1-20-6039 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Prokurör Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna kohtum

) § 38 lg 1 alusel nõutav Tehnilise Järelevalve Ameti veoluba. Märgitud luba peab olema lõhkematerjaliga kaasas lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseni. Äriühing Y OÜ on kuni 23.03.2017 omanud osalust äriühingus C OÜ (xxxxxxxx, kustutatud 20.06.2019). X on olnud C OÜ juhatuse liikmeks ajavahemikul 28.02.2008-31.08.

1. C OÜ on varasemalt omanud Eesti Vabariigi Tehnilise Järelevalve Ameti luba nr 12/2014 kehtivusega 15.08.2014-31.07.
2. Nimetatud luba oli välja antud mitmekordseks veoks maksimaalse pikkusega kuni 2 aastaks (

§ 37lg 7).

Selle loa alusel oli C OÜ-l õigus vedada loa kehtivuse perioodil kokku 1000 kg püssirohtu, kuid üks vedamine ei tohtinud ületada 50 kg (

§ 25lg 2 p 6).

Ostu-müügi tehingud tohtisid toimuda ainult nende ettevõtete vahel, mis on veoloal välja toodud (C OÜ ja A OY vahel). On tuvastatud, et C OÜ ja Y OÜ juhatuse liikme Xi tegevuse kaudu on veoloata Eesti Vabariiki kokku toimetatud 228 kg püssirohtu, mis on soetatud A OY-st ajavahemikul 15.12.201604.04.

1. Nimetatud kogusest on 193 kg püssirohtu ära müüdud ja 35 kg peeti 04.04.2018 3 1-20-6039 teostatud kontrolli käigus kinni. Koostöös A OY-ga oli X alati ostu-müügitehingu teise osapoole, kelleks oli kas C OÜ või Y OÜ, esindajaks. A OY ise ei tarninud ostetud püssirohtu Eestisse, vaid kõikidel juhtudel tuli X mootorsõidukiga kaubale järele. Püssirohi oli mõeldud müügiks Y OÜ poolt, seega vedu toimus äriühingu huvides. Lõhkematerjali vedamisel peab sõiduk kindlasti olema märgistatud vastavalt autoveoseaduse (edaspidi AutoVS) § 35 lg 4, Ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkulepe (edaspidi ADR) 5.osa peatükk 5.
2. sätetele, kuna kinnises ruumis püssirohu süttimisel tekib gaas, mis omakorda kahjustab mootorsõidukit ja selle ümbritsevat keskkonda. Püssirohu juurde padrunite ladustamise puhul annab iga padrun fragmendi, mis lendab laiali nagu mürsukild ning tekitab täiendavat kahju. 35 kg suitsuta püssirohtu võib minna üle massipõlemiseks ja tekitada lööklaine. 04.04.2018 püssirohu vedamisel ei olnud Y OÜ juhatuse liikme Xi juhitud mootorsõiduk Toyota Hilux, reg.nr BBBBBB, nõuetekohaselt märgistatud. Suitsuta püssirohtu vedav sõiduk peab olema läbinud ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja sõidukile peab olema väljastatud asjakohane ohtliku veose autoveole lubamise tunnistus (AutoVS § 35 lg 5, ADR-i
3. osa). Suitsuta püssirohtu vedav autojuht peab olema läbinud ohtlikku veost vedava autojuhi põhikoolituse ja lõhkeainet vedava autojuhi erikoolituse (AutoVS § 39, ADR-i 8.osa peatükk 8.3). Y OÜ juhatuse liikme Xi poolt püssirohu vedamisel kasutatud sõiduk Toyota Hilux, reg.märk BBBBBB, ei läbinud vastavat ülevaatust ega omanud ADR tunnistust. Suitsuta püssirohtu tuleb vedada vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) lisade I-III kohaselt (MSOS § 42 lg 1). Suitsuta püssirohtu ei võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti deklaratsioon paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Suitsuta püssirohu deklaratsiooni esitamise kohustus on püssirohu saatjal või tema volitatud esindajal (MSOS § 42 lg 2). X ega Y OÜ juhatuse liikme Xi kaudu ei ole ajavahemikul 15.12.2016-04.04.2018 TallinnHelsinki liinil kaptenile või reederile ohtliku lasti deklaratsioon esitanud. Suitsuta püssirohtu tohib vedada ainult suletud kaubaveoüksustes. Ajavahemikul 15.12.2016-04.04.2018 toimetas X suitsuta püssirohtu korduvalt M/S Superstar , M/S Star, Viking FSTR, Viking Express reisiparvlaevadega vaatamata sellele, et 1.1 kuni 1.6 ohuklassi kaupu vedamine sellisel laeval ei ole lubatud. Kui X oleks kauba korrektselt deklareerinud, siis oleks mainitud reisiparvlaevade kapten või reeder kaupade veost keeldunud. Juriidilise isiku süüdistuse kohaselt toimus püssirohu loata vedu Eestisse Y OÜ juhatuse liikme Xi tegevuse kaudu üldiselt ohtlikul viisil KarS § 58 p 7 tähenduses. Ebaseaduslikult Eestisse toimetatud suitsuta püssirohu müük toimus Xi korraldusel Y OÜ kaupluses (xxx, Tallinn) kohapeal. Seega süüdistatakse Xi ja Y OÜ-d selles et, omamata

§ 38lg 1 alusel nõutavat veoluba lõhkematerjali Eesti Vabariiki sisseveoks Soome Vabariigist, toimetas üheteistkümnel

`is sätestatud lõhkematerjali veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga M/S Superstar Soomest Eestisse; 2) omandas ajavahemikul 21.02.2017-23.02.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 6906 - 22/02/17 25 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 23.02.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking Express Soomest Eestisse; 3) omandas ajavahemikul 27.03.2017-29.03.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 6930 – 28/03/17 12 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 29.03.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking Express Soomest Eestisse; 4) omandas ajavahemikul 18.04.2017-21.04.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 6960 – 20/04/17 10 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 21.04.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking FSTR Soomest Eestisse; 5) omandas ajavahemikul 25.07.2017-30.07.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4069 – 27/07/17 9 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 30.07.2017 ilma

`is sätestatud lõhkematerjali veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga M/S Star Soomest Eestisse; 6) omandas ajavahemikul 18.08.2017-19.08.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4107 – 18/08/17 6 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 19.08.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking FSTR Soomest Eestisse; 7) omandas 18.09.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4136 – 18/09/17 30 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 18.09.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking Express Soomest Eestisse; 8) omandas 07.11.2017 Eestis registreeritud äriühingu C OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4161 – 07/11/17 20 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 07.11.2017 ilma

`is sätestatud lõhkematerjali veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga M/S Star Soomest Eestisse; 9) omandas 20.12.2017 Eestis registreeritud äriühingu Y OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4176 – 20/12/17 38 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 20.12.2017 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking Express Soomest Eestisse; 10) korraldas 01.02.2018 Eestis registreeritud äriühingu Y OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4181 – 01/02/18 25 kg suitsuta püssirohu, s.o suures koguses paiskelõhkeaine, omandamise ja Soomest Eestisse toimetamise, 11) omandas 04.04.2018 Eestis registreeritud äriühingu Y OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvetega 4199 – 04/04/18 ja 4200 – 04/04/18 35 kg suitsuta püssirohtu, s.o suures koguses paiskelõhkeainet, ja toimetas selle 04.04.2018 ilma

`is sätestatud veoluba omamata ebaseaduslikult reisiparvlaevaga Viking Express Soomest Eestisse. Tulenevalt

§ 2

lg-st 1 on lõhkematerjaliks lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Lõhkeaineks on

§ 2

lg 2 kohaselt keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Lõhkematerjali käitlemiseks on

§ 2

lg 3 kohaselt lõhkematerjali valmistamine, 5 1-20-6039 võõrandamine, omandamine, valdamine, hoidmine, vedu, kasutamine, hävitamine ja pürotehnilise toote valmistamine. Arvestades lõhkematerjali veol ja hoidmisel tekkida võiva õnnetuse laadi ja tagajärge, jaotatakse lõhkematerjal allklassidesse; suitsuta püssirohi kuulub allklassi 1.3C (ADR Lisa A, tabel A, veerg 0161).

kohaselt on lõhkematerjali Eestisse sisseveol nõutav lõhkematerjali veoluba, mille väljastab taotlejale Tehnilise Järelevalve Amet ning mis peab olema lõhkematerjaliga kaasas lõhkematerjali sihtkohta jõudmiseni (

§ 47

lg 1 /18.01.2016 redaktsioon/;

§ 38lg 4 /04.07.2017 ja järgnevad redaktsioonid/).

