Obsah (5)

§ 433§ 430§ 187§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-21-11918 Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022, Pärnu Tsiviilasi K.-M. R. ja P.

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Pärnu Maakohtu menetluses on K.-M. R. (hageja I) ja P.-K. R. (hageja II) hagi M. R. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks vastavalt 173,63 eurot kuus ja 168,63 eurot kuus.
2. Esitatud asjaoludel on hagejad üritanud korduvalt jõuda kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele elatise tasumiseks. Viibimine nädal isa juures ja nädal ema juures toimis poolteist kuud. Kokkuleppe lõppemise põhjusena toob kostja Covid-viiruse ning senine käitumine on olnud hagejate suhtes mittetoetav. Hagejad on arvesse võtnud seda, et kostjal on uus laps, mistõttu ei ole hagejad enda vajaduste loetelus kajastanud ettenägematuid kulutusi nagu sõbra sünnipäev, meelelahutus, ekskursioonid, klassiõhtud jne.
3. Hageja I keskmised vajadused kuus on eluasemekulud (pangalaen, elekter, vesi, prügi) 120,85 eurot, toidukulu 112,50 eurot, transpordi kulu 7 eurot, sidekulud (internett) 5,25 eurot, tervishoiukulud 5 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, prillid 16,66 eurot ja juuksur 10 eurot, kokku 337,26 eurot.
4. Hageja II keskmised vajadused kuus on eluasemekulud (pangalaen, elekter, vesi, prügi) 120,85 eurot, toidukulu 112,50 eurot, transpordi kulu 7 eurot, sidekulud (internett) 5,25 eurot, tervishoiukulud 5 eurot, kulud hügieenitarvetele 15 eurot, kulutused koolikohustuse täitmiseks 10 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 35 eurot, huvikool 10 eurot, trenn 15 eurot, prillid 16,66 eurot ja juuksur 10 eurot, kokku 362,26 eurot.
5. Hagejate seadusliku esindaja sissetulekuks kuus on töötasu 420 eurot ja peretoetus 120 eurot. Hagejate seaduslikule esindajale kuulub kinnistu asukohaga xxx, mis on ka pere elukoht. Seonduvalt kinnistuga on hageja seaduslikul esindajal laenukohustus, mis on osaliselt arvestatud ka hagejate eluasemekuludesse. Hagejatele teadaolevalt on kostja sissetulekuks töötasu 1500 eurot ning kostja omab sõidukit xxxxx xxx.
6. Kostja hinnangul on laste kulu kuus 407,26 eurot ja 397,26 eurot üle mõistuse palju. Kostja ei ole kunagi keeldunud, kui laste ema on küsinud rahalist toetust, kuid on sellisel juhul soovinud, et ema aitaks maksta ühiseid laene, millest on hagejate seaduslik esindaja keeldunud. Kostja ostis lastele jalgrattad, milliste järelmaksu kuumaks on 43 eurot kuus, kostja tasub igakuiselt hagejate arveid: telefon, internet, tv – 53 eurot, playstation 23 eurot, mõni kuu on kulud suuremad. Kuna hagejad veedavad tihti aega kostja ema juures ning igal nädalal ööbivad seal öö või paar, annab kostja oma emale laste söögiraha 100 eurot kuus. Kostja on nõus tasuma lastele elatist 120 eurot kuus, so 60 eurot lapse kohta. Kostjal sündis ka kolmas laps.
7. Kostja tasub elatise nimel pangast pere hüvanguks 2018 aastal võetud remondilaenu, jääk 2 Tsiviilasi nr 2-21-11918 lahutuse hetkel 4155 eurot, krediitkaardi võlgnevus pere kulude katteks 4000 eurot + igakuine intress 67 eurot, maja sissemakse laeb eraisikult jääk 8600 eurot, üürivõlg 500 eurot aastast 2017 ja kostja majaosa 2906,68 eurot. Kostja leiab, et tema rahalised kohustused elatise nimel on hetkel veel liiga suured, et lisaks elatist tasuda. Kostja tasub iga kuu enda korteris laste tubade üüri ja kütet.
8. Eelistungina korraldaval kohtuistungil 09.02.2022, sõlmisid pooled kompromissi, mille kohaselt tasub kostja hagejatele elatist 250 eurot (igale lapsele 125 eurot) kuus kuni laste täisealiseks saamiseni. Kostja elatise võlgnevus perioodi 29.07.2021 kuni 31.01.2022 eest on kokku summas 720 eurot, mille kostja tasub perioodiliste maksetena 48 osas summas 15 eurot kuus. Elatise mai kuu eest (kokku 405 eurot) tasub kostja hiljemalt 31.05.
9. Elatis tasutakse hagejate seadusliku esindaja P. R. arvelduskontole hiljemalt jooksva kalendrikuu
10. kuupäevaks. Veebruar 2022 elatis ja elatise võlgnevus, kokku summas 265 eurot tasutakse hiljemalt 23.02.
11. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
12. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt pooled võivad lõpetada hagimenetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohus leiab, et kohtuistungil sõlmitud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav ning kuulub seetõttu rahuldamisele. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada

§ 428lg 1 p 4 kohaselt.

10. Kohus selgitas kohtuisutngil pooltele menetluse lõpetamise tagajärjed, millised on sätestatud

§-s 432 ning mille kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud 11.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole teisiti kokku leppinud ning asja materjalidest ei nähtu, et pooltele oleks menetluskulud ka tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3