Tsiviilasi nr 2-21-7404 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-7404 Tsiviilasi

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Gxxxx Kxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Gxxxx Kxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakod; telefon: xxxxxxxxx; e-post:) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Gxxxx Kxxxl) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuariks).
4. Gxxxx Kxxxx esitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 14. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 15. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 09.06.
2. a määrusega välja Gxxxx Kxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti.
3. Pankrotihaldur esitas 02.11.
4. a kohtule taotluse võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 15.11.
6. a määrusega kinnitas kohus võlausaldajate nimekirja.
7. 10.12.
8. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada Gxxxx Kxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §’s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) määrata Gxxxx Kxxx pankrotihaldurile tasu summas 643,50 €, millele lisandub käibemaks 128,70 €, kokku summas 772,20 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 3 10609096) kasuks; 3) jätta pankrotihalduri tasu summas 59,68 €, millele lisandub käibemaks 11,94 €, kokku summas 71,62 € Gxxxx Kxxx pankrotivara kanda; 4) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 583,82 €, millele lisandub käibemaks summas 116,76 €, kokku summas 700,58 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele EE742200221013804535 Swedbank AS’s; 5) kinnitada Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses prognoositavad lisakulud (halduri tasu väljamaksel tasumisele kuuluvad panga teenustasud) summas 0,54 € ja jätta need Gxxxx Kxxx pankrotivara kanda; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) otsustada Gxxxx Kxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamine; 8) Gxxxx Kxxxxsuhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel kohustada võlgnikku Gxxxx xxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada Gxxxx Kxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel.

1. Kohus avaldas 23.12.
2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Gxxxx Kxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 10.01.
3. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
4. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 10.12.
5. a Gxxxx Kxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud.
6. Kohus kuulas Gxxxx Kxxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohutusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Selgus, et võlgnik ei ole ikka omale töökohta leidnud. Kohus selgitas kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 8. Gxxxxx

Kxxx nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Gxxxx Kxxxx oli pankroti väljakuulutamise hetkel (seisuga 09.06.2021.) teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - Gxxxx Kxxx väidetel ei olnud tal sularaha; 2) rahalised vahendid arvelduskontol EE021010010551789012 SEB Pank AS-s summas 226,55 €; (Töötukassa poolt isiku kontole makstud töötutoetus. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saanud nimetatud laekumisele sissenõuet pöörata ning seda pankrotivarasse arvata). 3) rahalised vahendid arvelduskontol EE501010010817996015 SEB Pank AS-s summas 0,10 €; 4) rahalised vahendid kogumishoiuse kontol EE261010031387762224 SEB Pank AS-s summas 1,80 €; 5) rahalised vahendid arvelduskontol EE302200221060696000 Swedbank AS-s summas 2,06 €; 6) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 7) pensioniosakud – pensionikontol nr 99805760718 oli registreeritud 1 772,285 tk SEB Progressiivse Pensionifondi (nn II samba) osakut, mille väärtus moodustas NAV a´ 1,25850 €, kokku summas 2 230,42 €. Kuna nimetatud pensionifondide osakute näol on tegemist varaga, millele ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei saa pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis oli nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui võlgnik ise ei esita taotlust kõnealuste osakute tagasivõtmiseks. Isik ei olnud liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 8) maksude ettemaksed 0,00 €; 9) nõuded teiste isikute vastu – Gxxxx Kxxx väidetel ei olnud tal sissenõutavaid nõudeid teiste isikute vastu. Täitemenetlusregistrist Gxxxx Kxxx kasuks pooleliolevaid täitemenetlusi ei nähtunud. 10) liiklusvahendid – puudusid; 11) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 12) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 13) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 4 14) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) – Gxxxx Kxxxxselgituste kohaselt ei olnud tal vararegistritesse kandmata realiseerimiskõlbulikku vara. 15) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.