Arvestades, et suitsuta püssirohu näol on tegemist paiskelõhkeainega, mille suletud ruumis plahvatuse puhul võib see vahetus läheduses seisvatele isikutele tekitada surmavaid kehavigastusi juba alates 1 kilost ning seda, et Relvaseaduse § 46 lg 5 p 6 lubab füüsilisel isikul suurima lubatud kogusena hoida kuni 5 kg püssirohtu, on süüdistuse punktides 1)-11) kirjeldatud kuriteoepisoodides nimetatud suitsuta püssirohu ehk paiskelõhkeaine kogused käsitletavad suure koguse lõhkeainega kogumis kui ka iga nimetatud kuriteoepisoodi lõikes eraldivõetuna. Sõidukil märgistuse puudumise ja laevakaptenile ohtliku veo faktist teatamata jätmise tõttu sai X faktilise võimaluse toimetada lõhkeainena kvalifitseeritava püssirohu süüdistuse punktides 1-11 märgitud laevadele, millega lõi suurendatud ohu laevale, selle meeskonnale ja reisijatele. Kutseliselt relvamüügi alal pikaajaliselt tegutsenud X teadis, et püssirohu kaubiku kabiinis (salongis) reisilaeva pardale toimetamisel tekitab ta plahvatuse ohu ning põhjustab seeläbi ohu paljude inimeste tervisele ja elule, kuid eiras seda. Püssirohu süttimise korral kaubiku keres (salongis) võis tekkida plahvatus, mille kahjustavale toimele lööklaine ja põlemise näol oleks lisandunud padrunite ja kuulide lendamisest ning iseeneslikust laskmisest tulenev toime. Laeva oludes, kus inimeste plahvatuse ja tulekahju alalt lahkumine on raskendatud, tekitab see ohu paljude inimeste, kelleks on laeva meeskond ja reisijad, elule ja tervisele. Vedades korduvalt lõhkeainena kvalifitseeritavat püssirohtu süüdistuses kirjeldatud moel ja ajavahemikel ning süüdistuse punktides 1-11 märgitud laevadega, millised ei ole ettenähtud sellisel kujul ohtlike veoste vedamiseks, põhjustas Y OÜ Xi kaudu ohu paljudele laevadega reisinud inimeste, samuti laevade meeskondade liikmete elule ja tervisele. Juriidilise isiku süüdistuses on märgitud, kuna loata vedu toimetati püssirohu müügi eesmärgil Y OÜ poolt, siis on kirjeldatud kuritegu toime pandud juriidilise isiku huvides. Kaitsja seisukoht süüdistuste osas Kaitsja leiab, et süüdistused on tõendamata ning süüdistatavad tuleb õigeks mõista. KarS § 414 ja § 415-§ 416 ideaalkogumit ei pea kaitsja võimalikuks. Kaitsja ei vaidlusta fakti, et X sõitis 04.04.2018 Soomest Eestisse reisiparvlaevaga ning tema mootorsõidukis oli Y OÜ-le soetatud 35 kg suitsuta püssirohtu, samuti tulirelva padrunid, padrunisütikud ja kuulid. Kaitsja vaidleb vastu püssirohu kuulumisele ohuklassi 1.3C. Kaitsja ei nõustu, et 04.04.2018 sõidukis olnud püssirohu kogus oli suur ning ohustas paljude inimeste elu ja tervist. Kaitsja ei nõustu, et X tõi korduvalt süüdistuses kirjeldatud viisil lõhkeainet Eestisse. Kaitsja ei nõustu, et 04.04.2018 püssirohu Eestisse toimetamine veoloata oli tahtlik. Süüdistatavatel oli õigus püssirohtu käidelda ja X ei teadnud 04.04.2018 seisuga, et C OÜ-le väljastatud lõhkematerjali veoloa tähtaeg on lõppenud. 6 1-20-6039 Kaitsja leiab, et 04.04.2018 tegu ei ole kuritegu, tõusetuda võib küsimus

§ 47väärteo toimepanemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Tõendid ja tuvastatud asjaolud

1. Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: - tunnistaja ST (kd III, tl 25-30), kes oli üks kaupluse kliente, ostes sealt mh püssirohtu; - tunnistaja MM (kd III, tl 30-33), kes oli C OÜ üks asutajaid, üks juhatuse liikmeid, asendas vajadusel müüjat kaupluses, oli ka kaupluse klient, ostes sealt mh püssirohtu; - tunnistaja SI (kd III, tl 33-34), kes oli poe klient, ostes sealt mh püssirohtu; - tunnistaja O (kd III, tl 65-68), kes oli A OY omanik, mis müüs C OÜ-le ja hiljem Y OÜ-le kaupa, sh püssirohtu; - tunnistaja MS (kd III, tl 68-70), kes osutas raamatupidamise teenust Xi äriühingutele, sh C OÜ-le ja Y OÜ-le; - tunnistaja SR (kd III, tl 175-179), seoses C OÜ soetuse ja tegevusega; - tunnistaja U (kd IV, tl 60 - 62 pöördel), kes oli kaupluses müüja; - tunnistaja S (kd IV, tl 57 pöördel - 60), kes oli kaupluses müüja; - asjatundja RK (kd III, tl 72-80), kes töötab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis lõhkeainespetsialistina, menetleb lõhkematerjali veoloa taotlusi, sh oli 2018 aasta veebruaris ja mais seotud Y OÜ esitatud lõhkematerjali veoloa taotluste menetlemisega; - asjatundja RT (kd III, tl 80-84), kes töötab Päästeameti demineerimiskeskuses ning puutub oma töös kokku lõhkematerjalidega; - asjatundja D (kd IV, tl 53-56), kes töötab Tallink Grupis kargoosakonna juhatajana, tegeleb kaubaveo, sh ohtliku veose, tagamisega Tallinki laevadel Eesti, Soome, Rootsi ja Läti suunal; - ekspert KT (kd IV, tl 56-57 pöördel), kes selgitas ütlustega lõhkeaineekspertiisi akti nr 18EAL0006; - süüdistatav X (kd IV, tl 3 pöördel -17) ja süüdistatavat Y OÜ (pankrotis) esindav pankrotihaldur (kd IV, tl 17 - 17 pöördel).
2. Kohus uuris ka kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning elektroonilisele andmekandjale talletatud salvestisi, kuid nende üksikasjalikku loetelu ja kogu sisu ei pea kohus vajalikuks esitada. Seda põhjusel, et Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-22-10 p 8.1 tuleneb, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste täies mahus kohtuotsuses taasesitamine ei ole vajalik, piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas seostatakse tõenditest nähtuv teave konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega.
3. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükid (kd I, tl 60-61, 62-65, 71-72) tõendavad, et X on alates 29.01.2008 Y OÜ juhatuse liige ning alates 05.08.2009 ainuosanik. Y on alates 26.05.2020 pankrotis. X oli ajavahemikul 28.02.2008-31.08.2017 üks C OÜ juhatuse liikmetest. Y OÜ oli kuni 23.03.2017 C OÜ osanik.
4. Tunnistaja SR ütlustest ilmneb, et ta soetas C OÜ. Tunnistaja SR ütluste ja süüdistatava Xi ütluste võrdlemisel ilmnes vastuolu selles, kas X andis SRle üle C OÜ raamatupidamise ja sellega seotud dokumendid või mitte. Kohus loeb SR ütlused osaliselt ebausaldusväärseks. Seda osas, milles tunnistaja eitas raamatupidamise ja dokumentide saamist. Seda põhjusel, et kohtus uuritud ülevõtmise-vastuvõtmise akt (kd IV, tl 49-50), mille SR allkirjastas 31.08.2017 ja X allkirjastas 01.09.2017 näitab üheselt, et SR C OÜ juhatuse liikmena võttis Xlt vastu kõik C OÜ-ga seotud dokumendid ja kassa, kinnitades ühtlasi nendega tutvumist. SR ülejäänud ütlustele on võimalik tugineda.
5. Y OÜ-le väljastati Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi tekstis PPA) 01.03.2017 otsusega (kd III, tl 115) tegevusluba nr GVM000104 tegutseda ajavahemikul 03.03.2017-02.03.2022 järgmistel relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel: relva, tulirelva olulise osa, tulirelva lisaseadise või laskemoona müük; relvade ümbertegemine ja parandamine teenusena; relvade või 7 1-20-6039 laskemoona hoidmine teenusena. Nimetatud otsusest nähtub, et Y OÜ taotles tegevusluba seoses tütarettevõtte C OÜ tegevuse ülevõtmisega jättes tegevuse terves ulatuses samaks, samades ruumides ja samadel tingimustel. C OÜ, kellel on tegevusluba kehtivusega kuni 31.07.2020, lõpetab antud valdkonnas tegutsemise peale Y OÜ-le tegevusloa väljastamist.
6. PPA 01.03.2017 otsuses toodu haakub Xi ütlustega, mille kohaselt Y OÜ omandas litsentsi litsentseeritud kaupade müügiks ja ostuks enne C’u müüki. X jätkas eelnevate kokkulepete alustel tegevust Y OÜ-ga. Paralleelselt need kaks äriühingut litsentseeritaval alal ei toimetanud. Y OÜ ei teostanud oma äritegevust läbi C OÜ. Y OÜ majandustegevus toimus xxx asuvas kaupluses. Xi põhitegevus oli 2011-2017 ehitusettevõtlus Soomes. Ta delegeeris juhatuse liikmena vastutuse kaupluse igapäevase töö eest vastutavatele isikutele. Vastutavateks isikuteks olid töötajad, keda koolitati ja kes tegid PPA-s vastutava isiku eksami. Ka X oli vastutava isiku eksami teinud. Vastutavateks isikuteks olid U, BS, S, AE, ka MM Müüjad vastutasid kauba nomenklatuuri ja korra eest, järgisid dokumentide täitmist, nende kehtivusi poes. X haldas ostu ja müüki. Alates kuskil 2015-2016-ndast aastast korraldas ta vajadusel transporti. Muu igapäevane tegevus ei olnud Xi asi. Kui X oli Soomes, siis sõitis ta iga nädala lõpus oma pere juurde koju. Ta sõitis Soome vahet igal aastal 50-53 korda. X kolis Soomest Eestisse tagasi 2017-nda aasta kevad-suvel. Ta müüs maha oma Soome äriühingu. Kuna X oli omandanud kõigi teiste C OÜ osanike osad, ta oli 100% omanik mõlemas äriühingus, siis otsustas ta majanduslikel kaalutlustel ja raamatupidaja soovitustel tegevuse sellisel kujul lõpetada. Ta tuli Soomest tagasi ja hakkas paralleelselt toimetama sellega, et üks kokku tõmmata, teine üle võtta.
7. aasta kevad-suvel oli üleminekuperiood, tehti taotlused, mis vaja oli. Y OÜ-sse võeti kaup üle, kuna Y OÜ finantseeris väga paljuski C OÜ-t. Sealt võeti kaup üle võla katteks ehk võla likvideerimiseks. Esimeses järjekorras võeti üle litsentseeritud kaubad.
8. aasta PPA sügisese kontrolli ajal töötas X juba xxx poes.
9. Kohus peab usutavaks Xi ütluseid sellest, et ta tegeles 2011-2017 Soomes ehitusettevõtlusega. Selliseid ütlusi toetavad kaitsja esitatud mitmed dokumendid. Nii nähtub ettevõtteraportitest ja äriregistri väljavõtetest (kd III, tl 189-212), et X oli 20.04.2011 asutatud ja ehitusalal tegutseva äriühingu R OY üks juhatuse liikmeid. Alates 20.04.2011 oli ta selle äriühingu tegevjuht elukohaga Helsinkis. Oli seda ka seisuga juuni
10. Samuti eelviidatud tõendid ja asutamisteade (kd III, tl 183-184) näitavad, et X oli 11.08.2016 asutatud ja ehitusalal tegutseva äriühingu S OY juhatuse liige elukohaga Helsinkis. Soome Maksuameti 2015-nda aasta maksustamisotsus (kd III, tl 221-223) tõendab, et X oli 2015-ndal aastal tegev Soomes. Xi ja S OY vaheline tööleping (kd III, tl 213-220) näitab, et X töötas selles äriühingus alates 01.09.2016 kvaliteedijuhina 40 tundi nädalas ning tema töötamiskohaks olid peamiselt Suur-Helsingi ja Uusimaa piirkonna objektid. Eluruumide üürileping (kd III, tl 226-231) näitab, et X üüris alates 01.09.2016 Soomes Espoos eluruumi. X töötas Soomes S OY-s veel ka suvel 2017, kuivõrd 11.04.2017 alltöövõtulepingust (kd III, tl 187-188) ilmneb, et S OY oli seotud töövõtuga, mille objekti hinnanguline valmimisaeg oli 31.08.
12. Xi väiteid sellest, et ta sõitis Soome ja Eesti vahet väga sageli toetavad kohtus uuritud piiriületuse andmed marsruudil Soome-Eesti ja Eesti Soome (kd II, tl 115-121). Neist on näha, et X on ajavahemikul 01.08.2016-31.07.2017 reisinud Eestist Soome ja vastupidi kokku 78 korral ning ajavahemikul 31.07.2017-04.04.2018 kokku 11 korral. Viking Line broneerimissüsteemist (kd II, tl 152-161) tehtud valikuline väljatrükk näitab, et X on reisinud enamusel kordadel sõidukiga, mille reg.märk on BBBBBB.
13. Kohus peab usutavaks Xi ütluseid sellest, mille kohaselt tema Soomes oleku ajal tegelesid kaupluse igapäevategevusega vastutavad isikud, sest kohtus uuritud PPA väljastatud tulirelvade ja laskemoonaga seotud lubade (kd I 202-207, kd III, tl 136-138, 140-144 ) taotlejad on ajavahemikul 14.02.2014-08.05.2017 olnud 14 korral Xi nimetatud vastutavad töötajad AE ja U. Vaid ühel korral, 01.08.2014, on olnud PPA-lt loa taotlejaks X, kuid tema taotletud loa on PPA-lt vastu võtnud töötaja AE (kd III, tl 139). Samasse ajaperioodi, augustisse 2014, on jäänud Xi 08.08.2014 e-kirjaga TJA-le esitatud avaldused (kd II, tl 165-186) lõhkematerjali veoloa väljastamiseks C OÜ-le Soomest Eestisse ja Saksamaalt Eestisse. X andis ütlusi, et ei ole saanud 8 1-20-6039 TJA 15.08.2014 otsust veoloa väljastamise kohta (kd II, tl 174), sest oli sel ajal Soomes. Ta leidis, et seda otsust ei ole saanud ka vastutavad isikud, sest muidu oleks TJA otsus olnud kaustas veoloa taga või juures. Edasiselt on X PPA-st lubade taotleja olnud alates 14.11.2017 (kd I, tl 208209) ning TJA-st veolubade taotleja alates 23.02.2018 (kd I, tl 77-83, kd III, tl 118-129). Niisamuti C OÜ laskemoona müügiraamatu (kd II, tl 52-65) koopia ajavahemikul 05.06.201407.03.2017, samuti sama müügiraamatu originaalid ajavahemikel 14.10.2011-05.06.2014 ja 05.06.2014-07.03.2017 näitavad, et müüja lahtris on allkirjad, mis visuaalselt langevad kokku PPA väljastatud tulirelvade ja laskemoonaga seotud lubade (kd III, tl 136-138, 140-144) taotlejate ja vastuvõtjate BS, U ja AE allkirjadega. Samuti tunnistaja MS edastatud C OÜ ja Y OÜ püssirohu müügi arvete koond (kd II, tl 67-89 ja sama tl 92-114) näitab, et ajavahemikul 02.08.201606.09.2017 on müüki teostanud kaupluse töötajad U, B., ühel juhul ka A. ning alates 08.09.2017 peamiselt X.
