabumise osas tegutses ta otsese tahtlusega. E. P. Kmiecikile karistuse mõistmisel pidas kohus kergendavateks asjaoludeks kahetsust ja süüteo toimepanemise õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Kohus leidis, et mõlema kuriteo toimepanemise eest tuleb karistuseks mõista vangistus ja liitkaristus üksikkaristust raskeima suurendamise teel. Võttes arvesse kuriteo tehiolusid ja isikut, samuti vangistuses viibitud aega, pidas kohus võimalikuks kohaldada karistus

§ 73

lg 1, 2 ja 3 alusel osaliselt tingimisi ja määras, et koheselt kuulub ärakandmisele 8 kuud vangistust, ülejäänud 4 aastat 4 kuud vangistus jääb

§ 73alusel täitmisele pööramata 5 aastase katseaja jooksul.

Et E. P. Kmiecik on Poola Vabariigi kodanik, kellel puudub Eestiga igasugune varasem majanduslik ja sotsiaalne side ning tema viibimine Eestis kuriteo toimepanemise ajal oli seotud ajutise töötamisega lõbustuspargis, kuid kes on toime pannud inimese tervist kahjustava süüteo, võib isik vanglast vabanemisel ohustada Eestis viibides avalikku korda, mistõttu on vajalik kohaldada tema suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 8 aastaks. Q kaitsja taotluse süüdistatavale süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamiseks jättis kohus rahuldamata. Kohus leidis, et süüdistatavale oli tagatud võimalus kaitsja osavõtule juba menetluse algusest. Süüdistatava ütluste kohaselt soovis ta eneserõõnaga vähendada venna süüd, seega tegi ta 3 teadliku valiku anda menetluses mittetõeseid ütlusi ja seadis end olukorda, kus tema suhtes kohaldati raskeimat tõkendit. SKHS § 8 lg 1 p 2 kohaselt ei ole isikul õigust nõuda kahju hüvitamist, kui ta põhjustas kahju kaasa toonud meetme kohaldamise tahtlikult või ettevaatamatult, sh rõõnas ennast. Seega esines kohtu hinnangul SKHS § 8 lg 1 p 2 sätestatud süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist välistav asjaolu. Apellatsioonide sisu ja menetlusosaliste seisukohad. 4. Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid prokuratuur ja õigeks mõistetud süüdistatava Q kaitsja K. Sitska. 4.1. Prokurör leiab apellatsioonis, et maakohus ei ole E. P. Kmiecikile karistust mõistes kohaldanud õigesti materiaalõigust ning sellest tulenevalt tuvastanud vääralt karistust kergendava asjaoluna tugeva hingelise erutuse

§ 57lg 1 p 6 mõttes.

Tugev hingelise erutuse seisund peab karistust kergendava asjaolu tuvastamiseks olema esile kutsutud kannatanu poolt ja kannatanu käitumisega. Sedastades otsuse p-s 12, et süüdistatav arvas, et kannatanu oli ära võtnud tema venna kõlari, ei ole kohtus leidnud tõsikindlalt tõendamist, et kannatanu selle kõlari kas tahtlikult või tahtmatult üldse ära võttis. Seega on alusetu väita, nagu oleks kannatanu selle kõlari võtnud ning selliselt oma õigusvastase käitumisega süüdistatavas tugeva hingelise erutuse seisundi tekitanud. Kohtuotsusest nähtub, et E. P. Kmiecik ise viis ennast sellisesse seisundisse, arvates, et kannatanu on midagi teinud, kuid maakohtu otsuse kohaselt ei ole kannatanu selline käitumine tegelikult tuvastatud. Ei ole võimalik jaatada seost kannatanu käitumise ja süüdistatava hingelise seisundi vahel ja seda mitte ka juhul, kui süüdistatav võis kõlari mitte leidmise tõttu olla erutunud. Prokurör leiab, et kui apellatsioonikohus nõustub sellega, et maakohus on vääralt tuvastanud karistust kergendava asjaolu esinemise, palub prokurör korrigeerida ka E. P. Kmieciki karistust, kuivõrd ühte karistust kergendavat asjaolu ei esine. Prokurör palub mõista E. P. Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks 6 aastat vangistust ja

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust, moodustada

§ 64

lg 1 alusel liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista karistuseks 6 aastat 1 kuu vangistust, lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks 15.09.

