KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 28. jaanuar 2022 Tsiviilasja nr ja hagi ese nr 2-21-11506 P.Pi ja K.Pi hagi M.Pi vastu Tartu Maakohtu 30.

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 100

lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva

§ 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 3 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

1. Asjas ei ole vaidlust, et kostja on hagejate isa, kes ei ela nendega koos, ning hagejad on alaealiste lastena õigustatud saama seega kostjalt ülalpidamist. Samuti ei ole vaidlust, et kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, S:P (sündinud xx.xx.xxxx ).
2. Kohtu päringust kohtute infosüsteemi (KIS) nähtub, et Tartu Maakohtu 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 on lõpetatud menetlus kompromissiga ning kompromissi kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale I kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 50 eurot kuus ning hagejale II kuni tema täisealiseks saamiseni igakuiselt elatist 50 eurot kuus.
3. Hagejad paluvad suurendada eelmärgitud määrusega välja mõistetud elatist ning mõista kostjalt kummalegi hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni välja elatis 150 eurot kuus, sest hetkel tasutav elatis ei kata hagejate tegelikke kulutusi.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool hagimenetluses nõuda elatise suuruse muutmist. TsMS § 459 lg 1 kohaselt on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 459 kohaldub ka määrusele, millega kohus kinnitas poolte kompromissi (vt RKTKo 17.05.2011 nr 3-2-1-33-11, p 26). Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-35-17, p-d 32, 36; RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt RKTKm 19.10.2015 nr 3-2-1-11915, p 12). Käesolevalt tuleb kohtul nentida, et Tartu Maakohtu 30.11.2015 määruses tsiviilasjas nr 215-12563, millega kummagi hageja kasuks mõisteti kompromissina välja kalendrikuus 50 eurot, ei ole kohus tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu tuleb kohtul käesoleva otsusega vastav kindlaks teha.
5. Esiteks märgib kohus, et on eluliselt usutav, et pärast 30.11.2015 määruse jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud ning kostja poolt hagejatele tasutav elatis 50 eurot kuus (kokku 100 eurot kuus) ei ole 6 aasta möödudes hagejate ülalpidamiseks juba elukalliduse tõusu tõttu piisav. Hagejad on välja toonud käesoleval ajal nende ülalpidamiseks kuluvad summad, millest nähtuvalt on hageja I igakuised kulutused 370 eurot ja hageja II igakuised kulutused 380 eurot. 15.

§ 102lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja töövõime on vähenenud. Seega tuleb asuda seisukohale, et 4 kostja on töövõimeline. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt on vanemal kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-118-12, p 15). Seega peavad töövõimelised lapsevanemad tegema kõik endast oleneva, et nende kõigi laste põhivajadused saaksid rahuldatud.

1. Kostja on esitanud vastuväiteid hagejate kulutuste suurusele, seega tuleb kohtul hinnata, kas hagejate ülalpidamiskulud on vajalikud ja põhjendatud. Seejuures tuleb märkida, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt
2. aastal läbiviidud teaduspõhises ja ka Riigikohtu poolt varasemalt tunnustatud (vt RKTKo 22.03.2017 nr 3-2-1-174-16, p 14, RKTKo 7.02.2018 nr 2-15-15909, p 15) ja kohtu hinnangul usaldusväärses uuringus (vt lk-d 39-40) on leitud, et 13-17-aastaste laste baasvajaduste katteks kulub kalendrikuus 412 eurot ja 7-12-aastastel laste puhul 359 eurot. Hageja I on xx-aastane ja hageja II saab peagi xx-aastaseks. Kohus märgib, et üldjuhul tuleks laste kulutusi vaadata tsiviilasja põhiselt, kuid samas on nimetatud uuring oluliseks suuniseks, mille põhjal hinnata keskmise lapse vajaduspõhiseid kulutusi. Justiitsministeerium on 01.01.2022 kehtima hakanud ja muudetud

§ 101

alusel välja töötanud elatiskalkulaatori, mille alusel oleks miinimumelatiseks hageja I puhul alates käesolevast aastast 213,44 eurot ja hageja II puhul 181,42 eurot. Sealjuures on nimetatud summade arvutuse puhul arvestatud maha ka asjaolud, et lastetoetusi saab hagejate ema (

§ 101

lg 5) ning elatise 15% vähendamise nõue mastaabisäästu tõttu (

§ 101lg 7).

Seega on hagejate nõue 150 eurot kuus mõlema hageja kasuks isegi madalam, kui seadusega sätestatud miinimumsumma, ning arvestades kostja vastuväidet, et tal on lisaks ülalpeetav S. P, on kohtu hinnangul lähtuvalt

§ 102

lg-st 2 põhjendatud seaduses sätestatud baassummat ülalpeetavate võrdset kohtlemist silmas pidades mõnevõrra vähendada ning mõista kummagi hageja kasuks kostjalt välja hagis taotletud summa, s.o 150 eurot kalendrikuus.

1. Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 30.11.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12563 kindlaks määratud elatist tuleb suurendada. Kohus mõistab kostjalt alates 29.01.2022 kuni mõlema hageja täisealiseks saamiseni kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus, samuti kummagi hageja kasuks ühekordse elatise perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni 900 eurot (s.o 6 x 150). Kohus märgib, et juhul, kui kostja on menetluse ajal (22.07.2021-28.01.2022) hagejatele 30.11.2015 kohtumääruse alusel elatist tasunud, tuleb kohtuotsuse täitmisel arvestada ühekordsest élatisest maha kostja poolt juba tasutud summad (s.o eelduslikult 2 x 300 eurot). MENETLUSKULUD
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagi rahuldamise korral menetluskulud kostja. Samas ei nähtu ka tsiviilasja materjalidest, et menetluskulusid oleks tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) Kadi Aavik kohtunik 5