14. Xi väiteid sellest, et Y OÜ võttis C OÜ-lt üle võla katteks esimeses järjekorras litsentseeritud kaubad, kinnitab PPA-e esitatud dokument „Lao ülevõtmine C – Y seis 30.11.2016“ (kd II, tl 28), millest on ülevõetava kaubana näha püssirohi. Lao ülevõtmine viitab sellele, et C OÜ hakkas tegevust litsentseeritavas valdkonnas lõpetama. Lisaks toetavad Xi väiteid sellest, et C OÜ lõpetas litsentseeritaval alal tegevuse pärast Y OÜ tegevusloa GVM000104 saamist kohtus uuritud C OÜ ja Y OÜ Swedbank AS-s asuvate pangakontode väljavõtted elektroonilisel andmekandjal (kd III, ümbrik tl 114). Neist on näha C OÜ majandustegevuse lõppemine 10.03.2017, mil pangakontole lõpuga 9039 laekus kliendilt viimane makse. Y OÜ kontolt lõpuga 2369 on näha, et ülekanded selgitusega A algavad 29.03.
15. Y OÜ tegevuse algusele litsentseeritud kauba valdkonnas alates märtsikuust osundab ka padrunite arvele võtmise dokumenti (kd II, tl 29-31) tehtud märge „saateleht 07.03.2017 Cst Yi“ ning padrunite liikumise dokumenti (kd II, tl 32) tehtud märge „algus 07.03.2017“, padrunite liigi dokumendis (kd II, tl 33-48) müügi kannete algus 09.03.
16. C OÜ laskemoona müügiraamat on lõpetatud 07.03.
17. 12.07.2017 on PPA teostanud relvade ja laskemoona osas kontrolli juba Y OÜ-s, koostades selle kohta järelevalveakti (kd II, tl 51, sama kd III, tl 117). Teatavale üleminekuperioodile, mille ajal tõmmati üks äri kokku ja tehti vajalikud taotlused, viitab see, et äriregistri järgi oli X pärast C OÜ võõrandamist 23.03.2017 kuni 31.08.2017 veel jätkuvalt C OÜ juhatuse liige ning tunnistaja SR sõnul oli neil kokkulepe, et X võis veel mingid asjad lõpus ära teha. Samas saab SR ütlustest järeldada, et pärast C OÜ omandamist selles äriühingus majandustegevust enam ei toimunud.
18. Seda, et Y OÜ alustas
19. aasta kevadest tegevust litsentseeritud kauba valdkonnas näitab see, et Y OÜ on alates 2017-nda aasta kevadest taotlenud PPA-lt mitmeid erinevaid tulirelvade ja laskemoonaga seotud lube (kd I, tl 207-209 ja kd III, tl 147-153). Kuivõrd X saatis e-kirjaga (kd IV, tl 51-52, manuses olev eelluba on kd I, tl 227) 2017-nda aasta kevadel A OY-le edasi Y OÜ-le 12.05.2017 väljastatud tulirelvade ja laskemoonaga seotud eelloa, siis oli Soome koostööpartner informeeritud äriühingute vahetumisest. Seda, et Soome äriühing oli kursis, et koostööpartner on vahetunud ja litsentseeritud kauba load on väljastatud alates 2017-nda aasta kevadest Y OÜ-le kinnitab ka see, et õigusabitaotluse (kd I, tl 92-93) kaudu A OY-lt saadud lubade hulgas oli 3 Y OÜ nimele väljastatud PPA eelluba (kd I, tl 207-209). Y OÜ pankrotihaldur andis seoses Soomest saadud püssirohuarvetega, millele on ajavahemikul suvi 2017 kuni jaanuar 2018 märgitud adressaadiks C OÜ, selgitusi, et raamatupidamise järgi on kaup omandatud Y OÜ-le. Y OÜ on selle kauba eest tasunud ja kauba omandanud. See, et arve on väljastatud valesti, on praktikas tavapärane, aeg-ajalt niimoodi juhtub, kuna äriühingud vahetavad kas siis nime, või siis tegevused lähevad ühest äriühingust teise ja mingitel põhjustel raamatupidamisprogrammides või kuskil mujal jäävad need arved samade andemetega edasi jooksma. Kauba omandit see ei muuda. Kohus nõustub pankrotihalduri ja Xi seisukohaga, et pärast Y OÜ tegevuse alustamist relvade ja laskemoonaga seonduvatel tegevusaladel 07.03.2017 on A OY poolt C OÜ-le adresseeritud arved, sh püssirohu müügi eest esitatud arved 6930, 6960, 4069, 4107, 4136 ja 4161 (kd I, tl 139-163), esitatud müüjast tingitult valesti. Nende arvete alusel soetas kauba Y OÜ. Detsembrist 2017 on müüja eksimuse avastanud, kuivõrd alates 20.12.2017 on arved õigesti adresseeritud Y OÜ-le (kd I, tl 164-182). 9 1-20-6039
20. Kohus loeb eelmises punktis kajastatud tõendite ja A OY müügiarvete (kd I, tl 98-182) põhjal tuvastatuks, et A OY müüs C OÜ-le arvetega 6753, 6848 ja 6849 18 kg suitsuta püssirohtu ning arvega 6906 25 kg suitsuta püssirohtu, kokku 43 kg suitsuta püssirohtu, mida müüs kuni 06.03.2017 laskemoona müügiraamatu andmetel ise klientidele ning ülejäägi andis saatelehega üle Y OÜ-le (vt kd II, tl 60-64). Samuti loeb kohus tuvastatuks, et A OY müüs Y OÜ-le arvega 6930 12 kg suitsuta püssirohtu, arvega 6960 10 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4069 9 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4107 6 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4136 30 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4161 20 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4176 38 kg suitsuta püssirohtu, arvega 4181 25 kg suitsuta püssirohu ja arvetega 4199 ning 4200 35 kg suitsuta püsirohtu, kokku 185 kg suitsuta püssirohtu.
21. Xi ütlustest nähtub, et ta haldas Soomes töötamise ajal kauba ostu ja müüki ning alates 20152016-ndast aastast korraldas vajadusel kauba transporti. Xi kohaselt oli tellimuse esitamise protsess selline, et kauplusest saatis vastutav isik Xle e-kirja või helistas. X saatis e-kirja edasi Ole või helistas talle. Kõik load olid ees olemas. Kuna X elas Helsingis, siis ta käis aeg-ajalt kohapeal ka muud kaupa vaatamas, tegi seal tellimuse ja kui kaup oli koos, andis O sellest teada. Kui kaup oli kohe olemas, siis X maksis ära või tehti mingi hetk arve. Vastavalt sellele, kui X sai sinna mingi transpordi, läks kaup liikvele. Soome poolelt kaupa ostes oli kolm varianti. Xga oli vahel kaasas mingi vedaja või X organiseeris vedaja, kellele O püssirohu ära viis või läks see veok eraldisesivalt üksinda koha peale. Kauba ostmise ja laadimise kuupäevad ei kattunud tihti omavahel. Kordadel, kui kaup peale võeti, liikus kaup Xst eraldi, veok tegi Soomes muud korjandust ja tuli mingil ajal Eestisse. X vaatas reeglina transpordi Soome poolt, kas sadama alalt, kus veokid seisid või siis suurtest veokiparklatest bensiinitanklate juures. Ta läks rääkis ja tegi kauba ära. Ta küsis juhilt, kas sul on ADR, kas sa võid võtta seda kaupa. Kui mees ütles, et ta võib, siis X küsis palju ta tahab. Tegemist oli ühekordsete tehingutega. Ta vahetas telefoninumbrid, võttis ka auto numbri. Xl oli märkmeplokk. Sealt viskas ta järjest lehed minema, kui tehingud olid tehtud. See ei olnud talle vajalik, põhiline eesmärk Helsingis oli, et saaks kauba ära liigutada ja oma tööd edasi teha. Reeglina tasus ta vedajatele sularahas kohapeal või said poest. X maksis raha oma taskust. Ta julges anda litsentseeritud kauba saatelehe või arve veokijuhile, sest tal oli olemas auto number ja kontakttelefon. Autojuhid teenivad endale nii väikest lisaraha. Kuna X oli Soomes ehitusega hõivatud, siis ta mugavusest rakendas seda. Mingitel puhkudel sai X teha meestega kaupa, kellel oli taga kas DSV või Kopra-Trans treiler. Neid oli ka teisi. Eesti poole pealt käis X aeg-ajalt sadamas masinal vastas. Vahel, kui Xi ei olnud, tõi keegi kauba poodi vastutavatele isikutele. Enne 04.04.2018 ei ole X enda sõidukis mitte kordagi toonud püssirohtu Soomest Eestisse.
22. X ei eitanud, et käis A OY-s kohapeal, maksis kauba eest. Sellised ütlused haakuvad 09.05.2019 asitõendi (Xi mobiiltelefoni ja tahvli) vaatlusprotokolli fototabeliga (kd I, tl 50-59). Fotode tegemise aja, koha ja ka fotodelt kajastuva põhjal saab järeldada, et X viibis A OY-s 22.02.2017, 07.11.2017 ja 20.12.
23. Kui kõrvutada ajavahemikul 01.08.2016-04.04.2018 A OY kokku 25 müügiarve (kd I, tl 98-182) andmeid, sh kuupäevi, Xi piiriületuse andmetega Viking Line broneerimissüsteemist Soome ja Eesti vahel (kd II, tl 115-121), siis on näha, et üksnes 4 juhul (18.08.2017, 07.11.2017, 20.12.2017 ja 04.04.2018 kuupäevadel väljastatud 8 arve puhul) on X reisinud arve väljastamise kuupäevaga samal päeval Soomest Eestisse. Samas on Xl olnud Eestist Soomesse ja sealt tagasi liikumisi paljudel muudel kuupäevadel, mis on ajaliselt lähedased arvete väljastuskuupäevadele. Xi kaitseversioon oli lühidalt kokkuvõetuna, et kauba toimetamine Soomest Eestisse toimus Xi organiseeritud vedaja poolt veokiga, kauba ostmise ja veo kuupäevad ei langenud kokku ning vedaja puhul olid ADR-nõuded täidetud. Kuna Xl ei ole säilinud veokijuhtide kontakte, tuleb tema kaitseversiooni paikapidavust kontrollida xxx kaupluses töötanud müüjate ütluste ja ka Soomes püssirohtu müüja esindaja ütlustega. Tunnistaja O ütlustest ilmneb, et ta tutvus Xga äritehingute kaudu. O teadis mõlemat äriühingut: Y OÜ-d ja C OÜ-d. O alustas C OÜ-ga äri 2014-ndal aastal. O ei mäletanud, millal algas äri Y OÜ-ga. Tehingu kokkulepped Xga toimusid enamasti telefoni teel. X tegi tellimuse ja tellimuse põhjal koostati arve. X maksis selle ja helistas, et auto tuleb järgi. Müügi ja füüsilise tarnimise päevad kokku ei langenud, väga harva toimus samal päeval, palju tuli muutuseid kogustes ja kõiges muus. X käis ka ise kaubal järel, kuid võttis padruneid ja muud kaupa, milleks ei ole vaja eriluba. X korraldas 10 1-20-6039 autod ja veod. Tunnistaja ei käinud iga kord vaatamas, kes kaubale järele tuli, kuna tegeles kaupluses müügitööga. Tunnistaja usaldas X. Juhtudel, kui tunnistaja andis Cle püssirohtu, siis viidi püssirohi ära vahel kaubikuga, vahel veoautoga. C esindaja oli veoauto juures saatjana väga harva. O ei teadnud, mis firmade veokid kaubal järel käisid. Tunnistajate U ja S ütlused näitavad sarnaselt, et nad tegelesid xxx kaupluses müügitööga. U alustas tööd