1. Samuti palub kohaldada E. P. Kmieciki suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 8 aastaks. 4.
2. Q kaitsja leiab apellatsioonis, et maakohus on süüdistatavale süüteomenetluses tekitatud kahju väljamõistmisest keeldumisel eksinud. Q võttis politseis ülekuulamisel süü omaks kuna teadis, et tema noorem vend E. P. Kmiecik oli kinni peetud ja ta arvas, et süü omaks võttes aitab ta venda ja nad saavad mõlemad kiiremini koju sõita. Kaitsja hinnangul ei ole usutav, et juhul kui Q oleks oma süüd eitanud, poleks teda vahistatud. Sisuliselt oli vahistamisel kaitsja hinnangul ainukeseks määravaks asjaoluks see, et kahtlustatavad on välisriigi kodanikud ja nende lahkumine Eesti Vabariigist oleks kohtu arvates takistanud edasist menetlust. Prokuratuurile pidi juba 2020.a septembris olema teada, et videotel pole näha mingit Q vägivaldset tegevust kannatanu kallal, samas ei avaldatud seda fakti vahistamise pikendamisel kohtule. Samuti ei takistanud see asjaolu prokuröril süüdistust esitamast ja kriminaalasja Q suhtes kohtusse saatmist. On küüniline väita, et Q oli ise enda vahistamises süüdi. Kaitsja leiab, et Q-le tulnuks tagada kaitsja juba tema ülekuulamisel sõltumata sellest, kas ta kaitsjat soovis või mitte. Riigi käitumisest põhjustatud olukorda, kus Q viibis vahi all 203 päeva, saab heastada ainult rahalise hüvitise väljamõistmisega.
3. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonidele kannatanu Y esindaja. A. Svištš palub prokuröri apellatsioonkaebus rahuldada ja Q kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Palub määrata kannatanule apellatsioonimenetluses hüvitatavate menetluskulude suuruseks 632,40 eurot ja mõista need välja E. P. Kmiecikult kannatanu kasuks. 4 5.
4. Kannatanu esindaja toetab prokuröri apellatsiooni ja on samuti seisukohal, et kohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 57lg 1 p 6, millest tulenevalt on E.

P. Kmieciku süüdimõistmisel arvestatud lubamatult kergendava asjaoluga. Maakohtu põhjendused kergendava asjaolu esinemise ja selle aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamisel on vastuolulised, asjaolusid, mis annaksid alust rääkida n-ö kannatanu panusest olukorra eskaleerumiseks ja E. P. Kmiecikul mistahes erutusseisundi tekitamisest, ei ole maakohus tuvastanud.

§ 57

lg 1 p 6 kohaldamise aluseks ei saa olla süüdistatava kontrollimatu emotsioon, vihapurse või alkoholijoobes olekust tingitud kontrollimatu käitumine. Olukorda, kus isik on ise alkoholi tarvitades kaotanud igasuguse reaalsustaju ning kujutab joobnuna endale mistahes asjaolusid ette, mis tingivad tema poolt kuriteo toimepanemise, ei saa tõlgendada kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 6 tähenduses.

Milles süüdistatava väidetav hingelise erutuse seisund seisnes või kuidas selline seisund väidetavalt väljendus, kohtuotsusest ei nähtu. Uuritud tõenditest nähtub, et E. P. Kmieciku põhjendamatu vihahoo ja sellest tuleneva igasuguseid piire ületava ründe põhjustas mitte kannatanu käitumine, vaid tema tugev alkoholijoove ja ettekujutus kohtu poolt tuvastamata asjaoludest. On mõistmatu, mil viisil saab karistust kergendava asjaoluna käsitleda või karistuse määramisel sellega arvestada kannatanu jõhkrat läbipeksmist ning sellega eluohtlike eluvigastuste tekitamist ca paarsada eurot maksva kõlari väidetavast kadumisest E. P. Kmieciku teadvuses tekkinud segadust. 5.

