Obsah (5)

§ 184§ 182§ 116§ 165§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Andreas Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 30.03.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-381 Haldusasi OÜ Center Services kaebus Maa

) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeameti 30.01.2020 ettekirjutusega nr 23-1/19-1123/1124-10 kohustati OÜ-t Center Services tagama ettevõtte tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel kohalduvate määruste, liiklusseaduse, Maanteeameti juhendite ja halduslepinguga võetud kohustuste järgimine kogu halduslepingu kehtivus aja jooksul. Koos ettekirjutusega tehti OÜ-le Center Services sunnirahahoiatus. Ettekirjutusest nähtub, et: 1.1 Maanteeamet tuvastas 14.10.2019 toimunud sõiduki Mercedes-Benz ML500 registreerimismärgiga 07ZKP ülevaatuse videosalvestise läbivaatamisel, et sõiduki tagumiste rataste laagrite kontrolliks ei paigutatud tagumisi rattaid lõtkutestrile ega tõstetud rattaid maast lahti. Vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri (MKM) 18.07.2011 määruse nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord“ lisa 4 p-le 5.1.3 tuleb rattalaagrite kontrolliks kasutada lõtkutestrit või tõsta ratas maast lahti. Lõtkutestrile paigutatud või maast lahti tõstetud ratast loksutatakse või rakendatakse rattale külgjõudu ja kontrollitakse, kui suures osas liigub ratas käändmiku suhtes. 1.2 Tegemist on korduva rikkumisega. Maanteeamet on 09.09.2019 tähelepanujuhtimisega (registreeritud Maanteeameti dokumendiregistris numbriga 23-1/19-0795/796-3), juba juhtinud ettevõtte tähelepanu MKM määruse nr 77 lisa 4 p 5.1.3 rikkumisele sõiduki rattalaagrite kontrollil. Kuna ettevõte jätkas 14.10.2019 nimetatud sätte rikkumist, on liiklusohutuse tagamiseks ettekirjutuse tegemine Maanteeameti hinnangul möödapääsmatu.
2. OÜ Center Services esitas 28.02.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti 30.01.2020 ettekirjutuse nr 23-1/19-1123/1124-10 tühistamiseks. Kohus võttis kaebuse 04.03.2020 menetlusse ja määras vastustajaks Maanteeameti. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
3. Kaebuse põhjendus. 3.1 Maanteeamet ei ole lähtunud proportsionaalsuse põhimõttest. Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi haldusakt piirata isikute õigusi ega tekitata neile kohustusi niisama, ilma põhjuseta, vaid ainult juhtudel, mil see on hädavajalik. Kõnealusel juhul ei olnud sisulist vajadust haldusakti anda. Kaebaja oli juba järelevalvemenetluse algatamisest teadasaamisest alates oma kontrollimismetoodikat muutnud. Kaebaja on Maanteeametile korduvalt selgitanud, et kaebaja poolne lõtkutestri kasutamise metoodika vastab kehtivale õigusele ja tagab igakülgselt ning nõutava tõhususega rattalaagrite korrasoleku tuvastamise. Juhtisime ka Maanteeameti tähelepanu, et erinevad Maanteeameti tõlgendused toovad lepingupartneritele reeglina kaasa olulised investeeringuvajadused. 3.2 Kaebaja hinnangul peab haldusakti resolutiivosa olema selge ja üheselt mõistetav. Ei ole mõeldav, et ettekirjutusega kohustatakse haldusakti adressaati täitma kõiki kehtivaid õigusakte. Kaebajale ei ole arusaadav mis asjaoludel ja eesmärgil on amet ettekirjutuse resolutiivosas laiendanud kaebaja vastutuse kogu haldusala õigusliku regulatsioonist kinnipidamisele. 3.3 Haldusmenetluse seaduse kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud. Kaevatavas ettekirjutuses puudub igasugune arutluskäik mis seoks õiguslikud ja faktilised asjaolud selliselt mis võimaldaks aru saada ühtse tervikuna sellest, miks jõudis haldusorgan just sellise seisukohani mis väljendub ettekirjutuse resolutiivosas.
4. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 09.09.2019 kaebajale edastatud tähelepanujuhtimises nr 23-1/19-0795/796-3, milles palus vastustaja kaebajal haldusülesande täitmisel järgida MKM 18.07.2011 määruse nr 77 lisa 4 pst 5.1.3 tulenevat nõuet, kuid tähelepanujuhtimine ei parandanud kaebaja käitumist. 4.2 06.01.2020 vastuses vastustaja 09.12.2019 selgitusnõudele nr 23-1/19-1123/1124-4 ei märgi kaebaja kordagi, et on lõtkutestri kasutamise metoodikat lõtku tuvastamiseks muutnud. Alles 27.01.2020 vastuses vastustaja 20.01.2020 ettekirjutuse projektile selgitab kaebaja ilma tõendamata, et on vastavalt vastutaja poolt menetluse käigus esitatud konkreetsetele seisukohtadele, oma senist praktikat muutnud. 4.3 Kaebaja poolt kasutatava tõstuki lõtkutestri väändemehhanismid asetsevad üksnes sõiduki esirataste all. Teoreetiliselt on võimalik antud tõstukil kontrollida ka tagarataste laagreid, kui lasta tõstuk alla, sõita tõstukilt maha, pöörata sõiduk ringi ja sõita uuesti teist pidi tõstukile ning tõsta tõstuk uuesti üles, kuid praktiliselt ei tee nii keegi. Lisaks on osadel tõstukitel olemas tungraud, millega tõstetakse tagumine sild üles ja vabastatakse nii ratas koormusest, kuid kas kaebajal on märgitud seade tõstukil olemas – see ei ole tõestatud ning videos ei ole selle kasutamist näha. Vastustaja hinnangul saab eeldada, et kirjeldatud võimalust tagumiste rataste laagrite kontrollimiseks lõtkutestril ei kasutata ning tungrauda olemasoleval tõstukil ei ole, sest kaebaja märgib ise kaebuses, et vastustaja pani ettekirjutusega kaebaja teadlikult olukorda, kus kaebaja on sunnitud läbi metoodika muutmise tegema täiendavaid investeeringuid (uue tõstuki soetamine), kuid mille vajalikkus on kaebaja jaoks siiani küsitav. 4.4 MKM 18.07.2011 määruse nr 77 lisa 4 p-s 5.1.3 on täpselt määratletud meetodid, kuidas rattalaagreid kontrollida. Kaebaja poolt esitatud videosalvestuste vaatamisel selgus, et sõidukile teostatud ülevaatusel on kaebaja poolt jäetud veendumata sõiduki rattalaagri tehnoseisundis ning mõju tõttu sõiduki juhitavusele on defektne rattalaager otseseks ohuks liikluses. 4.5 Vastustaja on seisukohal, et kui ettekirjutusega nõutakse lepingust ja seadusest tulenevate nõuete järgmist, ei saa see olla ettevõtte jaoks uus asjaolu. Vastustaja seisukohalt peab ettevõte oma majandus- ja kutsetegevuse kohta kehtivaid nõudeid täitma igal ajal ja nende nõuete rikkumise lõpetama viivitamatult. 27.01.2020 esitas kaebaja oma vastuse ettekirjutuse projektile, milles kordagi ei viita selles, et ettekirjutus pole piisavalt selge või arusaadav millist käitumist nõutakse. Pigem vastupidi, mida kinnitab ka 27.01.2020 kaebaja poolt vastustajale edastatud vastus, milles märgitakse „/…/ käesoleva menetluse raames on ettevõte, vastavalt Maanteeameti poolt menetluse käigus esitatud konkreetsete seisukohtadele /…/“. 4.6 Ettekirjutuse põhjendus sisaldab haldusakti õiguslikku ja faktilist alust. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. 5.1 Maanteeameti 30.01.2020 ettekirjutus nr 23-1/19-1123/1124-10 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Ettekirjutus on piisavalt motiveeritud. Kohus nõustub ettekirjutuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata (vt

§ 165lg 2).

