KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtt Lahendi tegemise aeg ja koht Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 21. jaanuar 2022 Tsiviilasi (number ja avaldus) nr 2-21-2890 C.Ki hagi T.Di vastu isadus
§ 187lg 6).
ASJAOLUD
- Hageja esitas 23.02.2021 kostja vastu hagi isaduse tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks (digi tl 1-5). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja nõustunud isadust kohtuväliselt omaks võtma. Samuti on kostja korduvalt lubanud, et asub täitma ka hageja ülalpidamiskohustust, kuid ei ole seda siiski tänaseni teinud. Hageja märkis, et juhul, kui kostja isadust omaks ei võta, taotleb hageja DNAtesti põlvnemise tuvastamiseks.
- Kohus võttis 04.03.2021 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama (digi tl 10-14). Kostja hagile ei vastanud. Kohus vabastas 10.06.2021 määrusega hageja menetlusabi korras DNA-ekspertiisitasu maksmise kohustusest (digi tl 52-54) ja määras DNA-ekspertiisi põlvnemise tuvastamiseks (digi tl 55- 57). Kohtule esitati 22.09.2021ekspertiisiakt nr xxxxxxxxxxxxx (digi tl 67-71). KOHTUISTUNG 19.01.2022 (digi tl 75-77)
- Kohtuistungil jäi hageja esindaja põlvnemise nõude juurde, kuid täpsustas elatise nõuet märkides, et hageja palub välja mõista kostjalt T. D lapse C. K kasuks elatis alates lapse sünniakti isakande tegemisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 213 eurot kuus ehk siis hetkel kehtivas seadusejärgses minimaalmääras ja lisaks määrata, et eelmises punktis nimetatud elatise summa kuuluks korrigeerimisele iga aasta
- aprillil PKS § 101 lg-te 3, 4 ja 5 alustel. Hageja palus jätta menetluskulud poolte enda kanda, välja arvatud DNA-ekspertiisi kulu, mille hageja palus jätta kostja kanda. Kostja märkis, et tal ei ole midagi esitatud nõuetele vastu väita ja võttis mõlemad nõuded omaks. KOHTU PÕHJENDUSED
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lg 4 järgi ei ole kohus hagi õigeksvõtuga seotud mh põlvnemisasjas.
- Perekonnaseaduse (PKS) § 84 lg 1 järgi on lapse isaks mees, kes on lapse eostanud ning PKS § 94 lg 2 järgi tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. Lapse isa kindlakstegemine on eelduslikult iga sündinud lapse huvides, et lapsel oleks mõlemad vanemad, kes tema eest hoolitseks ja teda kasvataks. Rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt (digi tl 6) on C. K ema K. K, andmed isa kohta hetkel puuduvad. Kohtule 2 esitatud 22.09.2021 ekspertiisiakti nr xxxxxxxxxxxxxxx (digi tl 67-71) alusel on tuvastatav, et T. D isadus ei ole C. K suhtes välistatud ning T. D saab >99,999999999% tõenäosusega olla C. K bioloogiline isa.
- Kohus leiab, et hagiavalduse esimene nõue on lisaks kostja omaksvõtule tõendatud ekspertiisiaktiga nr xxxxxxxxxxx. Seega tuvastab kohus, et C. K põlvneb T. D.
- PKS § 96 ja § 97 p-i 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 100 lg-st 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Arvestades eeltoodut ja seda, et kostja on 19.01.2022 kohtuistungil avaldanud, et on nõus tasuma hagejale nõutud elatist, on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb elatis hageja kasuks nõutud summas välja mõista. Seega tuleb kostjal tasuda hagejale alates hageja sünniakti isakande tegemisest kuni hageja täisealiseks saamiseni elatist 213 eurot kuus, millist summat peab korrigeerima igal aastal
- aprillil perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3, 4 ja 5 sätestatud alustel. MENETLUSKULUD 8.
§ 164
lg 1 järgi kannab mh alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
§ 164
lg 11 järgi kannab põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Lähtuvalt eeltoodust jätab kohus elatise väljamõistmisega seotud kulud poolte endi kanda ning põlvnemisega seotud menetluskulud kostja kanda. 9.
§ 190
lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Hagejale on 10.06.2021 määrusega antud menetlusabi ja vabastatud ta täielikult ekspertiisikulude 171 euro tasumisest. Kuivõrd kohus jättis põlvnemisega seotud menetluskulud kostja kanda, tuleb 171 eurot riigituludesse tasuda kostjal. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 3