). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (
Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (
Asjaolud Avaldaja esitas avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 18.08.2021, määras ajutise pankrotihalduri 29.10.2021 ja korraldas pankrotiavalduse läbivaatamiseks istungi 17.01.
Arvestades, et võlgnik ei ole esitanud 2018, 2019 ja 2020. aasta majandusaasta aruandeid ja aruannete esitamata jätmine on oluline rikkumine, võib esineda ka KarS 3811 sätestatud raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Ajutine pankrotihaldur leiab, et võlgniku juhatus ei ole õigeaegselt astunud seadusega ettenähtud samme – ei esitanud pankrotiavaldust – vaatamata võimetusele tasuda töötajatele töötasu ja laenuvõlgnevust pikema aja jooksul. Olukorras, kus olid tasumata töötasud ja võlg laenuandja ees, tegi võlgnik juhatuse liikmel S. M. A.ele 6.12.2019 ülekande 12 000 eurot selgitusega „laenu tagastamine“. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole ülalnimetatud maksete tegemine võlgniku lähikondsetele kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustuse nõuetekohase täitmisega ning on kooskõlas
Ajutisele pankrotihaldurile ei ole esitatud kõiki vajalikke raamatupidamisdokumente (kassadokumente) seoses võlgniku majandustegevusega, mistõttu ei ole võimalik anda ammendavat arvamust kõigi vara tagasivõitmise võimaluste kohta. Hinnates ajutise menetluse käigus kogutud tõendeid kogumis, on ajutine pankrotihaldur arvamusel, et Seguru OÜ puuduvad likviidsed vahendid kohustuste katteks, samuti pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine haldur esitas 16.01.2022 kohtule täpsustatud aruande, mille kohaselt juhatuse liige S. M. A. teatas ajutisele pankrotihaldurile 2.12.2021 kirjaga, et ei saanud varem pankrotihalduri 3 teabenõuet kätte, kuna oli perega puhkusel. 14.12.2021 kirjaga saatis S. M. A. vastused küsimustele, lisatud oli bilanss seisuga 13.12.2021 ja tehingute üksikasjad kontode kaupa. Kuivõrd bilansina esitatud dokumendist ei nähtu, millise perioodi on võlgnik võtnud võrdluseks ja puuduvad andmed omakapitali kohta, palus ajutine pankrotihaldur 17.12.2021 kirjaga esitada korrektne bilanss ja täpne varade ja võlgade nimekiri digitaalselt allkirjastatult. Ajutine pankrotihaldur palus ka selgitada, mis on saanud Seguru OÜ poolt arendatud programmist ja ära näidata immateriaalse vara väärtus. 7.01.2022 kirjaga selgitas S. M. A., et kontakteerus võlgnikule raamatupidamisteenust osutanud Simar OÜ-ga, kes vastas, et vajab dokumentide koostamiseks rohkem aega. Aruande esitamise seisuga ei ole korrektset bilanssi ega täpset vara ja võlgade nimekirja ajutisele pankrotihaldurile esitatud. Kokkuvõtvalt nähtub võlgniku poolt esitatud dokumentidest, et ainsaks varaks Seguru OÜ-l oli tarkvara, mis ei ole valmis. S. M. A. hinnangul ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut tarkvara arendusprojekti maksumusele. Võlgniku juhatuse liikme selgituse kohaselt püüti tarkvarale leida ostjat, läbirääkimisi peeti äriühinguga R., kuid pandeemiaga seoses läbirääkimised peatati, R. pankrotistus. Kuivõrd juhatus ei suutnud tarkvarale leida ostjat, on juhatuse liikme hinnangul projekti turuväärtuseks 0. Võlgniku juhatuse liikme poolt esitatud dokumentidest nähtub üheselt, et Seguru OÜ on maksejõuetu ja vahendid pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel ajutine pankrotihaldur pankrotihaldurina jätkata ei soovi. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 972 eurot. 17.01.2022 istungil ajutine haldur toob esile, et puudu on bilansid, võlgade summa kokku, mis on saadud juhatuse liikme poolt saadetud ja halduri poolt kogutud info alusel, on 289667,26 eurot. Võlgniku juhatuse liikme esindaja teatas, et on aruandega tutvunud, nõue on selge ja vastuväiteid pole. S. M. A. saab vande anda ükskõik mis ajal, sest ta viibib Eestis. Teised juhatuse liikmed asuvad xxxx ja nendega kontakt puudub. Kohtumääruse põhjendused
lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutine haldur on taotlenud kohtult pankroti väljakuulutamist, kui panktoimenetluse kulutuste katteks tasutakse kohtu deposiiti nõutav rahasumma. Kohus tutvunud ajutise pankrotihalduri aruandega ja võlgniku seisukohaga leiab, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. Ajutise halduri aruande ja selgituste kohaselt on võlgnikul teadaolevalt kohustusi vähemalt summas 289667,26 euro ulatuses, kuid vara puudub. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduriga, et esialgu tuleb pidada maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu. Kohus leiab, et võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd võlausaldaja on tasunud 22.01.2022 pankrotihalduri tasu ja kulude katteks kohtu deposiiti 3000 eurot.
lg 1 järgi peab võlgnik kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgnik peab nimetatud kohustuse täitma viivitamata pärast vastava nõude saamist. PankS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui 4 kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Tulenevalt
peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel.
lg 1 sätestab, et võlgnik ei tohi kohtu loata pärast pankroti väljakuulutamist ning enne vande andmist Eestist lahkuda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt, kui on alust arvata, et võlgnik võib hoida kõrvale käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmisest, võib kohus halduri ettepanekul või omal algatusel kohaldada võlgniku suhtes elukohast lahkumise keeldu, lõike 3 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keeld kehtib pankrotimenetluse lõppemiseni, kui kohus ei määra teisiti. Elukohast lahkumise keelu sisu on konkretiseeritud TsMS § 379 lg-s 5, mille kohaselt elukohast lahkumise keeld seisneb isiku kohustuses mitte lahkuda oma elukohast kohtu loata kauemaks kui üheks ööpäevaks. Kooskõlas
lg 1 punktidega 1-4 võib kohus teabe või vande andmise kohustuse täitmata jätmisel või elukohast lahkumise keelu rikkumisel võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Kui võlgnik on juriidiline isik kohaldatakse pankrotiseaduse §des 85-89 sätestatut juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme suhtes ka siis, kui ta on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist (PankS § 90). Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti
lg 1 alusel.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Kooskõlas
Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2).
lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas pankrotiavalduse.
alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded.
661 lg 1 kohaselt esitab haldur enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule ja võlausaldajatele kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni. Kalkulatsioonis peab haldur kajastama planeeritavad toimingud oma ülesannete täitmiseks, selleks kulutatava aja ning muud pankrotimenetluse kulud. Kalkulatsioonis tuleb kajastada ka kolmandate isikute, esindajate ja abiliste planeeritav kasutamine ning sellega seotud kulud. Seletuskirja kohaselt on VÕS-i tähenduses tegemist mittesiduva eelarvega. Juhul kui haldur soovib eelarve olulise ületamise korral nõuda tasu ja väljamõistetavate menetluskulude suurendamist, peab ta kohtule ja võlausaldajatele viivitamata teatama eelarve ületamisest.
lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär oli 2021. aastal 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse
lõikes 11 sätestatust.
lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.
lg 5 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.
lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot (ilma käibemaksuta) mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot. Kohus maksab ajutise halduri tasu välja võlausaldaja K. O. poolt 19.08.2021 kohtu deposiiti tasutud summast. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Vastavalt
lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale.
Kuivõrd võlgnikul kinnisvara pole tuvastatud, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.