1. Gxxxx Kxxx pankrotivara müügist laekumised Pankrotivaras ei ole olnud müügikõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
2. Gxxxx Kxxx pankrotivarasse laekumised töötasust jms. võrdsustatud sissetulekust Gxxxx Kxxx ei ole pankrotimenetluse ajal töötanud. Isik on Eesti Töötukassas töötuna arvel.
3. Muud laekumised Gxxxx Kxxx pankrotivarasse Pankrotimenetluse ajal (s.o. perioodil 09.06.
4. – 10.12.2021.) on Gxxxx Kxxxxx laekunud: 1) Eesti Töötukassa poolt igakuiselt makstavat töötutoetused. Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud Gxxxx Kxxx kontole töötutoetuse makseid summas 1 592,45 €. TMS § 131 lg 1 p 5 kohaselt ei saa nimetatud toetusele sissenõuet pöörata ja pankrotimenetluse raames võlausaldajate nõuete rahuldamiseks halduri poolt kinnipidamisi teha. 2) Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt makstavad peretoetused summas 539,18 €/kuus. Kokku on perioodil 09.06.2021.-10.12.
5. laekunud peretoetuste makseid kogusummas 3 235,08 €. TMS § 131 lg 1 p 1 kohaselt ei saa peretoetustele sissenõuet pöörata ja pankrotimenetluse raames võlausaldajate nõuete rahuldamiseks halduri poolt kinnipidamisi teha. 3) Sotsiaalkindlustusameti poolt igakuiselt Gxxxx Kxxx kahe alaealise lapse kasuks makstavad elatisabi maksed. Kokku on pankrotimenetluse ajal laekunud Gxxxx Kxxxxx elatisabi kogusummas 1 200,00 €. Kuna elatisabi makstakse isiku alaealiste laste kasuks siis ei ole halduri hinnangul tegemist Gxxxx Kxxxxsissetulekuga, millele oleks võimalik sundtäitmise korras sissenõuet pöörata ja pankrotivarasse kinnipidamisi teha. Vabatahtliku täitmise korras on Gxxxx Kxxxxpankrotivarasse teinud makseid kogusummas 68,20 €. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 12.

Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 13. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded Pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 14. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2 ja § 147 alusel Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 15. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses ei ole. 16. Massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 10.12.2021.

(so. perioodil 09.06.2021.-10.12.2021.) pankrotimenetluses massikohustusi tekkinud. ei ole Gxxxx Kxxx 17. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 10.12.2021.

(s.o. perioodil 09.06.2021.-10.12.2021.) ei ole Gxxxx Kxxx pankrotimenetluse läbiviimise kulusid pankrotivara arvel tasutud. Tekkinud kulud katab pankrotihaldur pankrotimenetluse lõpetamisel kohtu poolt määratava pankrotihalduri töötasu 5 arvel. Edaspidi tasutav pankrotimenetluse kulu koosnebki pankrotihalduri töötasust ja sellele lisanduvast käibemaksust.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus pankrotimenetluse lõppemisel.

Kohus kohaldas võlgniku pankrotti välja kuulutades nii

§ 15

lg 2 kui ka

§ 171lg 1¹.

Haldur lähtub töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast, sest ilma

§ 171

lg 1¹ sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata – võlgniku puudus realiseeritav vara ning arestitav sissetulek.

§ 65

lg 11 ja lg 11¹ kohaselt nendes väheväärtusliku varaga pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks, et aidata võlgnik kohustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1-3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistav kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu riigi vahenditest hüvitamise korra kohaselt on riigi hüvitis seotud halduri tööajaga. Taotlen kohtult haldurile 11 töötunni eest 643,50 euro suuruse töötasu määramist arvestusega 58,50 eurot tund. Taotlen tasu määramist büroole, mille kaudu haldur tegutseb, seega lisandub tasule käibemaks 128,70 eurot. Tasustatavad töötunnid jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - päringud võlgniku varaliste suhete kohta (kontod, registrid, andmed tulu kohta) 0,5 tundi - kogutud teabe töötlemine, analüüs 0,5 tundi - puudutatud isikutele pankrotiteadete saatmine, suhtlus võlausaldajatega 0,5 tundi - pangakontode käsutusõiguse vormistamine ja hiljem lõpetamine, limiitide muutmiseks korralduste edastamine panka 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, sissetulekust osa pankrotivarasse eraldamine 0,5 tundi - võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine halduri ettekande ning vara ja võlgade nimekirja koostamine 2,5 tundi - tegelemine esitatud nõudeavaldusega, nõude kontrollimine ja analüüs, võlausaldaja nõudele põhjendatud kirjaliku vastuväite koostamine 3,0 tundi - esialgse ja lõpliku võlausaldajate nimekirja koostamine 1,0 tundi - võlausaldajate üldkoosoleku 10.12.2021. ettevalmistamine, läbiviimine, protokollimine 0,5 tundi -