24. aastal, S 2017 sügisel. U ja S rääkisid ühtmoodi, et kaupa saadi Soomest A OY-st. Tunnistajad esitasid vajaliku kauba tellimused Xle, kes pidas Soome firmaga kontakti. U rääkis, et kaup toodi poodi, anti üle ukse. Üle andis mõni autojuht, kelle nime tunnistaja ei teadnud. Tegemist oli kaubaga, mida ise ei saanud vedada. Valdavalt tõi selle kauba keegi autojuhtidest, kes tuli üle. X organiseeris, et oleks koolitatud isik, kes saab selle kauba üle tuua. Kui X oli Soomes, siis tõi kauba ära autojuht. Kui X hakkas ise Eestis elama, siis X sai kaupa ise sadamas vastu võtta, ära tuua. Autojuhid tõid padruneid, püssirohtu. Relvade osas tunnistaja ei mäletanud. Tegemist oli ADR-loaga firmadega, mille nimetusi tunnistaja ei teadnud. Tunnistaja transpordi arvete eest ei tasunud, ei teadnud, kes tasus. Kauba toomisel tunnistajalt allkirja ei nõutud. S rääkis, et X tellis kauba ja kullerid tõid selle kohale. Kulleriga toodi kaupa, mida parajasti telliti, ka laskemoona ja relvi. Kullerite nimesid ja firmasid tunnistaja öelda ei osanud, sest sellest on möödas 3 aastat. Kullerilt võttis kauba vastu tunnistaja või X. Tunnistaja mäletas, et andis kullerile allkirja ja pani relvaraamatusse kirja relva ja laskemoona andmed. Soome politseipaber läks kausta. Tarnitud püssirohi pandi seifi. X on ise toonud Soomest varustust, tühje relvakotte, jopesid. Püssirohtu tõid poodi kullerid. Kohus asub seisukohale, et Xi ütlused sellest, et ta organiseeris enne 04.04.2018 Soomest Eestisse litsentseeritud kauba transpordiks vedaja, haakub tunnistajate O, U ja S ütlustega, kelle ütlustest saab ühtmoodi järeldada litsentseeritud kauba transporti veoki või kulleriga. Mõnel juhul on U ütlustest nähtuvalt X käinud ise Eestis sadamas kaubal vastas ja selle poodi toonud, seda ei eita ka X, kuid süüdistuses ei heideta Xle püssirohu Eesti-sisest vedu, vaid 10 korral (arved 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4199 ja 4200) ise püssirohu veoloata mootorsõidukis reisiparvlaevadega Eestisse toimetamist ja 1 korral (arve 4181) püssirohu Eestisse toimetamise korraldamist. Kuivõrd valdavalt on A OY-le püssirohu eest tasutud sularahas, 08.05.2019 pangakontode vaatlusprotokolli (kd II, tl 124-126) järgi on ainult kolmel kuupäeval tasutud kauba eest pangakaardiga, siis on usutav Xi jutt sellest, et kui ta tasus litsentseeritud kaupa vedavatele autojuhtidele sularahas oma taskust, siis võttis ta raha reeglina kassast tagasi või jäi see laenuna üles. Tõendeid, mis selle versiooni ümber lükkaks, st et sularaha ei oleks kassast võetud või Xl ei oleks nõuet äriühingu vastu, kohtule esitatud ei ole.
25. Eelnevast tulenevalt ei ole leidnud kinnitust süüdistuses Xle tehtud etteheide, et arvete 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161 ja 4176 alusel soetatud kauba oleks X isiklikult mootorsõidukis reisiparvlaevadega Eestisse toimetanud. Kohus loeb tuvastatuks, et arvete 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 alusel soetatud püssirohu Soomest Eestisse toimetamiseks leidis X vedaja. Kuivõrd ka tunnistajad O, U ja S, kelle ütluste usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda, rääkisid, et püssirohtu toodi Soomest kaubikute või kulleritega, siis ei saa kohus välistada võimalust, et püssirohu vedajateks olid suulise kokkuleppe alusel ADR-tingimustele vastavad juhid ja veokid.
26. Kuna nii tunnistaja O, kui ka süüdistatava Xi ütlustest nähtub, et püssirohu müügi ja füüsilise tarnimise päevad ei langenud kokku, seda juhtus harva, siis ei ole kohtul võimalik tuvastada, millisel kuupäeval täpselt ja millise laevaga täpselt süüdistuses näidatud arvetega 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 ostetud suitsuta püssirohi Xi organiseeritud vedajate veokitega Soomest Eestisse toodi. Küll on aga tunnistajate U, S ja ka Xi ütlustega tuvastatav, et veokitega Soomest Eestisse toimetatud kaup jõudis xxx kauplusesse, kus seda müüdi. Kohus loeb 07.11.2018 asitõendi (C OÜ ja Y OÜ arvete, relvaraamatute ja lisade ning raamatupidamiskoondi võrdlus) vaatlusprotokolliga (kd II, tl 1-25) tuvastatuks, et ajavahemikul 15.12.2016-04.04.2018 arvete 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 alusel A OY-st ostetud püssirohust on ära müüdud 193 kg püssirohtu. 11 1-20-6039
27. Suitsuta püssirohu müüki xxx asuvas kaupluses näitavad kaupluse klientidest tunnistajate SJ, SI ja ka MM ütlused, kes kõik rääkisid, et ostsid kauplusest suitsuta püssirohtu. Nad rääkisid püssirohu soetamisel relvaraamatusse allkirja andmisest. Samas MM ja SJ tunnistasid, et esines juhuseid, kui allkiri ununes anda. MM leidis, et ta ei ole relvaseadusest välja lugenud, et püssirohtu peaks raamatusse kirja panema. MMga sarnasel seisukohal oli ka X, kes leidis, et kuni ettevõtte sulgemiseni 2020 jaanuari lõpus, ei tulnud TJA-st ega ka politseist ühtegi sellist regulatsiooni, mille alusel oleks ettevõte kohustatud püssirohu märkima parduniraamatusse. Sellel teemal räägiti politseiga regulaarkontrollide käigus. 2017 sügis-suve kontrollis oli politseiga kokkulepe, et märgitakse kindlalt sinna raamatusse või hakatakse märkima sinna raamatusse. Ka 2016 käis see jutt mingil kujul, aga seadusest tulenevat kohustust ei olnud. Neil endil oli huvi omada ülevaadet kellele, kuhu ja kui palju müüakse. Vastavaks töödokumendiks pidas X relvaraamatut ja arveid. X ei osanud öelda, millest võib olla tekkinud 07.11.2018 asitõendi vaatlusprotokolli järgne erinevus ostetud püssirohu koguse ja arvele võetud püssirohu koguse vahel. X arvas, et erinevus võib olla tulnud sellest, et inimesed tõid oma püssirohu neile müüki. Aga võis olla ka jäägi erinevus. Nad ei olnud ainuke püssirohu müüja Eestis. Oli juhuseid, kui inimene tuli ja tal oli näiteks 2 purki püssirohtu markeeringuga N160, aga inimesel oli vaja püsirohtu markeeringuga N
28. Siis otsustati, et inimese 2 purki võetakse müügiks, vahetatakse ja talle müüakse tegelikult N
29. Või oli üks ühele. See oli igapäeva elu litsentseeritud inimeste vahel.
30. Xi ütlused sellest, et politseiga suheldi aastast 2016 püssirohu padruniraamatusse märkimise teemal haakuvad C OÜ laskemoona müügiraamatust ajavahemikul 05.06.2014-07.03.2017 nähtuvate kannetega. Nimelt esimesed kanded püssirohu osas ilmusid laskemoona müügiraamatusse 20.04.2016 (vt asitõendiks oleva originaalraamatu lk 70). 07.11.2018 asitõendi (A OT-st õigusabitaotlusega saadud litsentseeritud kauba müügiarvete, C OÜ ja Y OÜ relvaraamatute ja lisade ning raamatupidamiskoondi võrdlus) vaatlusprotokoll näitab, et relvaraamatutesse tehtud püssirohu müügikanded kattuvad raamatupidamiskannetega vaid osaliselt (87 kg), mitmed müügid on märgitud kas ainult relvaraamatusse (41 kg) või ainult raamatupidamisse (110,5 kg). Kuivõrd omavahel on võrreldud Soomest saadud soetusarvete, laskemoona müügiraamatute ja raamatupidamisprogrammist välja lastud arvete koondi andmeid, siis tuleb silmas pidada tunnistaja MS ütluseid, kes ütles, et müügiarveid tehti poes, tema raamatupidajana müügiarvetega kokku ei puutunud. MS sai müügist ülevaate Excellent serveri kaudu elektrooniliselt, ilma, et oleks näinud täpseid kirjeid. Kes poes müügiarved programmi sisestas, tunnistaja ei teadnud. Samuti tuleb arvestada Xi ütluseid, kelle sõnul võeti müüki püssirohtu ka muudelt isikutelt, samuti lisaks relvaraamatule peeti arvestust püssirohu väljaandmise osas müügiarvetel. Järelikult oleks pidanud täpsema tulemuse saamiseks võrdlema lisaks Soome soetusarvetele, müügiraamatutele ja raamatupidamisprogrammi koondile ka muid soetus- ja müügiarveid, mida aga pole tehtud.
31. C OÜ-l oli Tehnilise Järelevalve ameti (edaspidi tekstis TJA) väljastatud lõhkematerjali veoluba nr 12/2014 (kd I, tl 66-69). Veoloast nr 12/2014 ja asjatundja RK ütlustest nähtub, et C OÜ võis ajavahemikul 15.08.2014-31.07.2016 vedada Soomest xxxst äriühingult A OY Eestisse xxxsse kuni 1000 kg suitsuta püssirohtu klassifikatsioonikoodiga 1.3C, ÜRO numbriga 0161, samuti 150 000 sütikut ohuklassi numbriga 1.4S. Tegemist oli mitmekordse veoloaga, mille üks vedu ei tohtinud

