Obsah (4)

§ 292§ 108§ 316§ 334

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 07.12.2021.a Tallinn Tsiviilasja number 2-21-4097 Tsiviilasi DNR Enterprise Eesti OÜ hagi M. J.,

) § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 292

lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tsiviilasja materjalidega loeb kohus tuvastatuks järgmised asjaolud: G. P. ning kostja I on 07.11.2018 sõlminud üürilepingu, millega kostjale I anti üürile eluruumid aadressil Xxxx (tlk 5-6); alates 15.04.2019 on üüripinna omanikuks hageja (tlk 7); hageja ja kostja II on 06.09.2020 sõlminud üürilepingu, millega kostjale II anti üürile eluruumid aadressil Xxxx (tlk 8-10).

1. Hageja on palunud kostjalt I välja mõista kõrvalkulud summas 633,52 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli kostjal I tasumata 06.09.2020 seisuga mai 2020, juuni 2020, juuli 2020 ning august 2020 üür kokku summas 1640 eurot ning kommunaalkulud summas 813,52 eurot. Kostja II on kokkuleppe alusel tasunud kostja I võlgnevuse 1320 euro 3 ulatuses ja lisaks on hagiavalduse kohaselt hageja tasaarvestanud hageja võlgnevuse tasutud tagatisega. Hagiavalduse kohaselt koosneb hageja nõue summas 633,52 eurot (1640 + 813,52 – 1320 – 400) üksnes kommunaalkuludest. Samas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit kommunaalkulude suuruse osas. Kohus on 04.10.2021 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb täpsustada, kuidas ja millistest tõenditest nähtuvalt on võlgnevus kujunenud, s.h tuli hagejal välja tuua: millise perioodi eest nimetatud võlgnevus tuleneb (hagejal oli võimalus esitada ka vastavad arved) ning millest kommunaalkulud koosnevad (nt elekter, küte, vesi), s.h oli hagejal võimalik esitada kõrvalkulude osas alusarveid (tlk 101). Hageja ei ole kohtule ühtegi kommunaalkulude arvet esitanud ning seega puudub kohtul võimalus kontrollida hagis märgitud kommunaalkulude suuruse õigsust. Kohus asub seega seisukohale, et hageja nõue kostja I vastu ei ole tõendatud ning kohus jätab hagi kostja I vastu rahuldamata.
2. Hageja on palunud kostjalt II välja mõista üüri ja kommunaalkulude võlgnevuse summas 1928,35 eurot. Üürilepingu p 3.1 kohaselt kohustus kostja II tasuma üürileandjale eluruumide kasutamise eest üüri 410 eurot kuus. Hagiavalduse kohaselt on kostjal II tasumata septembri 2020, oktoobri 2020, novembri 2020 ja detsembri 2020 üür kokku summas 1455 eurot ning kommunaalmaksed august 2020, september 2020, oktoober 2020, november 2020 ning detsember 2020 eest kokku summas 473,35 eurot. Kohus selgitab, et üüri ja kommunaalkulusid tuleb tasuda ajal, mil üürileping kehtib. Käesoleval juhul on leidnud tõendamist, et hageja on üürilepingu erakorraliselt üles öelnud 17.12.2020 (tlk 16).

§ 316

sätestab alused üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tasumisega viivitamise tõttu. Hageja poolt kostjale II saadetud e-kirja kohaselt moodustas kostja II üürivõlg 1263,57 eurot, mis ületab kahe kuu eest maksmisele kuuluvat üüri (

§ 316lg 1 p 2).

Kostja II ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et üürileping oleks varem lõppenud. See, et kostja II detsembris üüripinda ei kasutanud, ei vabasta üürniku üüri ega kommunaalkulude tasumisest. Seega on hageja õigustatud nõudma üüri ja kommunaalkulusid kuni 17.12.

1. Kostja II ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks üüri perioodi eest 01.09.2020 kuni 17.12.2020 tasunud. Seega on hageja üüri nõue põhjendatud summas 1454,84 eurot (410+ 410 + 410 + 224,84; viimane summa perioodi eest 01.12-17.12). Samas ei ole hageja esitanud mitte ühtegi tõendit kommunaalkulude suuruse osas. Kohus on 04.10.2021 kirjas selgitanud, et hagejal tuleb täpsustada, kuidas ja millistest tõenditest nähtuvalt on võlgnevus kujunenud, s.h tuli hagejal välja tuua: millise perioodi eest nimetatud võlgnevus tuleneb (hagejal oli võimalus esitada ka vastavad arved) ning millest kommunaalkulud koosnevad (nt elekter, küte, vesi), s.h oli hagejal võimalik esitada kõrvalkulude osas alusarveid (tlk 101). Hageja ei ole kohtule ühtegi kommunaalkulude arvet esitanud ning seega puudub kohtul võimalus kontrollida hagis märgitud kommunaalkulude suuruse õigsust. Seega ei ole hageja kommunaalkulude nõue põhjendatud. 4
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka kahju summas 570 eurot, kuna korteriomandi ülevõtmisel selgus, et eluruumis tuleb hagejal teostada korteri remonditöid, eluruumid olid kahjustatud sellisel määral, et ruume ei saanud kasutada endisel viisil.

§ 334

lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud seisundis.

§ 334

lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine, kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise, halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega. Kostjaga II sõlmitud üürilepingu p.4.4.9 kohaselt oli kostja II kohustuseks mitte rikkuda ja kahjustada eluruume ja seal paiknevat üürileandja vara ning rikkumise korral hüvitama tekitatud kahjud täies ulatuses. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit selle kohta, milles kahju seisnes, milline oli korter üürile andes ja milline oli see pärast. Kohus on nimetatud asjaolude väljatoomise kohustust selgitanud ka oma 04.10.2021 kirjas. Kohus märgib, et Nigula Ehitus OÜ poolt esitatud arve hagejale summas 570 eurot ei tõenda kostja II poolt kahju tekitamist. Kohus on seega seisukohal, et hageja kahju nõue summas 570 eurot ei ole tõendatud ega põhjendatud.

1. Tuginedes eeltoodule tuleb hagiavaldus kostja I osas jätta rahuldamata ning kostja II osas kuulub hagiavaldus rahuldamisele osaliselt. Kostjalt II tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1454,84 eurot. Menetluskulud
2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus jätab hagiavalduse kostja I suhtes rahuldamata, siis tuleb kostja I menetluskulud jätta hageja kanda. Arvestades hagi rahuldamise ulatusega kostja II suhtes leiab kohus, et kostja II menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. Kostja I ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirja. Seega puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 5