5.2 Täiendavalt märgib kohus vastuseks kaebusele järgmist. Ettekirjutusega kohustati kaebajat tagama ettevõtte tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimisel kohaldavate määruste, liiklusseaduse, Maanteeameti juhendite ja halduslepinguga võetud kohustuste järgimine kogu halduslepingu kehtivus aja jooksul (vt ettekirjutuse resolutsiooni p 1). Puudub vaidlus, et kaebaja ja vastustaja vahel on 28.06.2017 sõlmitud haldusleping (sõidukite tehnonõuetele vastavuse kontrolli teostamise leping nr 17-00132/049). Nimetatud lepingust nähtuvalt on kaebaja võtnud endale kohustuse teostada sõidukite ülevaatust vastavalt lepingule ja õigusaktidele ning juhinduma ülevaatuse teostamisel ka Maanteeameti juhenditest (vt lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Seega on ekslik kaebuse väide, et vastustaja on ettekirjutuses kaebaja vastutusala laiendanud ja „tekitanud“ kaebajale kohustusi. Ettekirjutuse resolutsioonis on adekvaatselt kajastatud kaebaja kohustused. Siiski märgib kohus, et ettekirjutuse resolutsioonis võinuks olla ära toodud konkreetne kohustus (silmas pidades võimalikke vaidlusi ettekirjutuse täitmise üle), aga nimetatud asjaolu ei muuda ettekirjutust õigusvastaseks. Kohus ei nõustu ka kaebuse seisukohaga, et ettekirjutuse tegemiseks puudus üldse vajadus ja põhjendusest ei nähtu, miks ettekirjutus kaebajale on tehtud. Nimelt ettekirjutusest nähtuvalt on kaebaja vaatamata tähelepanujuhtimisele (Maanteeameti 09.09.2019 kiri nr 23-1/19-0795/7963) jätkanud MKM 18.07.2011 määruse nr 77 lisa 4 p-st 5.1.3 tuleneva nõude rikkumist, mistõttu oli liiklusohutuse tagamiseks ettekirjutuse tegemine möödapääsmatu (vt ettekirjutuse p 26). Kaebuses pole väidetud, et nimetatud tähelepanujuhtimine oli põhjendamatu või et kaevatavas ettekirjutuses kirjeldatud rikkumist pole kaebaja toime pannud. Puudub vaidlus, et 14.10.2019 toimunud sõiduki ülevaatusel kaebaja ei paigutanud tagumisi rattaid lõtkutestrile ega tõstnud rattaid maast lahti, milline rattalaagrite kontrollimise viis on ettenähtud viidatud määruse lisa 4 p-s 5.1.3. Samas p-s on rattalaagrite rikked loetud kas oluliseks või ohtlikuks. Seega pole rattalaagri rikkega sõiduk tehniliselt korras. Ülevaatuse eesmärk on aga mh tagada sõiduki liiklusele ohutu tehnoseisund (vt määruse nr 77 § 1 lg 4). Seega on vastustaja õigesti leidnud, et liiklusohutuse tagamiseks on ettekirjutus koos sunniraha hoiatusega vajalik. Ebaõige on ka kaebuse väide, et ettekirjutuse tõttu on kaebaja sunnitud tegema täiendavaid investeeringuid. Juba viidatud halduslepinguga võttis kaebaja endale kohustuse tagada haldusülesande täitmiseks kasutatava territooriumi ja ruumide, nende sisseseade, seadmete, vahendite ja mõõteriistade olemasolu ning nende töökorrasoleku vastavalt õigusaktidega ja lepingu dokumentidega kehtestatud tingimustele (vt lepingu p 4.3). 6. Menetluskuludest.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kaebus jääb rahuldamata jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastanud digitaalselt/ Andreas Paukštys