1. Q kaitsja põhjendused teistest vahistamise alustest jäävad esindajale mõistmatuks. Apellatsioonis esitatu ei lükka ümber maakohtu poolt tuvastatut, et süüdistatav andis teadlikult enda suhtes süüstavaid ütlusi, mis põhjustasid tema kinnipidamise ja hilisema vahistamise. Q on kohtumenetluses põhjendanud teadlikult valeütluste andmist, millest nähtub, et ta soovis sellega aidata enda venda ja selle abil jõuda kiiremini koju. Maakohus on õigesti tuvastanud SKHS § 8 lg 1 p 2 esineva asjaolu ning jätnud taotluse kahju hüvitamiseks põhjendatult rahuldamata. Kaitsja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millele rajanevalt võiks tuvastada, et isikute huvid olid teineteisega vastuolus. 5.
2. Kannatanu esindaja palub määrata apellatsioonimenetluses kannatanule hüvitatavateks menetluskuludeks 632,40 eurot ning mõista need kannatanu kasuks välja E. P. Kmiecikult.
3. Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2021.a. määrusega lükkas ringkonnakohus kohtuotsuse pooltele kättesaadavaks tegemise aja edasi seoses kohtukoosseisu liikme haigestumise tõttu. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohtukolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses süüdistusasja materjalidega, prokuröri ja Q kaitsja apellatsioonidega, asub seisukohale, et Q kaitsja apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks Q-le süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamata jätmises. Kohtuotsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Küll väärivad aga tähelepanu prokuröri apellatsiooni argumendid maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiges kohaldamises E. P. Kmiecikile mõistetud karistuse osas, mis ei vasta toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule. Kohtukolleegium leiabki, et maakohtu otsus E. P. Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi mõistetud karistuse ja liitkaristuse osas tuleb tühistada ja teha uus otsus, millega karistada E. P. Kmiecikit prokuröri poolt taotletavas karistusmääras. Enda seisukohti põhjendab kohtukolleegium alljärgnevalt. 8. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-70-16 asunud seisukohale, et kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik (vt RKKKo 3-1-1-79-03, p 11) on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (p 11). Kohtukolleegiumi hinnangul kohaldas maakohus E. P. Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi 4 aasta ja 11 kuu pikkuse 5 vangistuse mõistmisel ja

§ 64

lg 1 kohaselt liitkaristuse moodustamisel, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata ning millest loeti koheselt ärakandmisele kuuluvaks 8 kuud vangistust,

§ 56lg 1 p-s 6 sätestatut ebaõigesti.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus tuvastas E. P. Kmieciki karistust kergendava asjaoluna süüdistataval tugeva hingelise erutuse seisundi esinemise ebaõigesti, mistõttu ei vasta mõistetud karistus toimepandud kuriteo raskusele ja E. P. Kmieciki isikule.

