← Eesti

2-21-6897/14

Obsah (6)§ 155§ 628§ 8§ 9§ 1027§ 1018

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Meeli Kaur Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6897 Kohtuasi OON

§ 155

lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu alusel võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate kohustuste kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib tavaliselt võlgniku initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale teatavate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates garandi tüüptingimustes (Tallinna Ringkonnakohtu 29. mai 2019 otsus asjas nr 2-18-4615, p 63). 12. Maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud tema ja võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu, millest nähtuks, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu. Kuivõrd tõendamata on hageja ja võlgniku vaheline kokkulepe tagasinõudeõiguse olemasolu kohta

§ 155lg 5 järgi, puudub hagejal regressinõue võlgniku vastu.

Maakohus ei nõustunud hagejaga, et tagsinõudeõigus võis tekkida

§ 628lg 2 alusel.

Seega puudub alus hageja esitatud nõude summas 1 307 615,10 euro tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses ja ei ole vajadust võtta seisukohta selles, kas hageja esitatud nõue on tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes. Apellatsioonkaebus

  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. 3 2-21-6897
  2. Maakohus on rikkunud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet. Juhul, kui hageja nõuet ei ole võimalik rahuldada lepingulistel alustel, oleks kohus pidanud hindama ka lepinguväliste aluste olemasolu.
  3. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli hageja ja võlgniku juhatuse liikmeks Aktsiaseltsile SEB Liising garantii andmise ajal üks ja sama isik X. Garanteerides hageja poolt oma juhtimisel oleva võlgniku kohustuste täitmist, võttis võlgnik eelduslikult ka kohustuse garantiilepingust tulenevate nõuete tagastamiseks. Lepingut, millega hageja kohustuks võlgniku kohustusi garanteerima ja võlgnik omakorda garantiilepingust tulenevaid kohustused täitma, ei ole hageja juhatuse liige pankrotihaldurile esitanud. See aga ei tähenda, et selline leping puudub. Hoolsuskohustuse täitmist eeldades tuleb sellist kokkulepet jaatada. Olukord, kus üks äriühing täidab teise kohustusi vastusooritust saamata oleks eluliselt ebausutava ning vastuolus äriühingu eesmärgiga.
  4. Garantiisumma võlausaldajale välja maksnud garandi regressinõuded põhivõlgniku vastu saavad

§ 155lg 5 alusel tuleneda garandi ja põhivõlgniku vahelisest sisesuhtest.

Selline sisesuhe vastab praktiliselt alati käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele ja kohaldamisele kuuluvad käsunduslepingu sätted. Hageja on garanteerinud võlgniku kohustuste täitmise summas 1 307 615,10 eurot. Erikokkuleppe puudumisel peab

§ 628lg 2 ja 3 järgi võlgnik need kulutused hagejale hüvitama.

  1. Juhul, kui asuda seisukohale, et hageja ja võlgniku vahel puudus garantiikohustuste võtmiseks igasugune kokkulepe, oleks kohus pidanud hindama nõude rahuldamist lepinguväliste võlasuhete alusel. Hageja garantii tulemusel on võlgnik 1 307 615,10 euro ulatuses alusetult rikastunud. Sellisel juhul tuleks hageja nõuet tunnustada kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätetel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 1 p 6 järgi menetlusse võtmata.
  3. Kolleegium märgib, et ringkonnakohus ei võta TsMS § 637 lg 1 p 6 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebusest tuginetakse osutuksid tõendatuks (vt Riigikohtu määrus
  4. mai 2021 määrus tsiviilasjas 2-18-18193, p 10). Seega hindab ringkonnakohus praeguses menetlusetapis üksnes apellatsioonkaebuse väiteid ega hinda nende kohta asjas esitatud tõendeid.
  5. Praeguses asjas vaidlustas hageja apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse seetõttu, kuivõrd hagi tulnuks rahuldada, sest garantiist tuleneva kohustuse täitmisel on hagejal tagasinõudeõigus võlgniku vastu.
  6. Kolleegiumi hinnangul ei saaks ringkonnakohus maakohtu otsust tühistada hageja apellatsioonkaebuse väidete alusel, mis puudutavad hageja ja võlgniku kokkuleppeid tagastada võlgnikule garantii alusel tasutud summa. Kolleegium on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis võimaldaksid järeldada, et hageja ja võlgnik on sõlminud kokkuleppe garantii alusel tasutava summa tagastamiseks.

