1-20-2827/338

(39511242710)suhtes käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)

1. jaanuari 2022 määrus Määruskaebuse esitaja Andres Parts Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus karistusjärgse RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
3. Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2020 otsusega tunnistati Andres Parts süüdi ja teda karistati vangistusega.
5. Tartu Vangla esitas
6. oktoobril 2021 Tartu Maakohtule materjalid A. Partsi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
7. Tartu Maakohus andis
8. novembri 2021 määrusega A. Partsile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluseks riigi õigusabi ning Eesti Advokatuur nimetas riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello.
10. jaanuaril 2022 tegi Tartu Maakohus määruse, millega jättis A. Parts suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata ning määras, et A. Partsile osutatud riigi õigusabi tasu summas 116,40 eurot jääb menetluskuluna riigi kanda. Otsustust menetluskulude osas põhjendas kohus järgmiselt. Justiitsministri määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (edaspidi kord) § 1 lg-st 5 tuleneb, et kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest tasustatakse advokaati korra
11. peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Kui kohtuistungi aja tühistamisest või muutmisest ei ole advokaadile mõistliku aja jooksul ette teatatud, tasustatakse ka ärajäänud kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö korra
12. peatükis vastava õigusabi kohta ette nähtud tasumäära alusel. Lisaks näeb korra § 6 lg 2 ette, et kui kahtlustatav või süüdistatav loobub menetlustoimingu või muu toimingu käigus kaitsjast, on määratud kaitsja tasu 27 eurot iga poole tunni kohta. Tasu makstakse üksnes juhul, kui loobumise hetkel on kaitsja juba asunud toimingul osalema. Seega on vandeadvokaadi abi G.-J. Pello tasutaotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hoolimata sellest, et A. Parts loobus kohtuistungil määratud kaitsjast. Kui karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina jäetakse käitumiskontroll kohaldamata, kannab tekkinud menetluskulud, sealhulgas lepingulisele kaitsjale makstud või määratud kaitsjale määratud tasu, riik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-1-16, p 9.3).
14. Maakohtu määruse peale esitas A. Parts määruskaebuse, milles märgib kokkuvõtlikult järgmist. A. Parts ei nõustu maakohtu määrusega kindlaks määratud riigi õigusabi tasu summaga. Tema hinnangul ei saa põhjendatuks pidada kaitsja poolt asja ettevalmistamiseks kulunud aega ning lisaks ei ole tegemist õiguslikult keeruka asjaga. Vangla iseloomustusest oli näha, et A. Partsil puudub kindel ja kontrollitav elukoht ning seega oleks pidanud kaitsjale juba asja materjalidega tutvudes selgeks saama, et kohus ei saa A. Partsi suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Ringkonnakohtu seisukoht
15. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ning vajalikus ulatuses. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 3 kohaselt kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra valdkonna eest vastutav minister. See kord on kehtestatud justiitsministri
16. juuli 2016 määrusega nr
18. Maakohus märkis õigesti, et vastavalt korra § 1 lg-le 5 tasustatakse advokaati kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest korra
19. peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Kohtuistungil osalemise eest tasu arvestamisel lähtutakse korra § 4 lg 1 kohaselt kohtuistungi protokollis esitatud või muudest asjassepuutuvatest andmetest ning kui istung kestab vähem kui 30 minutit, tasustatakse kohtuistungil osalemise eest korra §-s 5 sätestatud miinimummääras ehk poole tunni tasu ulatuses. Kuna karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine on oma olemuselt kohtulahendi täimisel tekkiv küsimus, tulenevad selles menetluses osutatud riigi õigusabi tasumäärad korra §-st
20. Lähtuvalt korra § 7 lg-st 3 on määratud kaitsja tasu karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise kohtuistungiks ettevalmistamisel tehtud töö eest 27 eurot iga poole tunni kohta ning sama paragrahvi
21. lõike kohaselt on määratud kaitsja tasu sellel kohtuistungil osalemise eest 27 eurot iga poole tunni kohta.
22. Maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu taotluses soovis A. Partsile riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu materjalidega tutvumise ja kohtuistungil osalemise aja eest. Kohtuistung toimus
23. jaanuaril 2022 Valga kohtumajas ning kohtuistungil loobus A. Parts temale riigi õigusabi korras määratud kaitsjast. Sellist loobumist aga ei saanud kaitsja ette teada ja pidi siiski valmistama end kohtuistungiks ette ning ka kohtuistungile kohale ilmuma.
24. Kohtuistungiks ettevalmistamiseks pidi kaitsja tutvuma vanglateenistuse poolt vangistusseaduse § 762 alusel kohtule edastatud materjalidega. Nende materjalidega tutvumise eest soovis kaitsja tasu ühe pooltunni eest ehk 27 eurot. Sarnaselt maakohtuga peab ka ringkonnakohus seda tasu igati põhjendatuks. Vastuseks A. Partsi etteheitele, et kaitsja oleks pidanud materjalidega tutvudes koheselt aru saama, et kohus ei saa A. Partsi suhtes elukoha puudumise tõttu karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada ning seetõttu on kaitsja poolt kohtuistungiks ettevalmistamisele kulutatud aeg põhjendamatu, selgitab ringkonnakohus järgmist. Kuna kaitsja 2

