KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-8516 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Talli

§ 1lg 1).

Poolte vahel on 14.04.2000 sõlmitud ümbervormistatud tööleping, mille kohaselt töötab kostja hageja juures alates 17.05.2019 bussijuhina. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline suhe töölepingu tunnustele. Pooltel selles osas vaidlust ei ole. 11. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 739,40 eurot, kuna kostja poolt 06.02.2020 põhjustatud liiklusõnnetuses sai kostja juhitud hageja sõiduk kahjustada. Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi (

§ 72ls 1).

Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohus peab hageja kahjunõude lahendamiseks tuvastama 1) kehtiva võlasuhte, 2) rikutud kohustuse, 3) kostja süü, 4) kahju tekkimise, 5) põhjusliku seose kahju ja rikutud kohustuse vahel, 6) kahju ettenähtavuse lepingu sõlmimisel ja 7) et kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli kehtiv tööleping, hagejale tekkis kahju ja kahju tekkis ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks. 12. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine (VÕS § 100). Hageja kohustus on välja tuua rikkumine ja seda tõendada. Kui seadusest, kollektiiv- või töölepingust ei tulene teisiti, peab töötaja hoiduma tegudest, mis kahjustavad teiste isikute vara (

§ 15lg 1 p 5).

Esitatud asjaoludel kahjustas kostja hageja vara ehk tekitas hagejale kuuluvale bussile kahju, millest võib tuleneda lepingu rikkumine. Hageja poolt pärast kohtu selgitamiskohustust esile toodud LS § 33 lg 2 p 8 rikkumine kostja poolt, ei ole käsitletav lepinguliste kohustuste rikkumisena. 13. Hagis esitatud asjaoludel vormistati kostjale ametijuhend alles pärast kahju tekkimise aluseks olevat õnnetust, mistõttu ei saa rikutud kohustus tuleneda ametijuhendist.

§ 16

ei sätesta eraldiseisvat hoolsuskohustust, vaid selgitab hoolsuse määra, mida tuleb arvesse võtta töötaja vastutuse ulatuse määramisel. Seetõttu saab hagis esitatud õiguslikest põhjendustest alternatiivne rikkumine tuleneda üksnes Bussijuhi teatmikust tulenevast kohustusest järgida ohutuid juhtimisvõtteid ja kasutada juhtimisvõtteid vastavalt liiklus-, ilma- ja teeoludele. Kohustuse olemasolu ja rikkumist peab tõendama hageja. 14. Kostja esitas vastuväite, et Bussijuhi teatmiku tutvustamise kohta andmed puuduvad. Kui Bussijuhi teatmikku ei olnud kostjale tutvustatud, ei saa sellest tulenevad kohustused kostjale kehtida. Hagejal tekib kohustus tõendada oma väiteid juhul, kui kostja vaidleb neile vastu. 3

§ 28lg 1 p 2).

Kostja nõuab tulemustasu välja mõistmist summas 137,88 eurot. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kollektiivlepinguga on tulemustasu ette nähtud. Hageja leiab, et tulemustasu maksmise eeldused ei olnud täidetud, sest kostja põhjustas liiklusõnnetuse. Kostja leiab, et tulemustasu maksmist välistavaid asjaolusid ei esinenud. Tegemist on õigusliku vaidlusega kollektiivlepingus sätestatud lepingutingimuste kohaldamise üle.

1. Tulemustasu maksmine on sätestatud kollektiivlepingus, mille p 8.10 kohaselt makstakse sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile (tl 104). Tulemustasu määramise korra punktist 1 nähtuvalt võetakse igakuise tulemustasu määramisel arvesse heaperemehelikku suhtumist sõidukisse ning tööalaste eeskirjade, juhendite ja teiste juhiste täitmist (tl 109 pöördel). Lisatasu määramise otsusest nähtuvalt ei makstud kostjale veebruaris 2020 lisatasu, kuna ta oli põhjustanud süülise avarii (tl 145). Vaidlus puudub selles, et hagejale tekkis kahju ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks. Asjaolu, et kohus ei tuvastanud kostja poolset kohustuse rikkumist, ei tähenda seda, et kostja tegevuse tõttu ei saanud kannatada kostja kontrolli all olev buss.
2. Lisa 3 kohaselt makstakse sõidukijuhtidele tulemustasu vastavalt tulemustasu määramise juhendile, mille p 2 ja 3 kohaselt ei maksta tulemustasu joobeseisundi tuvastamisel, tööandja ja kaastöötajate vara vargusel, töölt põhjuseta puudumisel ja kirjaliku hoiatuse olemasolul. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kostja ei ole toime pannud ühtegi nimetatut rikkumist ja talle ei ole tehtud hoiatust. Kohus on aga seisukohal, et lisa 3 p 1 alusel saab teatud juhtudel lisatasu vähendada või jätta üldse välja maksmata, so vähendada 0-ni. Kohtu hinnangul ei sätesta kollektiivleping konkreetselt, et hagejal on kohustus kindlasti maksta lisatasu ning lisatasu maksmine on välistatud üksnes p 2 ja 3 sätestatud asjaolude esinemisel. Kohus on seisukohal, et hagejal oli õigus jätta lisatasu maksmata, kuna hagejale tekkis kahju ajal, kui kostja kontrolli all oli hagejale kuuluv buss, mida kostja kasutas töökohustuste täitmiseks.
3. Eeltoodust tulenevalt lisatasunõue rahuldamisele ei kuulu. Vastavalt ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. 4