Tsiviilasi nr 2-20-12670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2022. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12670 Tsiviila

§ 175lg 1, lg 11).

1. Jätta Ixxxxx Sxx kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada Ixxxxx Sxxx (ik xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxxxx maakond; e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxx.com) ennast täitma usaldusisiku kohustusi.
2. Usaldusisikul (Ixxxxx Sxxx) kanda võlgniku arveldusarvele üle 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. jaanuaril).
4. Ixxxxx Sxxxxesitada kord kuue

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui 2 see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajatele. 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Tartu Maakohus kuulutas 23.10.
2. a määrusega välja Ixxxxx Sxx pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Veli Kraavi. 19.11.
3. a toimus Ixxxxx Sxxx(pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajate esimene üldkoosolek. Tartu Maakohtu 04.01.
4. a määrusega vabastas kohus Veli Kraavi pankrotihalduri kohustustest Ixxxxx Sxxxpankrotimenetluses ning nimetas uueks pankrotihalduriks Margo Normanni.
5. Ixxxxx Sxxx(pankrotis) pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmine 05.07.
6. a. 24.08.
7. a esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud.
8. 10.09.
9. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
10. 27.12.
11. a esitas pankrotihaldur Margo Normann kohtule kinnitamiseks lõpparuande, palus määrata pankrotihalduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulud, lõpetada pankrotimenetlus koos pankrotihalduri vabastamisega kohustustest ning otsustada Ixxxxx Sxx suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine
12. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on 23.12.
13. a avaldatud teade võimaluse kohta tutvuda Ixxxxx Sxx (pankrotis) lõpparuandega ning esitada 10 päeva jooksul teate avaldamisest vastuväiteid. Lõpparuandele ei ole esitatud ühtegi vastuväidet.
14. Kohus kuulas IxxxxxxSxx ära ja selgitas talle nii võlgniku kui usaldusisiku kohustusi ja kohustustest vabastamise menetluse sisu ja tagajärgi. 3 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta, andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 1, p 4) 7.

Ixxxxx Sxx pankrotimenetluses ei ole vara müüdud. Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgniku kontol rahalisi vahendeid 851 €. Pankrotivarasse on laekunud 7524 € võlgnikult kinnipeetud töötasuna (töökoht Hxxxxxx AS) ja 225 € tulumaksu tagastusena. Kokku on pankrotivara 8 600 €. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162lg 2 p 2, p 9) 8.

Pankrotimenetluses

§ 146lg 1 p 1, 2, 3 sätestatud väljamakseid ei esine.

9.

§ 146

lg 1 p 4 sätestatud kulutuseks pankrotimenetluses on pankrotihalduri tasu ja kulud. 10.

§ 65

lõike 1 kohaselt on pankrotihalduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 193lg 5 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta 1.veebruari, kohaldatakse halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 65 ja 65¹ redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31.jaanuarini. 11.

§ 65

lg 12 tuleneb, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. (§

1. Ajutise halduri tasu). Pankrotivaras on kokku raha 8600 €, kuid vastavalt pankrotiseaduse § 65 lg 2 kolmandale lausele ei võeta halduri tasu arvestamisel arvesse raha, mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Töötasu ja tulumaksu tagastus on raha, mis on laekunud halduri tegevusest sõltumata ning seega halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub ja tasu tuleb määrata pankrotiseaduse § 23 lg 1 - 3 alusel.
2. Pankrotihaldur on pankrotimenetluse jooksul teinud järgnevad toimingud: - tutvumine e-toimikus olevate pankrotimenetluse dokumentidega - suhtlemine eelmise halduri Veli Kraaviga - suhtlemine advokaadibürooga Lextal Veli Kraavile esitatud nõudeavalduste kättesaamiseks - suhtlus võlausaldajatega, kelle nõudeavaldusi ei õnnestunud eelmise halduri kaudu kätte saada - nõuete registreerimine, nõudeavalduste materjalidega tutvumine, nõuete põhjendatuse ja tähtaegsuse kontrollimine - AT teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku ettevalmistamine, läbiviimine, protokolli koostamine - jaotusettepaneku koostamine - lõpparuande koostamine - halduri toimiku koostamine 1 tund 30 minutit 30 minutit 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund 1 tund 30 min 1 tund
3. Kokku 8,5 töötundi. Pankrotihalduri tunnitasu suuruseks on 96,00 eurot. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 816 € (8,5*96), millele lisandub käibemaks 163,20 €, kokku tasu 979,20 €. Pankrotihaldur palub määrata pankrotihalduri tasu büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
4. Pankrotihalduri vajalikud kulud (büroo haldamise kulud pankrotiperioodil: kommunaalmaksed, koristus, prügivedu, kontoritarbed, sidekulud, büroomasinad, sekretäriteenus) on 82 €, millele lisandub käibemaks 16,40 €, kokku 98,40 €. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) 15.

II järgu jaotised kohtumäärusega kinnitatud jaotusettepaneku alusel Ixxxxx Sxx võlausaldajatele summas 7 522,40 € (

§ 153lg 1 p 2): Jrk nr Võlausaldaja Nõude summa € 4 Jaotis % Jaotise väljamakse € 1.

4. Holm Bank AS BB Finance OÜ Omega Invest OÜ Swedbank AS Esto AS 466,63 1 442,37 2 054,57 1 005,91 4 796,60 9 766,08 4,78% 14,77% 21,04% 10,30% 49,11% 100% 359,43 1 111,00 1 582,55 774,81 3 694,62 7 522,41 Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 4) 16.