1. Nähtuvalt E. P. Kmiecikile esitatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludest ja maakohtus hinnatud tõenditest, nõustub kohtukolleegium prokuröri seisukohaga, et kuivõrd Q-le kuuluva kõlari võimaliku kadumise asjaolud on jäänud tuvastamata, puudub seos kannatanu käitumise ja E. P. Kmiecikil tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundi vahel. Kogutud tõenditest nähtuvalt olid kõik sündmuskohal viibinud isikud tarvitanud ohtralt alkoholi ja et E. P. Kmiecik arvas, et kannatanu oli tema venna kõlari ära võtnud, hakkas ta kannatanut valimatult kätega peksma näo, pea ja keha piirkonda, mille tagajärjel tekitas kannatanule elule ohtliku tagajärje. Kohtuotsuse p-s 12 on kohus osundanud, et kas kannatanu selle kõlari kas tahtlikult või tahtmatult üldse ära võttis, ei ole leidnud tõsikindlalt tõendamist. Tunnistaja Z ütlustest 05.04.2021.a maakohtu istungil nähtub, et ta kannatanu peksmist kogu aeg pealt ei näinud, kuid nägi, kuidas E. P. Kmiecik Y rusikatega lõi. Kannatanu kinnitusel tarvitasid nad kõik alkoholi ja suhtlesid omavahel vene, poola ja inglise keeles. Kannatanu mäletab, et kui ta otsustas öösel Lauluväljakult lahkuda, võttis süüdistatav tema seljast seljakoti ja lõi teda näkku ja pähe. Et tõendid, nagu oleks kannatanu mingi kõlari ära võtnud, puuduvad, ei saa nõustuda maakohtu poolt tuvastatuga selles, et oma õigusvastase käitumisega tekitas kannatanu E. P. Kmiecikile tugeva hingelise erutuse seisundi. Tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamise eeltingimuseks peab olema tuvastav just kannatanu õigusvastane käitumine ehk just kannatanu peab oma käitumisega süüdistatavas erutusseisundi esile kutsuma. Midagi sellist aga maakohus ei tuvastanud. Kohtuotsuse p-s 20 on kohus nentinud, et E. P. Kmiecik otsis kadunud kõlarit ning ta pidas ennast ja oma venda varguse ohvriks, millest nähtub üheselt ja kahtlusteta, et süüdistatav viis alkoholijoobest tingituna ennast ise sellisesse seisundisse, arvates, et kannatanu on midagi teinud ja olles kõlari mitte leidmise tõttu erutunud. Maakohus on seega ekslikult jaatanud seost Y käitumise ja E. P. Kmieciki hingelise erutuse seisundi vahel ja sellest tulenevalt lugenud ebaõigesti E. P. Kmieciki karistust kergendavaks asjaoluks süüteo toimepanemise õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. E. P. Kmiecikil tugeva hingelise erutuse seisundi tuvastamisega on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
2. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine on kohtuotsuse apellatsiooni korras üheks tühistamise aluseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohus tuvastas otsuse p-s
3. puhtsüdamliku kahetsuse kõrval vääralt teise E. P. Kmieciki karistust

§ 57

lg 1 p 6 alusel kergendava asjaolu esinemise, mistõttu tuleb selles osas maakohtu otsusega mõistetud karistus ühe karistust kergendava asjaolu äralangemisel tühistada ja korrigeerida käesoleva otsusega süüdistatavale

§ 118lg 1 p 1 järgi mõistetavat karistust.

Kohtukolleegium nõustub prokuröri poolt E. P. Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotletava karistusmääraga, vangistusega 6 aastat. E. P. Kmieciki poolt Y suhtes toime pandud peksmine oli intensiivne rünne, mida kinnitab eelkõige löökide rohkus ja löögijõud, mis põhjustasid kannatanule hulgaliselt luumurde ja siseorganite vigastusi. E. P. Kmieciki süü suurus hindamisel ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kannatanu ei suutnud ennast kuidagi süüdistatava ründe eest kaitsta. Kannatanu ei kujutanud endast süüdistatavale mingit ohtu ega provotseerinud konflikti. Teo toimepanemise järgselt ei osutanud süüdistatav kannatanule abi, ei kutsunud kiirabi, suhtudes seega ükskõikselt kannatanu seisundisse. Käesoleva otsusega

§ 118lg 1 p 1 järgi E.

P. Kmiecikile mõistetav karistus 6 aastat vangistust vastab toimepandud kuriteo raskusele ja süüdistatav isikule. 6 Et

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest maakohtu poolt E.

P. Kmiecikile mõistetud karistust ei ole prokurör vaidlustanud, jääb selles osas maakohtu poolt mõistetud karistus, 3 kuud vangistust, muutmata.

