KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2022, Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-22-174 Haldusasi Inga Antonova kaebus seonduvalt L

) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. 3.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

1. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 4 p 1 kohaselt on volikogu kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. KOKS § 17 lg 1 järgi on volikogu liige isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. Tulenevalt KOKS § 20 lg 9 teisest lausest, kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. KOKS § 19 lg 2 p 3 kohaselt peatatakse volikogu liikme volitused tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud. KOKS § 20 lg 1 sätestab, et sama seaduse §-des 18 ja 19 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige, kusjuures asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.
2. Kaebusele lisatud Maardu linna valimiskomisjoni 24.11.2021 otsusest nr 14 „Volikogu liikme volituste peatamine ja asendusliikme määramine“ nähtuvalt esitas Inga Antonova 17.11.2021 avalduse, milles palus peatada oma volitused Maardu Linnavolikogu liikmena KOKS § 19 lg 2 p 3 alusel kuueks kuuks. 24.11.2021 täpsustas Inga Antonova, et volituste peatamise lõpptähtajaks on 23.05.
3. Valimisliidu Maardu Hääl – Golos Maardu esimene asendusliige on Tiiu-Ann Kaldma, kes oli teatanud kirjalikult oma soovist volikogu töös osaleda. I. Antonova väidetest ilmneb, et kaebaja hinnangul on alaliste komisjonide koosseisude kinnitamisel rikutud tema kui volikogu liikme õigust meelepärasesse komisjoni kuuluda. Nähtuvalt eeltoodust on praegune vaidlus tekkinud omavalitsusüksuse ja volikogu liikme vahelises õigussuhtes ning see õigussuhe on oma laadilt avalik-õiguslik. Samas on Riigikohtu halduskolleegium asunud seisukohale, et omavalitsuse volikogude sisevaidluste lahendamine on küll halduskohtu pädevuses, kuid volikogu liikmel puudub nende vaidluste algatamiseks kaebeõigus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 12.03.2019 määrus asjas nr 3-17-2784 p 7).

§ 44lg 1 järgi võib isik halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks.

Muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguste või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul (

§ 44lg 2).

Riigikohtu 02.04.2019 määruse punktis 9 haldusasjas nr 3-17-2890 on viitega eelnevalt nimetatud 12.03.2019 määrusele täiendavalt selgitatud, et taoliste vaidluste algatamiseks ei ole volikogu liikmel praegu kehtiva õiguse kohaselt kaebeõigust, sest KOKS § 47 lõigetes 1 ja 13 sätestatud volikogu sisesuhetes antud õigused ei ole subjektiivsed õigused

§ 44

lg 1 mõttes ja et kollegiaalorgani ning selle liikme vahelisest sisesuhtest tekkinud vaidlust saab halduskohus läbi vaadata vaid juhul, kui seadus selle selgelt ette näeb. 6. Riigikohtu 12.03.2019 määruse punktis 10 haldusasjas nr 3-17-2784 on selgitatud, et KOKS § 47 lg 13 räägib küll erakonna või valimisliidu proportsionaalsest esindatusest volikogu 2 komisjonides, kuid silmas on peetud fraktsioonide esindatust ja et fraktsioonile kui volikogu liikmetest koosnevale korporatiivsele ühendusele saaks kaebeõiguse anda

§ 44lg-s 3 nimetatud eriregulatsiooni kehtestamisega, mida ei ole (praegu) tehtud.

Sama määruse punktis 11 on Riigikohus veel selgitanud, et kaebeõiguse puudumine ei väära volikogu liikme õigust kuuluda vähemalt ühte komisjoni, kuid samas ei anna seadus volikogu liikmele õigust kuuluda just talle enesele meelepärasesse komisjoni. Nimetatud lahendi samast punktist järeldub, et võimalikud meetmed (nt KOKS §-s 46 ette nähtud umbusaldusmenetlus) võivad osutuda volikogu liikme poliitilise tahte realiseerimiseks (ka) ebatõhusaks, kuid see ei õigusta kaebeõiguse laiendamist erinormi puudumisel organisisestele vaidlustele. 7. Arvestades eeltoodut puudub kaebajal taolises vaidluses ilmselgelt kaebeõigus ning kaebus tuleb

§ 121lg 2 punkti 1 alusel tagastada.

Seda seiskohta ei saa muuta ka kaebaja viide volikogu liikme volituste ajutisele peatamisele, sest olenemata eelnimetatust on tegemist organisisese vaidlusega. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik 3