1-21-2583/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2022, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-21-2583 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. jaanuari 2022 määrus Imre Reigo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Imre Reigo (isikukood 36803145225), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Viru Maakohtu 09.04.2021 otsusega karistati Imre Reigot KarS § 216 lg 1 järgi 7 kuu vangistusega, millele liideti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Viru Maakohtu 17.11.2020 otsusega asjas nr 1-19-10088 mõistetud karistus 1 aasta 24 päeva vangistust ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti I. Reigole liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 12.04.2021 ja lõpp 06.07.
6. Viru Maakohtu 10.01.2022 määrusega jäeti I. Reigo ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Vaidlust ei ole selles, et formaalsed eeldused vabanemiseks on täidetud. 2.
7. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on I. Reigol kolm kehtivat kriminaalkaristust kehaliste väärkohtlemiste, ähvardamiste, lähenemiskeelu rikkumise ning elektrienergia ebaseadusliku kasutamise eest. Vangistuses viibib ta teist korda ning katseajal olles on ta korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. Sellest saab järeldada, et isik ei ole oma senisest kuritegelikust käitumisest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Ka varasem reaalne vangistus ei ole I. Reigole vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ega süüdimõistetut muutnud. Kinnipeetava varasem elukäik andis maakohtule põhjendatud aluse karta, et katseaeg ühes käitumiskontrollile allutamisega ei pruugi ka sel korral olla I. Reigo puhul uusi kuritegusid maandavaks teguriks. Kuriteod on I. Reigo toime pannud kas majandusliku kasu saamise eesmärgil või puuduliku probleemilahendusoskuse tõttu, käitudes alkoholijoobes olles vägivaldselt. Seega on uue kuriteo toimepanemise riskiks eelkõige isiku majanduslik toimetulek ja alkoholi kuritarvitamisega jätkamine. 2.
8. Positiivsena tõi maakohus välja, et kinnipeetav on täitnud kõik talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused ja eesmärgid – töötab majandustöödel, läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ning vestlused lähisuhtevägivalla vähendamisest ja probleemilahendusviisidest, põhjus-tagajärg seoste loomisest ning tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vähemalt vangistuses range järelevalve all viibides on kinnipeetav suuteline käituma õiguskuulekalt. 2.
9. Vabanemisjärgsed elutingimused ei toeta kinnipeetava vabastamist. Enne vangistust elas I. Reigo aadressil XXX . Tegemist on korteriga, mis kuulus tema elukaaslasele, kelle suhtes on kinnipeetav toime pannud kehalise väärkohtlemise, samuti pani ta nimetatud korteris toime elektrienergia ebaseadusliku kasutamise. Vabanemisel soovib I. Reigo elama asuda aadressile XXX , mille näol on tegemist tuttavale kuuluva korteriga. Seega asuks ta elama samasse keskkonda, kus ta ka enne vangistust elas. Garanteeritud töökohta vabanemisel ei ole. Isikul on tuvastatud puuduv töövõime ning enne vangistust oli tema sissetulekuks töövõimetuspension, millest talle enda sõnul piisas. Vabanemisel on tal võimalik taotleda pensioni maksmise jätkamist. Samas nähtub, et tema sissetulek pensioni näol ja ka juhutöödest saadav tasu, ei ole olnud piisavad majanduslikuks toimetulekuks, kuna ta on kuritegusid toime pannud ka majandusliku kasu saamise eesmärgil. Lähedasteks peab kinnipeetav ise oma tütart ja elukaaslast. Tütar elab Soomes ja viimased aasta aega ei ole ta tütrega suhelnud, kuna ei taha, et tütar teaks tema vangis olemisest. Endise elukaaslasega ta enam suhtlema ei hakka. Seega ei ole toetavate peresuhete olemasolu kindel. 2.
10. Kinnipeetav on avaldanud, et varasemad kuriteod on ta toime pannud sõprade survel, seega võib ta olla teiste poolt mõjutatav kuritegusid toime panema. Lisaks on kinnipeetaval tuvastatud alkoholisõltuvus, kuid ise ta leiab, et alkoholiprobleemi tal ei ole. I. Reigot on korduvalt karistatud alkoholijoobes olles vägivaldse käitumise eest. Kuigi kohtuistungil lubas kinnipeetav, et kui kohus kohaldab talle alkoholi tarvitamise keeldu, siis ta alkoholi üldse ei tarvita, pidas maakohus antud lubadust paljasõnaliseks. Olukorras, kus isik ei tunnista probleemi olemasolu, on kaheldav, et ta sellest hoidumiseks midagi ka ette võtaks. 2.
11. Kinnipeetav ei näe enda süüd toimepandud kuritegudes, vaid süüdistab teisi. Maakohtule ei nähtunud, et kinnipeetaval oleks motivatsioon muutuda. Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebus
12. Viru Maakohtu 10.01.2022 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu I. Reigo, kes leiab, et maakohtu määruses toodud kõik asjaolud ei ole tõesed ja tuleks üle vaadata. I. Reigo selgitab, et korterit aadressil XXX pakuti talle müüa, mida ta soovis osta, kuid tal tuli minna vangistust kandma ning asjad jäid pooleli. Samuti soovib süüdimõistetu teada, milles seisneb tema seal elamise ohtlikkus. Ka korterisse XXX paigaldati uus elektriarvesti. Süüdimõistetu leiab, et temalt ei küsitud midagi seoses töökohaga, ta ei teadnud, et see on kohustuslik ning leidis, et piisab üksnes sellest, kui ta ütleb, et on töövõimetuspensionär. Süüdimõistetu väidab, et tema töökoht on AS Lajos. Lisaks toob I. Reigo välja, et kui ta kohe käe operatsioonile ei saa ja peab ootama, siis ta kavatseb tööd teha AS-is Lajos E.V. i juures, mis on talle motivatsiooniks olla seadusekuulekas ning ennast hästi üleval pidada. Tema tugi ja toetus on süüdimõistetul olnud ka vanglas. I. Reigo esitab lisana avavanglasse ümberpaigutamise. Ikka on kirjas, kui halb inimene ta on. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
13. Ringkonnakohus leiab, et süüdimõistetu määruskaebus ei anna alust maakohtu lõppjärelduse muutmiseks, mistõttu jääb edutuks.
14. Maakohus on asjaolude kogumi pinnalt jõudnud põhjendatult seisukohale, et I. Reigo ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Käesoleval ajal ei ole võimalik asuda seisukohale, et süüdimõistetu puhul oleks uute kuritegude risk viidud miinimumini, mida näitab KarS § 76 lg 4 asjaolude kogumis analüüsimine. Süüdimõistetule jääb arusaamatuks, miks tema elutingimused vabaduses ei toeta tema vabastamist. I. Reigo asub selgitama asjaolusid seoses korteriga XXX , kuidas ta soovib seda osta ja seal on elektriarvesti. Kohtule nähtuvalt aga ei ole tegemist aadressiga, kuhu I. Reigo soovib vabaneda. Selle aadressina on märgitud ja kontrollitud korteris elamise võimalust asukohaga XXX ,. Maakohus on nentinud, et süüdimõistetu naaseb samasse keskkonda, kus ta varasemalt oli. Samuti kuriteo toime pani. Ringkonnakohus märgib siinkohal täiendavalt, et kuigi elukoha olemasolu on sisuliselt üks formaalseid eeldusi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks ning faktiliselt on positiivne, et süüdimõistetul on elukoht, siis ei ole tegemist asjaoluga, mis maandaks süüdimõistetu puhul uue kuriteo toimepanemise riske. Nii on süüdimõistetu viimase kuriteo toimepannud oma elukohas. Süüdimõistetu väidab, et tal on garanteeritud töökoht. Nii maakohtu istungil avaldatust kui vangla iseloomustusest nähtuvalt ei ole isikul garanteeritud töökohta. Ka määruskaebusega koos ei ole süüdimõistetu esitanud garantiikirja, vaid väite, et tal on võimalik asuda tööle AS Lajos. I. Reigo on välja toonud, et tal on võimalus taotleda töövõimetuspensionit uuesti. Samuti on teda valmis toetama E.V. nii juhutöödega kui materiaalselt. Väidetavalt on isik I. Reigole kaugelt sugulane. Nagu ka maakohus on märkinud, siis vaatamata sellele, et isik töötas ka varasemalt ja sai töövõimetupensioni, ei ole see ära hoidnud uusi kuritegusid. Küll tuleb märkida, et ringkonnakohtu hinnangul ei ole süüdimõistetu läbinud kogu individuaalses täitmiskavas ettenähtut, sest talle on määratud ka tegevusi näiteks
15. aasta teise kvartalisse (sotsiaalprogramm Eluviisitreening jätkutegevused). Nagu märkis maakohus, siis on alarmeeriv süüdimõistetu suhtumine alkoholi tarvitamisse, sest kuigi süüdimõistetu pani mitmed kuriteod toime alkoholijoobes ning tal on tuvastatud ekspertiisiaktiga alkoholisõltuvus, leiab ta siiski, et alkoholi tarvitamine ei ole probleem. Ka I. Reigo väide maakohtu istungil, et ta ei tarvita kanget alkoholi, vaid lahjat, ei anna alust eeldada, et alkoholi tarvitamise keeldu saadaks edu. Määruskaebuses puuduvad argumendid, mis annaksid alust järelduseks, et süüdimõistetu puhul on uute kuritegude risk viidud miinimumini. Asjaolu, et isik ei ole suutnud lähenemiskeelu nõudeid järgida, annab aluse kahelda ka kriminaalhoolduse läbimise edukuses. Määrav ei ole mitte see, kui „halb inimene“ (nagu süüdimõistetu määruskaebuses välja toob) I. Reigo on, vaid, et uute kuritegude toimepanemine oleks viidud miinimumini.
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
17. jaanuari 2022 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3