§ 64

lg 1 alusel tuleb käesoleva otsusega moodustada ka uus liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõista E. P. Kmiecikile liitkaristuseks 6 aastat ja 1 kuu vangistust. 11. Kohtukolleegium ei jaga Q kaitsja mõttekäiku selles, et seoses süüdistatava õigeksmõistmisega süüdistuses

§ 118

lg 1 p 1 järgi tuleb Q-le hüvitada süüteomenetluses tekitatud mittevaraline kahju vahi all viibitud aja eest. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (SKHS) § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-is sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 p 1 ja 2 sätestavad, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega (p 1) või kahtlustatavana kinnipidamisega (p 2). Kohtukolleegiumi hinnangul ei tulene asjas kogutud tõenditest ega apellatsioonist ühtegi menetleja poolset süülist menetlusõiguse rikkumist, misläbi oleks Q-le menetleja poolt kahju tekitatud ja sellest tulenevalt jättis maakohus SKHS § 8 lg 1 p 2 kohaselt põhjendatult taotluse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks rahuldamata. Q oli kahtlustatavana kinni peetud 17.09.2020.a ja tema suhtes kohaldati tõkend vahistamine 18.09.2020.a. 07.04.2021.a vabanes Q vahi alt seoses prokuröri loobumisega tema vastu esitatud süüdistusest. Puudub vaidlus selles, et Q tunnistas kinnipidamisel enda süüd talle esitatud kahtlustuses ehk andis teadlikult ja tahtlikult enda suhtes süüstavaid ütlusi. Samuti oli talle menetleja poolt selgitatud tema õigusi, s.h õigust kaitsja abile, mida kinnitab 17.09.2020.a. Q enda poolt allkirjastatud poolakeelne õiguste deklaratsioon (kd tõendid, lk 69-

1. Andes ennast rõõnavaid ütlusi teadlikult ja tahtlikult, leidis maakohus õigesti, et sellega seadis Q ennast olukorda, kus tema suhtes kohaldati raskeimat tõkendit, mis välistab isikule süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamise. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et Q kaitsja apellatsioon tuleb SKHS § 13 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata põhjusel, et isikul puudub ilmselgelt õigus kahju hüvitamist nõuda.
2. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise kriminaalmenetlusega seotud vajalikud kulud menetluskuluks. Kannatanu Y lepinguline esindaja A. Svištš esitas ringkonnakohtule taotluse apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude hüvitamiseks vastavalt nimekirjale ja kannatanule tasumiseks esitatud arvele nr
3. Tasutaotluses esitatu kohaselt osutas esindaja kannatanule õigusabi 3,4 tunni ulatuses, mis kulus esindajal e-kirjavahetusele ja selgitustele kliendiga, kohtumäärusega tutvumisele ja täiendavate seisukohtade esitamise vajaduse hindamisele ning apellatsioonkaebustele seisukoha koostamisele. Kokkuleppe kohaselt on esindaja töötunni hinnaks 155 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku taotleb esindaja määrata kannatanule hüvitatavateks menetluskuludeks 632,40 eurot. Kohtukolleegium peab esindaja toiminguid Y-le õigusabi osutamisel vajalikeks ja taotletava tasu suurust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337 lõike 1 punktides 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Et kohtukolleegium teeb KrMS § 337 lõike 1 p-s 4 nimetatud lahendi ehk tühistab esimese astme kohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, tuleb kannatanul tekkinud menetluskulud talle hüvitada riigi poolt.
4. Ülaltoodust tulenevalt ja tuginedes KrMS § 337 lg 1 p-le 4 ja § 338 p-le 4, tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt, s.o E. P. Kmiecikile mõistetud karistuse osas. Tühistatud osas teeb kohtukolleegium uue otsuse, millega mõistab E. P. Kmiecikile

§ 118

lg 1 p 1 järgi karistuseks vangistuse 6 aastat ja

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima 7 suurendamise teel vangistuse 6 aastat 1 kuu. Q kaitsja apellatsiooni jätab kohtukolleegium läbi vaatamata, prokuröri apellatsiooni rahuldab täielikult. Kannatanu Y õigusabikulud apellatsioonimenetluses jätab KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 8