§ 132

ja § 66 alusel pankrotihalduri ettekannete koostamine 0,5 tundi -

§ 158

alusel pankrotihalduri ettekande ja kohtule pankrotimenetluse lõpetamiseks taotluse koostamine 1,0 tundi (Tasu taotledes võtab haldur muuhulgas arvesse, et töötasu arvel peab haldur katma pankrotimenetluse läbiviimisega seotud büroo ruumide ja sisseseade kasutustasu ning kulumaterjalide maksumuse, mis on seni olnud umbes 170 eurot menetluse kohta (lisandub käibemaks), aga ka kõik pankrotihaldurina tegutsemise vältimatuks eelduseks olevad püsikulud -Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja liikmemaks 90 eurot kuus, kohustusliku vastutuskindlustuse maksumus 37,50 € kuus, kohustusliku täiendkoolituse maksumus keskmiselt 26 eurot kuus). Aruande kohtule esitamise hetkel on pankrotivara hoidmiseks kasutatavatel võlgniku arvelduskontodel nr EE501010010817996015 ja EE302200221060696000 raha kokku summas 72,16 eurot. Juhul kui kohus määrab pankrotihaldurile pankrotivara arvel töötasu taotletud ulatuses, saab pankrotivaras olemas oleva summa arvel edaspidi Õigusbüroo Faktootum OÜ’le tasuda pankrotihalduri töötasu 59,68 eurot ning tasule lisanduva käibemaksu 11,94 eurot. Pankrotihalduri töötasu ülekandel tuleb tasuda teenustasusid kogusummas 0,54 €. Pankrotivara arvel katmata jääva töötasu osa summas 583,82 €, millele lisandub käibemaks summas 116,76 € saab hüvitada riigi vahenditest. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 18.

Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara, samuti sissetulekud, millele pöörata sissenõudeid. Seega ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 6 19.

Gxxxx Kxxx pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 20.

Gxxxx Kxxx pankrotivaras ei ole müümata müügikõlbulikku pankrotivara ja nõudeid teiste isikute vastu. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162

lg 2 p 6, p 8) 21.

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilimiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuna kohus kuulutas pankroti välja ilma eelnevalt ajutist haldurit nimetamata, tuli pankrotihalduril teha ka toiminguid, mis enamasti kuuluvad ajutise pankrotihalduri ülesannete hulka – koguda teavet võlgniku pankrotieelse tegevuse kohta, selgitamaks võlgniku varaliste suhete kujunemist, maksejõuetuse tekkimise aega ja põhjuseid ning vara tagasivõitmise võimaluste olemasolu. Selle tegevuse tulemusena kogutud teavet kajastab haldur osaliselt ka käesolevas aruandes. Lisaks eeltoodule tegi haldu iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) valmistas ette, viis läbi ja protokollis võlausaldajate üldkoosolekuid (01.07.2021. ja 10.12.2021.); 2) koostas ja esitas dokumente kohtule ja muudele isikutele; 3) suhtles võlausaldajatega, kontrollis esitatud nõudeid ning tuvastas kogutud tõendite alusel võlausaldajate põhjendatud ja tõendatud nõuete summa; koostas põhjendatud kirjaliku vastuväite võlausaldaja nõudele; 4) suhtles võlgnikuga; 5) pidas arvestust võlgniku jooksva sissetuleku üle, korraldas selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks; 6) selgitas vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi ja teiste isikute vastu nõuete esitamise võimalusi. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 22.

Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 OK Incure OÜ (rk 11542046) AB Kreditex AS (rk 12041659) Bondora AS (rk 11483929) Jaotusettepanekus nõude summa EUR 637,85 453,81 1 878,41 2 970,07 Rahuldamata nõude summa (EUR) 637,85 453,81 1 878,41 2 970,07 Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 100,00 100,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 3 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 Aktiva Finants OÜ (rk 10746479) Jaotusettepanekus Rahuldamata nõude summa nõude summa EUR (EUR) 1 777,95 1 777,95 1 777,95 1 777,95 Protsent tunnustatud nõudest (%) 100,00 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 7 Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 24.

Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuandes. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 25.

Gxxxx xxxx selgituste kohaselt on ta olnud pikemat aega töötu ja arvel Eesti Töötukassas. Ta kasvatab kolme alaealist last (xa, xa, xxa) ja tema sissetulekuks ongi peamiselt peretoetused, elatisabi ja Töötukassa poolt makstav töötutoetus. Ta on abielus, kuid ka abikaasal on puudunud pikemat aega töö ja sissetulekud covid-19 piirangute tõttu. Gxxxx Kxxx on taotlenud toimetulekutoetust ja ta on seda ka viimastel kuudel väiksemates summades saanud. Võlad hakkasid tekkima tal