§ 25lg 2 p 6 sätestatut arvestades ületada 50 kg.

Lubatud veoteekond oli laevaga Helsingist Tallinna. Lubatud vedajad olid C OÜ, DSV Transport AS ja Kopra-Trans OÜ. Seega on tõendatud, et C OÜ-l oli õigus toimetada püssirohtu Soomest Eestisse ajavahemikul 15.08.2014-31.07.

2. Kohus loeb TJA 05.04.2018 vastuskirja ja selle lisadega (kd I, tl 75-83) tuvastatuks, et Y OÜ-l ei ole olnud kehtivaid veolube lõhkematerjali vedamiseks.
3. Maksu- ja Tolliameti (edaspidi tekstis MTA) 04.04.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokoll, sellele lisatud fototabel, arvete ja saatelehtede koopiad (kd I, tl 18-44) tõendavad, et 04.04.2018 juhtis X reisilaevalt Viking XPRS maha sõitnud mootorsõidukit Toyota Hilux, reg.märk BBBBBB (edaspidi tekstis Toyota). Toyota suunati kontrolli ning sõidukist leiti pappkastid, milles oli kokku 35 kg suitsuta püssirohtu, 1500 tulirelva padrunit, 9500 padruni 12 1-20-6039 sütikut ja 8400 kuuli. Arvete ja saatelehtede koopiad (kd I, tl 30-44) näitavad, et 04.04.2018 Xi sõidukist leitud suitsuta püssirohi oli ostetud 04.04.2018 arvete 4199 ja 4200 alusel Soomest A OY-st. Arvetel oli kauba ostjaks Y OÜ.
4. X tunnistab 04.04.2018 püssirohu vedu Eestisse. Ta rääkis, et läks 04.04.2018 Soome enda muid asju ajama ja ostis ka kauba. Kontakt, kes pidi kaubale järgi jõudma, ütles, et ei tule. X oli selle kaubaga üksi. Tal oli küll toomiseks sobiv masin, kuid Xl ei olnud veoks ADR-litsentsi. Ta teadis, et ADR peab olema. Tal oli õhtul Vikingi sadamas kaks halba valikut – kas minna ööseks hotelli ja jätta püssirohi autos tänavale, otsida hommikul veokit või minna laevale, kus auto on kontrollitud kaamera valve all. Püssirohu veoluba oli Xl 04.04.2018 teadmise kohaselt olemas. Veoloa kehtivuse lõppemisest sai ta teada järgmisel päeval. X pidas 04.04.2018 sõitu turvaliseks. X sõnul oli 04.04.2018 tema autos kaubaks padrunikomponendid: kuulid, sütikud klassifikatsiooniga 1.
5. Olid ka padrunid 1.4S ja püssirohi 1.4C. Xi autos ei olnud 1.3C püssirohtu. MTA 04.04.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokolli fototabeli fotol nr 2 (kd I, tl 20) on Xi sõnul esimeses reas näha 2 väikest sinist pakendit, mis on 1.4S ääretule padrunid. Valge ja sinisega karbid on kuulid. Põiklikus kastis on 1.4S Federal’i sütikud. Taga olevad kastid sisaldasid püssirohu purke, püssirohu Vihtavuori tehase kastid, markeeringuga 1.4C. Kõige viimane tagumine kast ilmselt ei sisaldanud püssirohtu.
6. Kohus, uurinud 04.04.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollile lisatud fototabelit, leiab, et fotodel näha olevad pakendid ning kahjustamata turvarõngaga korgid (vt nt kd I, tl 22 pöördel foto 11) võimaldavad tuvastada, et 04.04.2018 Xi sõidukist leitud püssirohi oli avamata originaalpakendites. Ka tunnistaja O rääkis, et müüdud Vihtavuori püssirohi oli tehase plastikust originaalpakendites. Kohtu hinnangul võimaldab fototabel tuvastada, et pudelites püssirohi pakendatud kuude pappkasti, millel on ohumärgised 1.4C (vt kd I, tl 20 pöördel foto 2). Ühes neist kastidest oli lisaks püssirohupudelitele karpidesse pakendatud sütikud. Seitsmendas pappkastis olid karpides kuulid, padrunid ja sütikud. Kaheksandas pappkastis, mis oli tähistatud ohumärgisega 1.4S, olid sütikud. Kuna 04.04.2018 kinnipidamisel oli Xi valduses 1.4C tähisega kastid, milles originaalsed avamata püssirohupudelid, mis olid arvete järgi soetatud samal päeval Soomes asuvast relvapoest, siis ei pea paika süüdistuses toodu, et tegemist oli allklassi 1.3C kuuluva suitsuta püssirohuga (ADR Lisa A, tabel A, veerg 0161). Kohus leiab, et pappkarpidel nähtavate ohumärgiste ja Xi ütluste põhjal toimetas X 04.04.2018 reisiparvlaeval sõiduki Toyota salongis Soomest Eestisse 35 kg Y OÜ-le kuuluvat suitsuta püssirohtu, mille klassifikatsioonikood oli 1.4C, samuti 8400 kuuli, 1500 tulirelva padrunit ja 9500 padruni sütikut klassifikatsioonikoodiga 1.4S.
7. Ekspertiisiakti nr 18E-AL0006 (kd I, tl 85-87) ja eksperdi KT (kd IV, tl 56-57 pöördel) ütluste järgi oli lõhkeaineekspertiisis uuritud üheksas plastpudelis paiskelõhkeaine suitsuta püssirohi. Ekspertiisis uuriti Vihtavuori pudeleid numbritega N110, N135, N140, N150, N160, N165, N540, N560 ja N
8. Eksperdi KT ütlustest nähtub, et paiskelõhkeaine on lõhkeaine alamgrupp ja kõik paiskelõhkeained on lõhkeained. Paiskelõhkeained on kõige vähem võimsamad lõhkeained, nende töö põhimõte on rohkete gaaside tekitamine ja gaaside arvel töö tegemine, näiteks kuuli välja tõukamine relva rauast. Suitsuta püssirohud üldjuhul on ainete segud. Suitsuta püssirohi läheb ainete seguna lõhkeainete definitsiooni alla. Suitsuta püssirohu põhikomponent on nitrotselluloos, mille molekuli koostisesse kuulub rohkelt hapniku aatomeid. Nitrotselluloosi kiire põlemine, plahvatus toimub molekuli koostises olevate hapniku aatomite abil. Ekspertiisis tuvastatud pudelites hoitav suitsuta püssirohi turvalistes hoiutingimustes ei plahvata. Suitsuta püssirohu kiire põlemine, plahvatus võib toimuda füüsikaliste, keemiliste mõjutuste tagajärjel, olgu selleks kõrge temperatuur või teise aine plahvatus. Näiteks, kui 1 kilogrammised pudelid on hoiustatud kapis ja toimub maja põleng, temperatuur tõuseb, siis see 1 kg pudel püssirohuga võib plahvatada. Eksperdil ei olnud eriteadmisi, et öelda, kui suure võimsusega võib selline plahvatus olla. Eksperdi sõnul kasutatakse suitsuta püssirohtudel rohkelt erinevaid lisandeid. Sinna võib lisada teisi lõhkeained, stabilisaatoreid, leegi summuteid, erinevaid lisandeid. Ekspert ei teadnud, mida on tootja mõelnud pudelitel märgitud erinevate tähistega N110st kuni N570ni. Nii ekspertiisiaktist kui eksperdi vastustest ilmnes, et ekspertiisiks esitatud ained 1-6 sisaldasid 13 1-20-6039 lisandina difenüülamiini, mida lisatakse suitsuta püssirohtudesse, et hoida neid hoiutingimustes stabiilsena. Seda lisatakse, et hoida suitsuta püssirohud stabiilsena pika aja jooksul. Ekspertiisiks esitatud ained 7-9 sisaldasid lisandina 1,2,3-trinitroksüpropaani ehk nitroglütseriini, mida lisatakse suitsuta püssirohtudesse võimsuse suurendamiseks. Ekspert ei saanud öelda, millise klassifikatsiooniga oli ekspertiisis uuritud püssirohi, kuna ei tegele selliste klassifikatsioonidega.
9. Vaadates A OY väljastatud arvetel 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 toodud kaubanimetusi, on need sarnased 04.04.2018 arvetel nr 4199 ja 4200 toodud nimetustega. Enamasti on arvetel kauba nimetuseks „Vihtavuori“, millele järgneb tähe-numbriühend N32, N110, N120, N130, N133, N135, N140, N150, N160, N165, N170,N 320, N340, N530, N540, N550, N560 või N
10. Kuigi kõiki neid ei ole ekspertiisis uuritud, on Y OÜ relvaraamatu (dokument nimetusega padrunite liik) püssirohukannete või tähte-numbriühendi kannete hulgas sellised numbrid esindatud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et süüdistuses loetletud arvetel 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 oli muuhulgas kaubaks suitsuta püssirohi. Kuna 04.04.2018 oli kaubaks püsirohi klassifikatsioonikoodiga 1.4C ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis näitaks, et eelnevatel arvetel näidatud toote klassifikatsioonikood oleks olnud teistsugune, siis lähtub kohus sellest, et ka eelnevatel arvetel oli suitsuta püssirohi klassifikatsioonikoodiga 1.4C.
11. Kohus ei pea võimalikuks tugineda asjatundja RT ütlustele osas, mis puudutas püssirohu transportimise ehk veo nõudeid, sest asjatundja ütlustest nähtuvalt ta seda ei tea. Nimelt RT ütles: „Taaskord ütlen, et kuna meile need reeglid ei kehti, siis mina püssirohu maksimaalseid koguseid, mida tohib vedada ja mida tohib koos hoida, ma kahjuks ei tea. Tean neid reegleid mis kehtivad meile aga need ei puuduta seda olukorda.“ Küll aga asjatundja RT teadis, et püssirohi ohuklassiga 1.3 on tundlikum kui 1.
12. Ta kirjeldas püssirohu võimalikku toimet, kui see sõidukis süttiks. Samas asjatundja ütlustest (vastustest süüdistatavale X) nähtus, et tunnistaja jagas selgitusi püssirohu 1.3 toimimise osas. Kohus on aga tuvastanud, 04.04.2018 oli Toyotas püssirohi klassifikatsioonikoodiga 1.4C, mitte 1.3C. Järelikult ei saa tugineda asjatundja RT ütlustele ka osas, mis puudutavad 04.04.2018 Xi sõidukist leitud püssirohu võimalikku toimet, kuivõrd selgitused, mis puudutavad suitsuta püssirohu 1.3C võimalikku toimet ei ole asjakohased püssirohu 1.4C puhul.
13. Kohus loeb Xi enda ütluste põhjal tuvastatuks, et C OÜ-l ja Y OÜ-l ei ole olnud ADR-litsentse ega ADR-ile vastavat tehnokontrolli läbinud sõidukit.
14. X oli seisukohal, et ADR-tunnistus väljastatakse juhtidele, mitte äriühingutele. Kuna kaupa veavad ADR-tunnistusega sõidukijuhid, siis selliseid veokijuhte ta litsentseeritud kauba toimetamiseks Soomest Eestisse suulise kokkuleppe alusel kasutaski, v.a 04.04.2018, mil tõi kauba autoga ise laevaga Eestisse. Kohus nõustub Xga selles, et ADR-i koolitustunnistus antakse juhile, mitte äriühingule, sest see nähtub AutoVS § 39 lg 1-6 sätestatust.
15. Kohus ei näe 04.04.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist ega sellele lisatud fototabelist, kas 04.04.2018 oli Xi juhitud Toyota oli AutoVS § 35 lg 4 järgi tähistatud vastavalt ohtliku veose liigile, kuivõrd fotolt (kd I, tl 20) on Toyota nähtav vaid eest ja juhipoolselt küljelt. Sõiduki tagumine osa ja parempoolne külg on fotografeerimata. Küll võib vastava tähistuse puudumist sõidukil eeldada, sest sõiduki esiosal märdistus puudub ja Xi ütlusi arvestades tekkis tal vajadus püssirohi Toyotas Soomest Eestisse toimetada ootamatult.
16. Kohus loeb Xi ütluste, aga ka asjatundja D ütluste ja AS Tallink Grupp vastuskirja (kd IV, tl 41-46) põhjal tuvastatuks, et C OÜ ja Y OÜ ei ole ajavahemikul juuli 2017- aprill 2018 ohtliku veose deklaratsiooni laeva administratsioonile esitanud. X oli seisukohal, et ei pidanud seda tegema, sest kui ta leiab vedaja ja vedaja võtab kauba vedada, siis see on vedaja pädevus, kas ta esitab või ei esita, s.o. tema risk ja tema riskib oma litsentsidega, kuidas ta seda lahendab. Tuvastatud asjaolude vastavus süüdistuses esitatud kuriteokoosseisudele
17. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistused esitatud nii juriidilisele isikule kui teda esindanud füüsilisele isikule. KarS § 14 lg-s 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ja kui tuvastatakse, et tegu 14 1-20-6039 pandi toime juriidilise isiku huvides. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas juhatuse liikmest süüdistatava Xi tegevus vastab süüdistuses toodud KarS § 414 lg 2 p 1, 2 ja 3 ja KarS § 416 lg 1 järgi kvalifitseeritavatele kuritegudele.
18. Kohus on seisukohal, et KarS § 414 ja KarS § 416 koosseisud ei saa esineda ideaalkogumis. Ühe teo vastavus samaaegselt KarS §-le 414 ja KarS §-le 416 on võimatu, kuna lõhkeaine veo kontekstis eeldab KarS § 416 tegu erisubjekti - isikut, kellel on lõhkematerjali käitlemiseks (veoks) lõhkematerjali veoluba, mille nõudeid rikutakse ja millega on põhjustatud oht paljude inimeste elule ja tervisele. KarS § 414 põhikoosseis aga kriminaliseerib lõhkeaine käitlemise juhul, kui see tegevus on ebaseaduslik ehk kui selleks puudub luba.
19. Kohus alustab kontrolli KarS § 414 lg 2 p 1, 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavast teost.
20. KarS § 414 lg 1 põhikoosseis kriminaliseerib lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise. Süüdistatavate süüdistused seisnevad lõhkeaine muus ebaseaduslikus käitlemises kvalifitseerivatel tunnustel: vähemalt teist korda, suures koguses ja sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele. Muu ebaseaduslik käitlemine on sisustatud püssirohu kui paiskelõhkeaine kümnel korral veoloata Soomest Eestisse toimetamises ning ühel korral püssirohu omandamise ja Soomest Eestisse toimetamise korraldamises.
21. Kohus hindab esmalt seda, kas A OY arvetel nr 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 märgitud kaup, mis jõudis Soomest Eestisse, oli lõhkeaine KarS § 414 põhikoosseisu tähenduses.

