Obsah (8)

§ 430§ 618§ 657§ 459§ 162§ 132§ 136§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tartu Tsiviilasja number

§ 430lg-le 8.

Kostja ema ei saanud anda uut korraldust, mille läbi loeb varasema kompromisskokkuleppes sätestatud kokkulepped tühiseks (

§ 618

). Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele (otsuse p 18), et hageja asus detsembris 2020 ülalpidamiskohustust täitma omaalgatuslikul viisil ja hagejal polnud õigus ise valida kohustuse täitmise viisi. Hageja pidi täitma rahalise kohustuse ja vastavalt VÕS § 91 lg-le 1 ja 2 oli hageja õigustatud selle täitma kas sularahas või maksega. Hageja täitis kohustuse maksega kostja valduses olnud kontole. Sealjuures ei saa vaidlust olla selles, et täitedokumendiks olev kohtulik kompromiss andis hagejale õiguse täita kohustus otse lapsele.

1. Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. See, et apellant kandis 2020 detsembri elatise omal äranägemisel kostja venna pangakontole, ei ole käsitletav kompromissist tuleneva kohustuse täitmisena ja ei anna alust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Vaidlusalune kohustus oli alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Hageja väited, et kompromissiga oli kokku lepitud, et kostja isiklikult pääseks oma rahale ligi 4 ja saaks seda kasutada vastavalt enda vajadustele, on paljasõnalised. Kompromissi sõlmimisel arvestati sellega, et juurdepääs vastustaja pangakontole on ka tema emal. Ainult nii oli võimalik tagada elatise eesmärgipärane kasutamine. Hageja ei ole tõendanud, et vastustaja oleks 2020 detsembri elatise kätte saanud. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tal oli kostja ema nõusolek kohustuse täitmiseks teisele kostja valduses olevale kontole. Põhjendamatu on käsitleda kompromissilepingu punkti 2.2, kostja ema nõusolekuna selleks, et apellant võib tasuda vastustaja ülalpidamiseks elatist mistahes viisil, sh sularahas, ülekandega kolmanda isiku kontole vms. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu tühistada. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas

§ 657

lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 186/2021/37 ja jätab menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata menetluskulude jaotuse osas ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohus tuvastas, et
2. juunil 2020 kinnitas Tartu Maakohus tsiviilasjas nr 2-20-8562 poolte kompromissi elatise tasumiseks. Kompromissi punktide 2.1 ja 2.2 alusel kohustus hageja maksma kostjale elatist 170 eurot kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni ja kandma selle summa kostja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maakohus tuvastas, et kostja ema sulges kohtumääruses nimetatud pangakonto ja andis hagejale
3. novembril 2020 korralduse tasuda elatist edaspidi kostja ema pangakontole (lk 53). Hageja tasus vaidlusaluse elatise 170 eurot 2020 detsembrikuu eest kostja venna pangakontole. Kuna hageja kandis elatise kontole, millele ligipääsu kostja emal ei olnud, algatas kostja ema kostja nimel hageja suhtes täitemenetluse
4. juuni 2020 kohtumääruse alusel detsembris 2020 tasumisele kuuluva elatise tasumiseks. Täitemenetlus on lõpetatud
5. veebruaril 2021 nõude rahuldamise tõttu (lk 50). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et pooled leppisid kohtulikus kompromissis VÕS § 76 lg 1 kohaselt kokku elatise maksmise kohustuse kohas, ajas ja viisis, sh ka selles, et hageja tasub elatist alaealise lapse pangakontole. Riigikohus leidis otsuse nr 3-2-1-159-12 punktis 11, et kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kolleegium leidis, et kuigi alates
6. juulist 2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps, kehtib eeltoodud seisukoht ka selle seaduse kohaldamisel. Seega oli poolte kokkulepe kooskõlas seadusega ja maakohus jõudis õigele järeldusele, et lapse ema andis kompromissmäärusega nõusoleku elatise lapse kontole kandmiseks. Maakohus jõudis seejärel aga ebaõigele seisukohale, et lapse emal oli õigus ühepoolselt tasumiseks kokku lepitud kostja pangakonto sulgeda ja nõuda hagejalt elatise tasumist enda pangakontole.
7. Jõustunud kohtulahend on täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 järgi täitedokumendiks, mille alusel algatab kohtutäitur täitemenetluse. Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse printsiibi tõttu ei saa kohtutäitur kontrollida täitedokumendi materiaalõiguslikke asjaolusid. (RKTKo
8. jaanuari 2013 otsuse nr 3-2-1-159-12 p 11). Kohtutäitur ei saa täitmisel asuda kohtulahendi resolutsiooni parandama ja otsustama küsimuste üle, mille puhul on vajalik asjaoludele õigusliku hinnangu andmine (RKTKo nr 2-17-12162). Seega ei saa kohtutäitur täitemenetluses täita kohustust muul viisil, kui täitedokumendiks olevas määruses sätestatud ja ei oleks tohtinud hagejalt sissenõutud raha tasuda kostja ema pangakontole. 5 8.Kohtulikku kompromissi tühistamist ja tühisusele tuginemist ning sellest taganemist ja selle ülesütlemist reguleerib

§ 430

lg 8, mille kohaselt saab seda teha üksnes kohustatud isik täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Elatise maksed on perioodilised maksed. Kui kostja ema leidis, et kohtumääruse tegemise asjaolud on pärast kompromissimääruse jõustumist muutnud, oli tal õigus esitada kostja nimel hagi

§ 459alusel ja nõuda elatise maksmise viisi muutmist.