§ 8

lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled 4 2-21-6897 kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping sõlmitakse

§ 9

lg 1 järgi pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Asjaolust, et hageja ja võlgniku juhatuse liikmeks on olnud garantii andmisel üks ja sama isik X, kes pidi juhatuse liikme kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega ja seetõttu on võlgnik võtnud endale eelduslikult garantiilepingust tulenevate nõuete tagamise kohustuse, ei ole võimalik järeldada, et hageja ja võlgnik oleksid tegelikkuses kokku leppinud garantiist tuleneva kohustuse täitmisel selle tagasi nõudmiseks võlgnikult. Eeldusest, et juhatuse liige oleks oma hoolsuskohustust täites pidanud sellise lepingu sõlmima, ei ole mingil juhul võimalik järeldada, et selline kokkulepe sõlmiti. Pelgalt hageja arvamusele tuginedes, et kui hageja pankrotihaldurile pole sellist lepingut garantiilepingust tulenevate nõuete tagastamise kohta esitatud, siis ei tähenda see, et selline leping puuduks, ei ole kolleegiumi hinnangul samuti võimalik iseenesest järeldada, et niisugune kokkulepe on sõlmitud. Hageja väide, et ka eluliselt oleks ebausutav olukord, kus üks äriühing täidab teise kohustusi vastusooritust saamata ning vastuolus äriühingu eesmärgiga, ei luba järeldada asjaolusid konkreetse kokkuleppe sõlmimise tuvastamiseks.

  1. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust järeldada, et pooled on garantii kohustuse täitmise korral kokku leppinud selle tagasinõudeõiguses võlgnikult, siis ei ole tähtsust ka apellatsioonkaebuse väidetel, et sellisele lepingule kohalduksid käsunduslepingu sätted.
  2. Hageja etteheited, et maakohus on jätnud hindamata hageja nõude lepinguväliste võlasuhete alusel, ei luba samuti arvata, et maakohtu otsus tuleks tühistada. Hageja on iseenesest õigesti märkinud, et kohus ei ole seotud poolte õigusliku hinnanguga, kuid ekslik on hageja arusaam, et tema esitatud asjaolude kogumile oleks maakohus saanud anda hinnangu lepinguväliste kohustuste sätetele tuginedes. TsMS § 5 lg-le 2 kohaselt määrab pool ise, millised asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega ta neid asjaolusid tõendab. Hageja ei ole hagiavalduses esitanud mitte ühtegi väidet ega toonud esile asjaolusid, mille õigsust eeldades oleks võimalik hageja hagi mõnel lepinguvälisele kohustusele kohalduva normi alusel rahuldada. Iseenesest välistab lepingu olemasolu soorituse tegija ja muu isiku vahel nõuded soodustatu vastu nii käsundita asjaajamise õiguse (

§-d 1018-1026) kui ka alusetu rikastumise õiguse (

§-d 1027-1042) alusel, sest soorituseks on sellisel juhul olemas lepinguline alus ning soorituse tegijal võib olla lepingust tulenev nõue isiku vastu, kes on lepingu teiseks pooleks (vt Riigikohtu 4. mai 2016 otsus tsiviilasjas 3-2-1-23-16, p 11). Hageja väitest apellatsioonkaebuses, et hageja on garantii tulemusel võlgnikku 1 307 615,10 euro ulatuses alusetult rikastunud, ei ole samuti võimalik järeldada, et võlgnik on hagejalt saanud ilma õigusliku aluseta 1 307 615,10 eurot, mistõttu peab selle tagastama (

§ 1027

jj) või on hageja teinud midagi võlgniku kasuks 1 307 615,10 euro ulatuses, ilma et võlgnik oleks hagejale andnud õiguse tegu teha või kohustanud teda tegu tegema ja asjaajamisele asumine vastab võlgniku huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele (

§ 1018lg 1 p 2, § 1023 lg 1).

See tähendab, et ka apellatsioonkaebuse aluseks olev hageja ainsa väite alusel, et hageja on garantii tulemusel võlgnikku alusetult rikastunud 1 307 615,10 euro ulatuses, kus garantii sõlmitakse lepingu alusel, ei ole võimalik hageja nõude rahuldamine mõne õigusnormi alusel, kui hageja väide osutuks tõendatuks.

  1. Kuna ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu otsust tühistada, siis ei ole põhjust ka tühistada maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas.
  2. Ülal märgitud põhjendusi arvestades ei saaks kolleegium apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades kaebust rahuldada. Seetõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata. TsMS § 637 lg 1 p 6 säte kaitseb nii vastustajat kui ka apellanti, et mitte 5 2-21-6897 põhjustada kulusid, mis tuleb kaebuse rahuldamata jätmise korral lõppkokkuvõttes kanda apellandil.
  3. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 639 lg 1 ja § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna kostjal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule hagejal kostjale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
  4. Lisaks on hagejal apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
  5. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.