Pandiesemeid ei olnud. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 17.

Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162lg 2 p 6) 18.

Pankrotivara valitsemisel on haldur juhindunud võlausaldajate I üldkoosoleku otsusest ja pankrotiseadusest. Tunnustatud nõuete osad, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162lg 2 p 7) 19.

II rahuldamisjärk Jrk Võlausaldaja nr

1. Holm Bank AS
2. BB Finance OÜ
3. Omega Invest OÜ
4. Swedbank AS
5. Esto AS Nõude summa € 466,63 1 442,37 2 054,57 1 005,91 4 796,60 9 766,08 Jaotis % 4,78% 14,77% 21,04% 10,30% 49,11% 100% Jaotise Saamata jaotis väljamakse € 359,43 107,20 1 111,00 331,37 1 582,55 472,02 774,81 231,10 3 694,62 1 101,98 7 522,41 2 243,67 Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 20.

Hagisid pankrotimenetluses ei ole läbi vaadatud; samuti ei ole hagisid, mida haldur kavatseb veel esitada. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 9) 21.

Pankrotihalduri kulud 98,40 €. 22. Kohtukulusid ei ole. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 163lg 5) 23.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. I. Sxx võlad tekkisid pärast raskesse depressiooni haigestumist tehtud ebaratsionaalsete valikute ja töökohast koondamise tõttu. I. Sxx võttis laene läbimõtlematult ja oma majanduslikku võimekust hindamata, mistõttu laenukohustusi polnud võimalik täita. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

1. Pankrotihaldur leiab, et võlgniku suhtes on põhjendatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Pankrotimenetluse käigus ei ole ilmnenud asjaolusid, mis välistaksid Ixxxxx Sxx kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
2. Pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita ning seetõttu võib kohus kohustada võlgnikku Ixxxxx Sxxx ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur on selgitanud võlgnikule tema kohustusi usaldusisikuna kohustustest vabastamise menetluses. Võlausaldajad on nõustunud, et usaldusisiku kohustusi täidab võlgnik ise. 5 Kohtu põhjendused ja järeldused Pankrotimenetluse lõpetamine 26.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse.

§ 163

lg 6 kohaselt jätab kohus lõpparuande kinnitamata ja tagastab selle määrusega haldurile pankrotimenetluse jätkamiseks, kui lõpparuandes ilmneb, et pankrotimenetluses on rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi. Kohus leiab, et lõpparuanne on seaduslik ning sealt ei ilmne, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku ja võlausaldajate õigusi. Lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. 27. Kohus leiab, et maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, vaid

§ 163lg 5 tähenduses muu asjaolu.

28.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Margo Normann vabastada pankrotihalduri kohustusest Ixxxxx Sxx pankrotimenetluses. 29.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 30.

§ 65

lg 2 järgi halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. 31. Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-71-11 leidnud, et kohtul on kohustus kontrollida taotletava tasu vastavust seadusele ja halduri tööpanusele. 32.

§ 65

lg 12 järgi kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. 33. Pankrotivarasse on laekunud võlgnikult kinnipeetud töötasuna 7524 eurot ja tulumaksu tagastusena 225 eurot. Tegemist on sellise rahaga, mida vastavalt

§ 65lg 2 kolmandale lausele ei saa võtta aluseks halduri tasu arvestamisel.

Haldur on tasu aluseks võtnud tunnitöö arvestuse. Haldur on kulutanud ülesannete täitmiseks 8,5 töötundi. Halduri tunnitasu suuruseks on 96 eurot. Haldur palub määrata halduri tasu suuruseks 816 eurot, millele lisandub käibemaks 163,20 eurot, kokku 979,20 eurot.

1. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, peab kohus põhjendatuks määrata Margo Normanni tasuks 816 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 163,20 eurot. Halduri tasu maksta pankrotivara OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Parterid, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb.
2. Pankrotihaldur palub kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 98,40 eurot, sh käibemaks. Kohus leiab, et käesoleva aruandega tuleb kinnitada pankrotihaldur Margo Normanni poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud kokku summas 98,40 eurot, sh käibemaks. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 36.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel.

1. 14.10.
2. a esitas võlgnik Ixxxxx Sxxxkohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on 15.10.
3. a toimunud kohtuistungil kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis 6 võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 19.11.2020. a. 38.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 39. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. 40.

§ 174

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale. Vastavalt

§ 176

lg 1 kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Võlgniku pankrotiavalduse esitamise eesmärgiks oli võlgnikule võimaluse andmine vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (

§ 2II lause).

Võlausaldajad ei ole Ixxxxx Sxx kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada Ixxxxx Sxx kohustustest vabastamise menetluse. 41.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

42.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Võlgnik on 17.12.
2. a andnud nõusoleku täitmaks ise usaldusisiku kohustusi Võlausaldajad on nõustunud, et Ixxxxx Sxxxise täidab võlgniku kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning Ixxxxx Sxx ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab Ixxxxx Sxx esitama iga kuue

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Ixxxxx Sxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust (Ixxxxx Sxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173

lg-s 3 nimetatud tulust peab Ixxxxx Sxx kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust.

1. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% 7 võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast.
2. Ixxxxx Sxxx on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta
3. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 49.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 50.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 51.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 52.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 53.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 54.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 8