(3)soovis materjalidega tutvumise eest tasu korra § 7 lg-s 3 sätestatud miinimummääras, ei oma tähtsust, kas kaitsja sai materjalidega tutvudes kohe selgeks, et kohus ei saa A. Partsi suhtes elukoha puudumise tõttu karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada või mitte, sest miinimummääras tasu saamiseks oli tal igal juhul õigus ja selleks, et selgitada välja A. Partsil elukoha olemasolu või puudumine, pidi kaitsja materjalidega siiski tutvuma.

1. Kohtuistungil osalemise eest soovis kaitsja tasu 25 minuti eest summas 23 eurot, märkides, et osales kohtuistungil ajavahemikul kell 13.50–14.
2. Maakohtu istungiprotokollist nähtub, et kohtuistung algas tõesti kaitsja märgitud ajal, kuid kohus vabastas kaitsja istungilt juba kohtuistungi alguses ning istung lõppes kell 13.
3. Seega ei lange kaitsja taotluses märgitud kohtuistungil osalemise aeg kokku istungiprotokollist nähtuva istungiajaga. Sellel ei ole kaitsja tasutaotluse lahendamisel aga sisulist tähtsust, sest lähtuvalt korra § 4 lg-st 1 ja §-st 5 oli kaitsjal nagunii õigus saada kohtuistungil osalemise eest tasu miinimummääras ehk poole tunni eest, millele vastavaks tasuks on korra § 7 lg 4 kohaselt 27 eurot. Kuna kaitsja küsis kohtuistungil osalemise eest tasu isegi väiksemas summas, kui tal korra kohaselt õigus olnuks, on kaitsja tasutaotlus istungil osalemisele kulutatud aja eest põhjendatud.
4. Lisaks soovis kaitsja maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses hüvitist Tartust Valka kohtuistungile sõitmiseks kulutatud aja eest 90 kilomeetri järgi summas 20 eurot ning kohtuistungile sõitmisega seonduva sõidukulu hüvitamist 180 kilomeetri järgi summas 27 eurot.
5. Korra § 151 lg 1 kohaselt makstakse advokaadibüroo kaudu õigusabi osutava advokaadi põhjendatud taotlusel riigi õigusabi osutamise kohta ja tagasi jõudmiseks kulutatud aja eest täiendavat tasu, kui riigi õigusabi osutamise koht jääb advokaadibüroo asukohast kaugemale kui 40 kilomeetrit. Kui advokaadibüroo jääb õigusabi osutamise kohast 51–100 kilomeetri kaugusele, on see tasu 20 eurot ja seejuures arvestatakse vaid ühte suunda. Lisaks hüvitatakse § 17 lg-te 2 ja 4 kohaselt advokaadi taotluse alusel riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto või muu sõiduki kasutamise kulud summas 0,15 eurot läbitud kilomeetri kohta, v.a kui riigi õigusabi on osutatud samas linnas või vallas, kus asub advokaadibüroo või selle struktuuriüksus, mille kaudu advokaat õigusteenust osutab.
6. A. Partsi kaitsja pidi ilmuma Valga kohtumajja kohtuistungile vaatamata sellele, et A. Parts kohtuistungil kaitsjast loobus. Maakohtule esitatud riigi õigusabi tasu suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluses märkis kaitsja, et osutas A. Partsile õigusabi Advokaadibüroo Pallo & Parterid kaudu, mille asukoht on Tartus. Valga ja Tartu vahemaa on ligi 90 kilomeetrit. Seega leiab ringkonnakohus, et lähtuvalt korra § 151 lg 1 p-st 2 ja § 17 lg-st 2 oli kaitsja õigustatud saama kohtuistungile sõitmiseks kulutatud aja eest tasu ja kuluhüvitist vastavalt esitatud taotlusele.
7. Kokku oli seega A. Partsi kaitsjal õigus saada riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamist 97 eurot. Et advokaadibüroo, mille kaudu kaitsja A. Partsile õigusteenust osutas, on käibemaksukohuslane, lisandub sellele summale vastavalt korra § 1 lg-le 10 ka käibemaks 19,40 eurot. Kuna käibemaksuga koos on riigi õigusabi tasu ja hüvitatavate kulude summa 116,40 eurot ning selles summas arvas kohus riigi õigusabi tasu ja hüvitatavad kulud ka menetluskulude hulka, on maakohtu otsustus menetluskulude osas igati põhjendatud ning alust maakohtu määruse tühistamiseks ei ole.
8. Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
9. jaanuari 2022 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3