lg 2 ja lg 3 mõttes, sest võlgnik ei ole suuteline tasuma sissenõutavaks muutunud kohustusi ja võlgnikul puudub vara, mis kataks tema kohustused ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb olemasolevate andmete alusel lugeda seetõttu juhatuse juhtimisvead, s.o. AS LHV Pank ja OÜ Suvine Küla vahel 14.07.2021.a. sõlmitud võimendusega tehingute ja tuletistehingute lepingu tahtliku rikkumisega põhjustatud kahju. Samuti ei ole välistatud ka kuriteo tunnustega teod (KarS § 384). Võlgnik muutus maksejõuetuks 2021.a. juulikuus, pärast võlausaldajale kuuluvate vahendite välja viimist endaga seotud äriühingutele. Täiendavaid hinnanguid juhatuse tegevusele on võimalik anda pärast Suvine Küla OÜ majandustegevust kajastavate dokumentidega (eeskätt raamatupidamisdokumentidega) tutvumist. Ajutine haldur teeb kohtule ettepaneku anda võlausaldajatele tähtaeg pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt määratud summa kohtu deposiiti tasumiseks. Ajutise halduri hinnangul võiks see summa olla 2500 eurot. Deposiidisumma tasumisel kuulutada välja võlgniku pankrot.
) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja. AS LHV Pank on esitanud võlausaldajana avalduse OÜ Suvine Küla pankroti väljakuulutamiseks. 8.
lg-st 1 tulenevalt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
lg 2 kohaselt on võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 3 ütleb, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. 9. Kohtu hinnangul on võlausaldaja oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud. Võlgnik ei ole vastuväiteid pankrotiavalduse osas esitanud. Kohus loeb pankrotiavalduse ja ajutise halduri aruande alusel tõendatuks, et OÜ Suvine Küla on püsivalt maksejõuetu (
Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada, samuti puudub vara edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku vähemalt 123 827,70 eurot. 10.
lg 1 näeb ette, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. 11. Võlausaldaja AS LHV Pank on 31.01.2022 tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks 2500 eurot. Kohus kuulutab seega OÜ Suvine Küla pankroti
lg 1 ja
12.
Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. 13.
lg 6 sätestab, et pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, 4 täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus mõistab pankrotimäärusega välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise ning ajutisele haldurile tehakse väljamakse. 14. Kohus määrab nõusoleku alusel võlgniku pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 15. Võlausaldajate esimene üldkoosolek viiakse läbi määruse resolutsioonis näidatud ajal ja kohas. Pankrotihaldur peab tagama selleks ajaks täpse võlgniku varade ja võlgade nimekirja. 16.
sätestab, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse käesoleva seaduse §des 85–89 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes.
järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist.
lg 1 ja 2 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.
lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust.
lg 3 sätestab, et kohus võib juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liiget, likvideerijat, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutavat isikut trahvida või kohaldada nende suhtes elukohast lahkumise keeldu või aresti ka siis, kui nad on vabastatud oma kohustustest ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist.
lg 1).
lg 1 kohaselt võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus (
19. Kohus jätab
20.
lg 1 ja lg 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike 5 kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. 21. Kohus leiab, et on põhjendatud, kuna see vastab nii ajutise halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Ajutise halduri poolt välja toodud ajakulu toimingute kaupa on toimingute sisu ja mahtu arvesse võttes põhjendatud ja mõistlik. Ajutise halduri tunnitasu (100 eurot) ei ületa
lg 3 kohast tunnitasu ülemmäära (1/5 kuupalga alammäärast).
Kohus määrab seega Indrek Lepsoo tasuks 1100 eurot, millele lisandub käibemaks 220 eurot, kokku 1320 eurot ning maksta see välja AS LHV Pank poolt 29.12.2021 deposiidina tasutud summa arvelt OÜ INC Partner (registrikood 11008111), arvelduskontole nr. xxxx. (allkirjastatud digitaalselt) Marget Henriksen kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.