Tsiviilasi nr 2-19-15239 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 8. veebruar 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-15239 Tsiviilas

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Jxxx Txxxxxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Jxxx Sxxxxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn; telefon xxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxxxxxx).
2. Usaldusisikul (JxxxxSxxxxxxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanauriks).
4. Jxxx Sxxxxxxxx esitada kord aastas- iga aasta
5. veebruariks kohtule aruanne, mis peab andmeid võlgniku sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.
6. Võlgnikul esitada kord kuue

§ 173

): 2 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 15. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte menetlusosalistele, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kaheksanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 16. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 07.01.
2. a määrusega välja Jxxx Txxxxxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause.
3. Pankrotihaldur esitas 15.06.
4. a kohtule taotluse jaotusettepaneku kinnitamiseks.
5. Tartu Maakohtu 18.06.
6. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
7. Jxxx Txxxxxx esitas 06.12.
8. a kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. 3
9. 09.12.
10. a esitas pankrotihaldur kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada JxxxxTxxxxxx (i.k. xxxxxxxxxxx) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) Kinnitada pankrotimenetluses halduri tasu summas 2007,00 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ Civilex kasuks (EE312200221055387366); 4) Palun võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt maksta välja ajutise halduri tasu summas 757,60 eurot (s.h. käibemaks) vastavalt Tartu MK 07.01.2020 määrusele ts.asjas nr 2-19-15239; 5) Palun võlausaldaja poolt kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt maksta välja halduritasu summas 1042,40 eurot (s.h. käibemaks), halduritasust 964,60 eurot (s.h. käibemaks) jätta võlgniku kanda. 6) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine juhul, kui võlgnik vastava avalduse kohtule esitab.
11. Kohus avaldas 20.12.
12. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus JxxxxTxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 03.01.
13. a maksta kohtu deposiiti 3000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud.
14. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 21.01.
15. a Jxxx Txxxxxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolek otsustas nimetada Jxxx Txxxxxx pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Jxxx Sxxxxxxa. Kohtule on esitatud Jxxx Sxxxxxxx kirjalik nõusolek usaldusisiku ülesannete täitmiseks.
16. Kohus kuulas Jxxx Txxxxxxxja JxxxxSxxxxxxx 03.02.
17. a ära ja selgitas neile nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Võlgnik avaldas algselt, et tal ei ole vahendeid, et teha eraldisi võlausaldajatele. Kohus palus võlgnikul võtta seisukoht, kas ta ikka soovib kohustustest vabastamise menetluse läbi viimist ja selgitas, millised on selle menetluse tagajärjed aga ka võlgniku kohustused. Võlgnik avaldas tahet menetlus siiski läbi viia ja kinnitas, et tasub vabatahtlikult võlausaldajate nõuete katteks kümme eurot kuus. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 9.

Materiaalne põhi- ja käibevara: Võlgnikule ei kuulunud materiaalset vara. Võlgnikule kuulusid alljärgnevate äriühingute osad 100% ulatuses: Fxxxxx OÜ (registrikood 14252610) osa suurusega 2508 eurot; Lxxxxx OÜ (registrikood 14434363) osa suurusega 2508 eurot; Hxxxxxxxxxxx OÜ (registrikood 12927506) osa suurusega 2500 eurot; KxxxxxxxxOÜ (registrikood 14475876) osa suurusega 2500 eurot. Kõikide osaühingute osad olid juba enne pankroti väljakuulutamist arestitud kohtutäituri poolt ning vara müük ei olnud õnnestunud. Pankrotihaldur alustas kõikide osaühingute osade puhul avalikku enampakkumist osa nimiväärtusest ning viis kokku läbi 8 enampakkumist alandades igakord alghinda 50% eelmisest alghinnast. Fxxxxx OÜ ja Lxxxxx OÜ osad võõrandati enampakkumisel alghinnaga 10 eurot. KaxxxxxxxOÜ ja Hxxxxxxxxxxx OÜ osasid enampakkumisel ei võõrandatud, kõik enampakkumised lõppesid nurjumisega osalejate puudumise tõttu (viimane alghind 5 eurot). Hxxxxxxxxxxs OÜ on kustutatud äriregistrist 9.12.2020.a. Äriseadustiku § 60 lõike 3 alusel. Kxxxxxxx OÜ osas lõpetas Tartu Maakohus 19.01.2021 määrusega ts.asjas nr 2-20-18428 menetluse sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Osaühingu osa on jätkuvalt JxxxxTxxxxxx omandis, kuid see on väärtusetu. 10. Muu laekumine: puudub. Võlgnikule ei ole pankrotimenetluse ajal deklareeritud tulu. 4 Eeltoodust tulenevalt, laekus pankrotivarasse 20 eurot. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 11.

Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad; 12.

Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud 13. Väljamaksed vastavalt

§ 146lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad 14.

Väljamaksed vastavalt

§ 146

lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – pankrotivara arvelt väljamaksed puuduvad 15. Vahendite puudumisel on välja maksmata: Võlausaldaja kulud (pankrotiavalduse esitamisel) – 1 380,00 eurot; Võlausaldaja poolt kohtu deposiiti makstud rahalised vahendid 1 800,00 eurot. Avalduse pankroti väljakuulutamiseks esitas kohtule võlausaldaja, kes tasus pankrotimenetluse läbiviimiseks rahalised vahendid kohtu deposiitkontole. Ajutise halduri tasu kinnitas Tartu Maakohus 7.01.2020 määrusega summas 777,60 eurot (s.h. käibemaks) pankrotivara arvelt. Pankrotivara arvelt on võimalik tasuda ajutise halduri tasu 20 eurot, mistõttu on ajutise pankrotihalduri tasu jääk 757,60 eurot (s.h. käibemaks), mis palub haldur tasuda kohtu deposiitkontole tasutud rahaliste vahendite arvelt. Pankrotihalduri tasu palub haldur kohtul kinnitada summas 2007,00 eurot (s.h. käibemaks). Nimetatud summast palun 1042,40 eurot tasuda kohtu deposiidis olevate rahaliste vahendite arvelt, ülejäänud osas 964,60 eurot jätta kulud võlgniku kanda.

§ 193

lg 5 kohaselt kohaldatakse enne 1.02.2021 alustatud pankrotimenetluses halduritasu arvestamisele

§ 65osas pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.a.

Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 16.

Võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 17.

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 18.

Müümata pankrotivara ei ole. Teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel ja kohtuvaidlustest (

§ 162lg 2 p 6, p 8) 19.

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku huvidest. 20. Võlgniku pangakontole oli seatud halduri kasutus- ja käsutusõigus. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 21.

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud moodustavad 152 945,76 € ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja OÜ Mark Oil Tunnustatud nõue (EUR) Jaotis % 104 202,00 68,13003512 5 Saamata Võlausaldajat andmed jaotis (EUR) konto nr / viitenumber 104 202,00 andmed puuduvad Keskkonnainspektsioon* Axxxx Pxxx Maksu- ja Tolliamet OÜ Nordeko Maaviljeluse 1 580,10 1,033111346 6 592,00 4,310024678 571,66 0,373766491 40 000,00 26,15306237 152 945,76 100 1 580,10 andmed puuduvad 6 592,00 EE141700017002655585 571,66 EE351010052031000004/01884173 40 000,00 andmed puuduvad 152 945,76 *tegemist on kahju hüvitamise nõudega Põlva Maakohtu 11.08.2000 otsus 1-127/2000. 22. III rahuldamisjärgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 23.

III rahuldamisjärgus nõudeid tunnustamiseks ei esitatud. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 24.

Kohtukulud puuduvad. 25. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja lisatud lõpparuandele. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 26. Jxxxx

Txxxxxx pankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli suutmatus oma kohustusi täita. Kõik nõuded on võlgnikult välja mõistetud jõustunud kohtulahendite alusel.

1. Võlgnikule kuulunud varad on võõrandatud enne pankroti väljakuulutamist kohtutäiturite poolt võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Müügid on toimunud 2002.,
2. ja
3. aastal. Kohtutäitur on esitanud pankrotimenetlus ka täitemenetlustes enampakkumise tulemi jaotused.
4. Võlgniku suhtes on pika perioodi jooksul läbi viidud täitemenetlusi mistõttu võlgnik ei kasutanud oma tulu saamiseks ammu enne pankroti väljakuulutamist isiklikku pangakontot, vaid oma lähikondsete kontosid. Pankrotimenetluses on neid kontode väljavõtteid analüüsitud ning pole tuvastatud tagasivõitmise aluseid.
5. Pankroti väljakuulutamisel ja pärast seda esitas võlgnik arstitõendeid, mille kohaselt tema tervislik seisund oli halvenenud ning oli operatsiooni ootel. Kõik need plaanilised ravid lükkusid edasi seoses COVID-19 pandeemiaga, mistõttu võlgniku tervislik seisund pole ka pankrotimenetluses võimaldanud teenida tulu, mille arvelt oleks olnud võimalik teostada rahaliste vahendite arestimist.
6. Maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteotunnustega tegu

mõttes. Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 31.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Tiia Kalausega, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Jxxx Txxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

1. Kohus avaldas 20.12.
2. a ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus JxxxxTxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 03.01.
3. a kohtu deposiiti 3000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et Jxxx Txxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 33.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 6 34. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

35.