§ 2

lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkematerjaliseaduse tähenduses lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi.

§ 2

lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta.

§ 2

lg 1 ja § 2 lg 2 võrdlus näitab, et termin lõhkeaine on avarama tähendusega kui termin lõhkematerjal, sest lõhkematerjal hõlmab eneses üksnes selliseid lõhkeaineid (ja lõhkeainet sisaldavaid tooteid), mis kuuluvad ÜRO soovituste ja nn ADR-kokkuleppe järgi esimesse ohuklassi. Kohus tuvastas, et süüdistuses loetletud arvetel 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 oli muuhulgas kaubaks suitsuta püssirohi ehk paiskelõhkeaine klassifikatsioonikoodiga 1.4C. Kuni 01.06.2018 kehtinud teede- ja sideministri 14.12.2001 määruse 118 „Ohtlike veoste autoveo eeskiri“ § 1 lg 3 p 1 järgi liigitati lõhkeained ja neid sisaldavad esemed ohtlike veoste esimesse ohuklassi. Niisamuti kuulub suitsuta püssirohi ka ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe (edaspidi tekstis ADR-kokkuleppe) lisade kohaselt esimesse ohuklassi. ADR-kokkulepe A lisa

1. osa „Klassifikatsioon“ peatüki 2.1 alapunkt 2.1.1.1 määratleb ADR-i ohtlike veoste klassid järgmised: Klass 1 Lõhkeained ja neid sisaldavad esemed. Peatüki 2.2 punkt 2.2.1.1.4 järgi määratakse klassi 1 kuuluvad ainetele ja esemetele jagu vastavalt alajaole 2.2.1.1.5, sobivusgrupp vastavalt alajaole 2.2.1.1.
2. /…/. Klassifikatsioonikood koosneb jao numbrist ning sobivusgruppi märkivast tähest. Peatüki 2.2 järgi (vt klassifikatsiooni lk 149) võib suitsuta püssirohi kanda ÜRO numbreid 0160, 0161 ja
3. ADR-kokkulepe A lisas
4. osa „Tabel A“ leidub samuti suitsuta püssirohi ÜRO numbritega 0160, 0161 ja
5. Seejuures suitsuta püssirohi ÜRO numbriga 0509 (vt tabeli lk 17) kannab neist ainsana klassifikatsioonikoodi 1.4C. Seega oli arvetel 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 märgitud suitsuta püssirohu klassifikatsioonikoodiga 1.4 C nn ÜRO numbriks
6. Kohtu hinnangul vastab süüdistuses loetletud arvetel 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176, 4181, 4199 ja 4200 märgitud suitsuta püssirohi

§ 2

lg 1 toodud lõhkematerjali määratlustele, tegemist oli (paiske)lõhkeainega, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ADR-kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi. Tegemist oli KarS § 414 lg 1 mõttes lõhkeainega. 36. Kuna süüdistustes on suitsuta püssirohu kui paiskelõhkeaine muu ebaseaduslik käitlemine sisustatud lõhkematerjali 10-nel korral veoloata Soomest Eestisse toimetamises ning 1 korral 15 1-20-6039 toimetamise korraldamises, siis peatub kohus järgnevalt seadustel, mis püssirohu käitlemist reguleerivad. RelvaS § 17 lg 1 p 1-4 sätestab, et laskemoon on terviklik padrun, mis koosneb järgmistest padrunikomponentidest: püssirohi või muu paiskelaeng (p 1), sütik (p 2), kuul, haavel või muu lendkeha (p 3) ja padrunikest (p 4). Seega on suitsuta püssirohi üks padrunikomponentidest ehk üks laskemoonaosis. Relvaseadus reguleerib relvade kõrval ka laskemoona soetust, omamist, valdamist, hoidmist, kandmist, kasutamist, võõrandamist, vedu ja Euroopa Liidu liikmesriikides edasitoimetamist. Näiteks võib RelvaS § 46 lg 5 p 6 tulenevalt füüsiline isik hoida kuni 1 kg püssirohtu iga tulirelva kohta, kuid kokku mitte üle 5 kg. RelvaS § 46 lg 6 tulenevalt hoitakse püssirohtu relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või relvahoidlas. Siseministri 27.11.2001 määruse nr 90 § 9 lg 1 kohaselt hoitakse püssirohtu ainult tehasepakendis või suletud metallpurkides. Püssirohi peab asuma kütteseadmest vähemalt 1 m kaugusel. RelvaS § 50 lg 1 lubab relva ja laskemoona kanda isikul, kellel on vastav relvaluba või relvakandmisluba. Kuna RelvS § 17 lg 1 mõttes on laskemoon terviklik padrun, siis asub kohus seisukohale, et RelvaS §-s 50 lg 1, aga ka §-s 54 lg 1 ja §-s 55 lg 1, mis reguleerivad relva ja laskemoona edasitoimetamist ning §-s 62-4 lg 1 p 1 ja 2, mis reguleerivad laskemoona Euroopa Liidus edasitoimetamist, on seadusandja laskemoona all pidanud silmas terviklikke padruneid, mitte nende koostisosaks olevat püssirohtu eraldivõetuna.

