← Eesti

2-22-100269/5

Obsah (10)§ 433§ 489§ 486§ 4§ 428§ 206§ 432§ 430§ 173§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Tsiviilasja number 2-22-100269 Määruse tegemise aeg ja koht 04. veebruar 2022, Pärnu Tsiviilasi AS Aktiva Po

§ 433lg 1, § 661 lg 1 ja 2).

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 70 eurot (RLS § 59 lg 14). MENETLUSE KÄIK JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. AS Aktiva Portfolio esitas 06.01.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4802,24 euro saamiseks. Kohus tegi 10.01.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on võlgnikule kätte toimetatud 14.01.
  2. Võlgnik esitas maksekäsu kiirmenetluses 24.01.2022 vastuväite. Seoses võlgniku poolt esitatud vastuväitega 02.02.2022 maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pooled esitasid 02.02.2022 Pärnu Maakohtu maksekäsu kiirmenetlusse kohtule kinnitamiseks poolte vahel kokku lepitud maksegraafiku ja selle tasumise tingimused. Kokkuleppega avaldavad pooled soovi menetlus tsiviilasjas 2-22-100269 lõpetada ja paluvad kohtul maksegraafik kinnitada

§ 489lg 21 alusel maksekäsuga.

2. Pooled paluvad kohtul kinnitada maksegraafik koos maksekäsuga

§ 489

lg 21 alusel.

§ 489

lg 1 järgi teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta eeldusel, et võlgnik ei ole makseettepanekus nimetatud summat tasunud ega makseettepanekule õigeaegselt vastuväidet esitanud. Maksekäsu kiirmenetlus saadeti 02.02.2022 Pärnu Maakohtule hagimenetlusse tulenevalt võlgniku vastuväitest. Võlgnik on kohtule tähtaegselt, 24.01.2022 esitanud vastuväite, kogu nõude osas. Kuna seoses võlgniku vastuväitega on asi hagimenetluses menetlemiseks üle antud, ei saa kohus poolte avaldust lahendada

§ 489

lg 21 alusel, vaid menetleb maksegraafikut kompromissina

§ 486lg 4 alusel..

3. Poolte tahet asja mitte menetleda peab arvestama ka kohus. Lisaks peab kohus juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 4 lg-st 4 kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 4

lg-st 3 ja § 486 lg- st 4 esineb alus poolte kokkuleppe kinnitamiseks kompromissina. Kohus leiab, et esitatud kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.

§ 428

lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 206

lg 2 ja § 430 lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 4. Kuivõrd menetlusosalised kompromissis ei kinnitanud, et nad on teadlikud kompromissiga sõlmitud menetluse lõpetamise tagajärgedest, siis kohus selgitab menetlusosalistele, et menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9). Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud 3

(4)Tsiviilasi nr 2-22-100269 kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1). 5.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled ei ole menetluskulude jaotamises kokku leppinud, seega menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus kulusid täiendavalt ei jaota ja hüvitatavate kulude puudumise tõttu menetluskulude suurust kindlaks ei määra. /Allkirjastatud digitaalselt/ Anu Talu kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.