1. aastast seoses kiirlaenude võtmisega. Ta oli noor ema ja võttis pere hädapärasteks väljaminekuteks kiirlaene. Noore pere vajadused aina kasvasid ja kiirlaene oli kerge võtta. Ajapikku aga kasvas laenusumma väga suureks, tekkisid võlad ja tema suhtes algatati täitemenetlused, mis tõid kaasa kohustuste kasvu seoses täituritasude ja -kuludega. Viimastel aastatel on ta elanud suure perega väikesest sissetulekust ja püüdnud täitemenetluses olevaid kohustusi täita, kuid võlgnevuse summa on endiselt tema jaoks väga suur. Uusi võlgnevusi ei ole tekkinud viimasel kahel aastal. Ta on oma elu üle järele mõelnud ja soovib, et temal ja tema lastel oleks võlgnevusteta tulevik. Paraku on tema võlakoormus nii suur, et tema väikesest sissetulekust ei piisa võlgnevuste ära maksmiseks lähimas perspektiivis. Hästi tasustatavat tööd kolme väikese lapse kõrvalt on aga keeruline leida.
2. Gxxxx Kxxx võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on isikul täitmata rahalisi kohustusi
3. aastast. Füüsiliste isikute pankrotimenetlustes dokumentaalsete tõendite piiratuse tõttu ei ole halduril võimalik nii palju aastaid hiljem tagantjärele täpsemalt selgitada võlgniku tarbimisharjumusi, laenude võtmisega seotud asjaolusid, jms võimalikke maksejõuetuse kujunemist mõjutavaid asjaolusid. Senises pankrotimenetluses kogutud informatsioon aga toetab Gxxxx Kxxx poolt maksejõuetuse tekkimise asjaolude kohta antud seletuste õigsust. Kuriteo või raske juhtimisvea kohta kindlate tõendite puudumisel asub haldur seisukohale, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on nn. muu asjaolu. Haldur peab võlgniku maksejõuetust mõtlematu finantskäitumise paratamatuks tagajärjeks. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 27.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Gxxxx Kxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 23.12.2021.a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Gxxxx Kxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 10.01.
2. a kohtu deposiiti 1000,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Gxxxx Kxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 29.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 30. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

31.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest Gxxxx Kxxx pankrotimenetluses. 32.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele 8 nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. 33.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

§ 65

lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. 34.

§ 65

lg 113 alusel võib füüsilise isiku pankrotimenetluses haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr (

1. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.
2. Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 643,50 eurot, millele lisandub käibemaks 128,70 eurot, kokku 772,20 eurot. Tasu taotleb haldur määrata büroole, mille kaudu tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Halduril on töötunde olnud
4. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 700,58 eurot, sh käibemaks 116,76 eurot. Pankrotihalduri tasu 71,62 eurot, sh käibemaks 11,94 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista pankrotivara arvelt. 37.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 112 sätestab, et riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

1. Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist osaliselt riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri tasu määramisel justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 järgi arvestada, et halduri tasu ei ületa 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Haldur on taotluses märkinud, et tema tunnitasu on 58,50 eurot. Halduri tasu 11 töötunni eest on 643,50 eurot (11 × 58,50), millele lisandub käibemaks 128,70 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja kutseoskust ning antud menetluse mahtu ja halduri taotlust, peab kohus põhjendatuks rahuldada Küllike Mitti taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 772,20 eurot, sh käibemaks 128,70 eurot. Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.
2. Kuivõrd pankrotivara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise osaliselt riigi vahenditest. 9 40. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt menetlusabi, mida ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot, kahekordne alammäär on 1308 eurot. 41. Kohus leiab, et halduri menetlusabi taotlus on põhjendatud ning Gxxxx Kxxxxx tuleb anda hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 700,58 eurot, sh käibemaks 116,76 eurot. Tasu tuleb välja maksta OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. Pankrotihalduri tasust 71,62 eurot, sh käibemaks 11,94 eurot, tuleb tasuda pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 42.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 10.05.
2. a esitas võlgnik Gxxxx Kxxx kohtule pankrotiavalduse, milles sisaldus ka avaldus võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 01.07.2021. a. 44.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 45. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 46.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Gxxxx Kxxxxkohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Gxxxx Kxxx kohustustest vabastamise menetluse. 47.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole usaldusisiku kandidaati esitanud. Selleks 10.12.2021. a korraldatud võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. 48.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 04.12.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Gxxxx Kxxxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Gxxxx Kxxxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Gxxxx Kxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Gxxxi Kxxxxtöö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Gxxxx Kxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Gxxxx Kxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 55.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 56.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 57.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 58.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, 11 kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 59.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 60.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 12