Kompromissimäärust saab muuta alates uue hagi esitamise ajast (

§ 459lg 2).

Kohtuniku suulisest selgitusest kohtuistungil kompromissi muutmiseks ei piisanud. 9.TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. TMS § 221 lg 1 näidisloetelus esitatud võlgniku vastuväidetel on üks ühine ühise nimetaja - kõigi näidete ühiseks tunnuseks on, et täitmisel olev nõue on või on olnud olemas, kuid pärast selle tekkimist on toimunud mingi õigusmuudatus, mis täitmist ei võimalda. Näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Samas võivad võlgniku vastuväited nõudele olla üldjuhul tõesti sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda (

1. jaanuari 2008 RKTKo nr 3-2-1-134-07 p 11). Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul pidada piisavaks hageja vastuväidet, et kostja on ise muutnud kohustuse täitmise kokkulepitud ja kohtu poolt määrusega kinnitatud viisil võimatuks. Eelnevast tulenevalt tuleb sundtäitmine täiteasjas nr 186/2021/37 detsember 2020 elatise 170 eurot osas tunnistada lubamatuks.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja poolt kostja venna pangakontole kantud elatist ei saa pidada kohtuliku kompromissi täitmiseks, sest sellises täitmise viisis ei ole pooled kohtumäärusega kinnitatud kompromissis kokku leppinud. VÕS § 76 lg-te 1-4 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kuivõrd kostja ema ei ole hageja poolt kostja venna kontole tasutud elatist heaks kiitnud, ei saa lugeda hageja elatise kohustust 2020 detsembri eest täidetuks. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et tekkinud olukorras oleks hageja saanud kasutada VÕS §-s 120 sätestatud raha hoiustamise võimalust. Olukorra lahendamiseks on hagejal ja kostja emal võimalik kokku leppida, et täiteasjas nr 186/2021/37 hagejalt sisse nõutud 170 eurot saab arvestada kostjale makstava elatise katteks. Kui sellist kokkulepet ei suuda kostja vanemad saavutada, on kostja emal võimalik avada kostja nimel uus pangakonto, kuhu hageja saab kanda kostjale elatise detsembrikuu 2020 eest.
3. Maakohus jättis poolte menetluskulud hageja kanda. Hageja on palunud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda, määrates kohtulahendis kindlaks, et menetluskulude kandmisel ei osale hageja kostja seadusliku esindajana.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohus teeb otsuse alaealise lapse, s.o kostja kahjuks, kuid seda põhjusel, et tema seaduslikest esindajatest vanemad vaidlevad ning ei suuda kokku leppida ühe kuu elatise tasumise viisi osas. Ringkonnakohus leiab, et sellisel juhul ei ole alaealise lapse ülalpidamisega seotud asjas menetluskulude alaealise lapse kanda jätmine mõistlik ega õiglane (

§ 162lg 4).

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tuleb jätta sõltumata hagi rahuldamisest poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 6 12. Maakohus määras hagihinnaks 3500 eurot, millelt hageja on tasunud riigilõivu maakohtus 300 eurot ja ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse esitamisel 300 eurot. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõue loetakse

§ 132

lg 5 järgi mittevaraliseks ja eelduslik hagihind on 3500 eurot, kuid seda võib sõltuvalt asjaoludest muuta. Hagihinnaks ei tuleks lugeda 3500 eurot olukorras, kus sundtäitmisel oleva nõude suurus on sellest väiksem. See ei läheks kokku

§ 132lg 5 eesmärgiga vähendada võlgniku kulutusi kohtusse pöördumisel.

Kui sundtäitmisel oleva nõude hind jääb alla 6000 eurot, saab lugeda üldjuhul hagihinnaks vaidlustatava nõude suurus. Käesolevas asjas loeb ringkonnakohus hagihinnaks 170 eurot. Kohus võib tsiviilasja hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga (

§ 136lg 4).

Riigilõivuseaduse (kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud redaktsioonis) lisa 1 kohaselt tuleb hagihinnalt kuni 350 eurot tasuda riigilõivuna 75 eurot. Seega on hageja maa- ja ringkonnakohtus kokku tasunud riigilõivuna 600 – 150 = 450 eurot seaduses ettenähtust rohkem.

§ 150

lg 7 kohaselt menetlusosalise poolt enam tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Taotluses tuleb ära näidata isik ja pangakonto number, kuhu riigilõiv tuleb tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 7 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks