S § 120 lg 1 järgi ning mõista temale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 mõistes (
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (
Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD Kirill Bõstrov süüdistatakse selles, et tema, 2019. aasta novembri ja detsembri vahele jääval ajavahemikul Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvast Viru Vanglast helistas D B telefonile ning ähvardas valjuhääldi režiimil töötava telefoni kaudu kõnele vastanud N Gt tema enda ja tema auto põlema süütamisega. Võttes arvesse Kirill Bõstrovi poolt varem toime pandud kuritegusid N G lähedase D B vastu, on N Gl olnud alust karta ähvarduste täideviimist. Peale selle tema Kirill Bõstrov, olles varem pannud korduvalt D B suhtes toime KarS § 121 lg 2 p 3 ja KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid, mille eest Kirill Bõstrov`i on Viru Maakohtu Narva kohtumaja 14.09.2018 otsusega nr 1-18-7320 KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ning Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.08.2019 otsusega nr 1-19-5942 KarS § 120 lg 1 järgi karistatud vangistusega 6 kuud ja KarS § 121 lg 2 p 3 järgi karistatud vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, olles seega KarS § 121 lg 2 p 3 täheldatud isikuks, taas kohtueelse menetluse käigus täpsemalt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 15.04.2020-15.07.2020 Jõhvis, Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas helistas vangla poolt temale väljastatud abonentnumbrilt xxx ja teistele kohtueelse menetluse käigus täpsemalt tuvastamata kinnipeetavatele väljastatud kõnekaartide numbritelt D B kasutuses olnud abonentnumbritele xxx ja xxx ning ähvardas D Bt tervisekahjustuse tekitamisega, kui ütles D Ble, et vanglast vabanedes kavatseb ta rikkuda D B välimuse ja viia lõpuni oma tegu, mis jäi lõpuni viimata enne vangistust, mil Kirill Bõstrov ähvardas D Bt noaga ja füüsilise vägivalla kasutamisega. Võttes arvesse Kirill Bõstrovi poolt varem D B vastu suunatud kuritegude toimepanemist, oli D Bl alust karta ähvarduste täideviimist. Seega pani Kirill Bõstrov toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod, so ähvardamise tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Kirill Bõstrov süüditunnistamist KarS § 120 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavad karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 01.08.2019 otsusega mõistetud karistuse, s.o. 3 aastat 1 kuu 1 päev vangistust, mille ärakandmata osa on 04.01.2022 seisuga 7 kuud 29 päeva (kantud on 2 aastat 5 kuud 2 päeva päeva) vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Vangistuse kandmise aja alguseks lugeda kokkuleppe kohtuotsusega kinnitamise kuupäev. Süüdistatav peab tasuma menetluskulud summas 1153,80 eurot 1 aasta jooksul. Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt. 2 KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et süüdistatav Kirill Bõstrov on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Kirill Bõstrov süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2022. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 981 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 981 eurot (654*1,5=981). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud summas 1153,80 eurot väljamõistmisele Kirill Bõstrovilt. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.