§ 165lg 3 alusel tuleb Tiia Kalaus vabastada pankrotihalduri kohustusest Jxxxx

Txxxxxx pankrotimenetluses. 36.

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev määrus täitedokumendiks. Halduri tasu 37. Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini.
6. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
7. a
8. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
9. aasta
10. jaanuarini. 39.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 40.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 41.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

42.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks.

1. Pankrotihaldur on taotlenud hüvitada ajutise halduri tasu 757,60 (sh käibemaks) kohtu tagatiskontole deposiidina makstud rahast ning määrata selle maksmine büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o. OÜ Civilex kontole nr EE
2. Ajutise halduri tasu on võimalik summas 20 eurot tasuda pankrotivara arvel. 44.

§ 150

lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 45.

§ 23

lg 5 sätestab, et kohus ei määra ajutise halduritasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui /…/ võlausaldaja /…/ on maksnud deposiidina selleks ettenähtud kontole ajutise halduri ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

1. Võlausaldaja Mark Oil OÜ on kohtu deposiitkontole ajutise halduri tasu katteks 21.10.
2. a tasunud 800 eurot ja pankrotimenetluse kulude katteks 27.12.
3. a tasunud 1000 eurot, mille arvel ei ole väljamakseid tehtud. Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada ning ajutise 7 halduri tasu koos käibemaksuga summas 757,60 eurot tuleb tasuda võlausaldaja tasutud deposiidi arvel.
4. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 1672,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 334,50 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Civilex. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 18 h 35 min. Pankrotihalduri tunnitasuks on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades

§ 23

lg 4, töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Tiia Kalause taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu 1672,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 334,50 eurot, kokku seega 2007 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb pankrotihalduri taotlusel välja mõista OÜ-le Civilex, mille kaudu haldur tegutseb. 48. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu maksmist kohtu deposiitkontole kantud rahaliste vahendite arvelt summas 1042,40 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada ning pankrotihalduri tasu koos käibemaksuga summas 1042,40 eurot (sh käibemaks) tuleb tasuda võlausaldaja tasutud deposiidi arvel. Pankrotihalduri tasu 964,60 eurot, sh käibemaks 160,77 eurot, taotleb pankrotihaldur välja mõista võlgnikult. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasust 964,60 eurot, sh käibemaks 160,77 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 49.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 06.12.
2. a esitas võlgnik Jxxx Txxxxxx kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Avalduses sisaldasid ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi, palus kohus võlgnikul avaldust täiendada. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 28.01.2020. a. 51.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 52. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 53.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause). Võlausaldajad ei ole Jxxxx

Txxxxxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada JxxxxTxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 54.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad on 21.01.

1. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul teinud ettepaneku nimetada võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks JxxxxSxxxxxx. Kohtule on esitatud Jxxx Sxxxxxxx nõusolek täitmaks usaldusisiku ülesandeid JxxxxTxxxxxx kohustustest vabastamise menetluses. Kohus korraldas 8 03.02.
2. a usaldusisiku kandidaadi ja võlgniku ärakuulamise, kus selgitas neile nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. Kohus leiab, et JxxxxSxxxxxx tuleb nimetada xxxx Txxxxxx usaldusisikuks.
3. Kohus kohustab usaldusisikut esitama kord aastas kohtule aruande, millest nähtuks võlgniku sissetulekud ja varaline seis ning see, millises summas oli võimalik teha väljamakseid võlausaldajatele.
4. Võlgnik ise peab kohtule samuti aru andma ja esitama kaks korda aastas kohtule kirjaliku aruande, mis peab sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise. Esimene aruanne esitada hiljemalt
5. augustil
6. a, järgnev
7. veebruaril
8. a jne. 57.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Jxxx Txxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Jxxxx

Txxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Jxxx Txxxxxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. JxxxxTxxxxxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teeb usaldusisik üks kord aastas väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele. Väljamaksed tuleb teha iga aasta
3. jaanuaril.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 62.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 9 63.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 64.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 65.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 66.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 67.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10