§ 1

lg 2 sätestab, kui lõhkematerjali või pürotehnilise toote käitlemisele on kehtestatud nõuded muu seadusega, kohaldatakse lõhkematerjaliseadust ainult nende nõuete osas, mida ei ole reguleeritud muu seadusega. RelvS § 2 lg 1 p 5 tulenevalt ei kohaldata relvaseadust lõhkematerjalile ja pürotehnilisele tootele

-ga reguleeritud küsimustes, välja arvatud sõjalise otstarbega laskemoonale ja pürotehnilisele tootele ning lahingumoonale, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Järelikult, kui relvaseaduses ei ole püssirohu kui paiskelõhkeaine vedu reguleeritud, kuulub kohaldamisele

-i lõhkeaine veo regulatsioon. Praegusel juhul kohus asuski seisukohale, et relvaseadus reguleerib laskemoona kui terviklike padrunite, mitte püssirohu vedu. Sellist lähenemist toetab ka asjaolu, et

§ 12

lg 2 p 6 järgi ei pea olema

kohast tegevusluba relvaseaduse kohast tegevusluba omaval isikul relvaseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis lubatud koguses ja tingimustel laskemoona ning püssirohu hoidmisel, võõrandamisel ja kasutamisel. Esiteks näitab see säte, et ka

eristab laskemoona püssirohust ning teiseks ei ole loetelus märgitud vedu, mis näitab, et relvaseaduse kohasest tegevusloast püssirohu veoks ei piisa. Seetõttu tuleb püssirohu veol lähtuda

§ 38

lg 1, mis sätestab, et lõhkematerjali vedamisel Eestis ja liikmesriigist Eestisse toomisel ning Eestit läbivaks liikmesriikidevaheliseks veoks loa andmisel, samuti teise liikmesriigi antud loa kooskõlastamisel kohaldatakse

§ 37

, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

§ 37

lg 1 p 2 kohaselt on lõhkematerjali Eestisse sisseveol ja Eestist väljaveol ning transiidil nõutav veoluba.

§ 37

lg 2 p 1-7 sätestatust saab järeldada, et lõhkematerjali veoluba tuleb taotleda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.

§ 37lg 7 kohaselt antakse veoluba konkreetse saadetise veoks.

Kui puudub oluline või kõrgendatud oht julgeolekule ja erinõuete rakendamine ei ole vajalik, võib veoloa anda ka kindlaks perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kaheks aastaks.

1. Seega pidi Y OÜ-l olema selleks, et toimetada Soomest Eestisse suitsuta püssirohtu, TJA väljastatav lõhkematerjali veoluba. Kohus tuvastas, et Y OÜ-l ei ole kunagi olnud lõhkematerjali veoluba ning C OÜ lõhkematerjali veoluba kehtis kuni 31.07.
2. Kohus tuvastas, et Y OÜ juhatuse liige X toimetas suitsuta püssirohu koguses 35 kg süüdistuses näidatud moel - Toyota salongis ja reisiparvlaeval - Soomest Eestisse üksnes 04.04.
3. Kuna Y OÜ-l puudus 04.04.2018 püssirohu veoks Soomest Eestisse

§ 38lg 1 kohane lõhkematerjali veoluba, oli vedu ebaseaduslik.

1. Edasi hindab kohus, kas esineb kvalifitseeriva tunnusena süüteo toimepanemine vähemalt teist korda. Kohus on seisukohal, et süüdistuses tehtud etteheide, mille kohaselt juhatuse liige X toimetas mitmel korral (vähemalt teist korda) suitsuta püssirohtu Soomest Eestisse, ei ole tõendatud. Nimelt ei leidnud tuvastamist, et X oleks ise 20.12.2016, 23.12.2017, 29.03.2017, 21.04.2017, 30.07.2017, 19.08.2017, 18.09.2017, 07.11.2017 ja 20.12.2017 püssirohtu Toyotas reisiparvlaeval Soomest Eestisse toimetanud. Nendel kordadel leidis tuvastamist, et X leidis 16 1-20-6039 vedaja, kes püssirohu Eestisse toimetas, kuid vedaja vahendusel püssirohu toimetamist Soomest Eestisse 20.12.2016, 23.12.2017, 29.03.2017, 21.04.2017, 30.07.2017, 19.08.2017, 18.09.2017, 07.11.2017 ja 20.12.2017 Xle süüdistuses ette heidetud ei ole.
2. Mis puudutab süüdistuses näidatud episoodi, mille kohaselt X mitte ise ei toimetanud, vaid korraldas 01.02.2018 Eestis registreeritud äriühingu Y OÜ nimel Soomes tegutsevalt äriühingult A OY arvega 4181 – 01/02/18 25 kg suitsuta püssirohu, s.o suures koguses paiskelõhkeaine, omandamise ja Soomest Eestisse toimetamise, siis selles osas on süüdistus kohtu hinnangul konkretiseerimata. Süüdistusest ei nähtu Xle etteheidetava korraldava tegevuse täpsemaid asjaolusid, kuivõrd esile on toomata, milles seisnes Xi korraldav tegevus (ehk kellel või millisel moel üleüldse X lasi lõhkeaine omandada ja Soomest Eestisse toimetada), kas selle korraldava tegevuse käigus esines ärakasutamissuhe (nn vahendlik täideviimine) või mitte ja mis põhjusel oli Xi selline korraldav tegevus lubamatu. Kohus luges tuvastatuks, et arvete 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 alusel soetatud püssirohu Soomest Eestisse toimetamiseks leidis X vedaja. Kohus leiab, et ohtliku veose veoks võib sõlmida kaubaveolepingu, sest seda võimaldab võlaõigusseaduse (VÕS) § 774 lg 1 ja VÕS §-st 777 lg 1 sätestatu. VÕS-i sätted ei sea kaubaveolepingu vormile kohustuslikku vormi, järelikult võib see leping olla suuline. Ohtliku veose vedamisel peab saatja vedajale õigeaegselt teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ohu täpsest laadist. Xi ütlustest nähtub, et ta andis litsentseeritud kauba saatelehe või arve ning kauba kastid veokijuhile. Kuivõrd 04.04.2018 Xi valdusest leitud kastid olid tähistatud ohumärgistega, võib eeldada, et nii olid kastid märgitud ka neil kordadel, mil X otsis kaubale vedaja. Seega VÕS § 777 lg 1 nõuded olid täidetud. Kohtuotsuses eespool tuvastatu põhjal toimetas arvetega 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 soetatud püssirohu Xi korraldamisel Soomest Eestisse vedaja, mitte X isiklikult. Nimetatud vedaja puhul ei saanud välistada, et vedajal olid mh ADR-i dokumendid, mida nõudis kuni 01.06.2018 kehtinud autoveoseaduse § 23 p 1 alusel kehtestatud teede- ja sideministri 14.12.2001 määruse 118 „Ohtlike veoste autoveo eeskiri“ § 13 lg 1 ja
3. Kuna Xi süüdistus arve 4181 puhul on üldsõnaline, siis ei saa kohus süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi (asjaolusid) süüdistatava osas kontrollida ega neid talle omistada ja seda vaatamata sellele, et kohus muuhulgas süüdistatava enese ütluste põhjal tuvastas ka arve 4181 puhul selle, et X leidis püssirohu Eestisse toimetamiseks vedaja, kelle puhul ei ole välistatud ADR-i tingimustele vastamine, kuid kellele ei saanud X anda lõhkematerjali veoluba, sest tal seda polnud.
4. Seega kohus eelneva põhjal leiab, et arvete 6753, 6848, 6849, 6906, 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161 ja 4176 puhul, mil X ise püssirohtu Toyotas reisparvlaeval Soomest Eestisse ei toonud, vaid leidis selleks vedaja, ei ole süüdistuses kirjeldatud viisil tegude korduv toimepanemine tõendatud ning arve 4181 puhul on süüdistus konkretiseerimata, mis ei võimalda kontrollida ega omistada süüdistatavale korraldavat tegevust.
5. Järgnevalt tuleb hinnata, kas 04.04.2018 Toyota salongis reisparvlaeval Soomest Eestisse toimetatud 35 kg püssirohtu kujutas enesest suurt kogust. Tegemist oli püssirohuga, mis soetati arvetega nr 4199 ja
6. Kohus tuvastas, et suitsuta püssirohu juures oli ka 1500 tulirelva padrunit, 9500 padruni sütikut ja 8400 kuuli klassifikatsioonikoodiga 1.4S. Süüdistuses on kogust peetud suureks seepärast, et suitsuta püssirohu näol on tegemist paiskelõhkeainega, mille suletud ruumis plahvatuse puhul võib see vahetus läheduses seisvatele isikutele tekitada surmavaid kehavigastusi juba alates 1 kilost ning seda, et RelvaS § 46 lg 5 p 6 lubab füüsilisel isikul suurima lubatud kogusena hoida kuni 5 kg püssirohtu. Kohus nõustub lähenemisega, et lõhkeaine suure koguse määratlemisel tuleb lähtuda konkreetse lõhkeaine füüsikalistest omadustest ja üldisest ohtlikkusest. Kohtu hinnangul on oluline ka arvestada, kuidas toimepanija lõhkeainega toimis (millistes tingimustes hoidis). Praegusel juhul on süüdistus lähtunud eeldusest, et Xi sõidukis oli suitsuta püssirohi klassifikatsioonikoodiga 1.3C. Kohus aga tuvastas, et 04.04.2018 oli Xl Toyotas suitsuta püssirohi klassifikatsioonikoodiga 1.4C. ADR-kokkuleppe A lisa
7. osa „Klassifikatsioon“ peatüki 2.2 punktis 2.2.1.1.5 on antud jagude definitsioonid. Lõhkeainete jakku 1.4 kuuluvad ained või esemed, mis kujutavad endast vaid vähest plahvatusohtu süttimise või initsieerimise puhul veo ajal. Efektid jäävad suures osas pakendisisesteks ning ei tekita märgatava 17 1-20-6039 suurusega või märgatavale kaugusele lendavate kildude väljapaiskumist. Väline tuleallikas ei tekita praktiliselt silmapilkset peaaegu kogu pakendi sisu plahvatamist. Punktis 2.2.1.1.6 on antud ainete ja esemete sobivusgruppide määratlused. Tähis C markeerib paisklõhkeainet või muud äkilise leegiga põlev lõhkeainet või eset, mis sellist ainet sisaldab. Tähis S markeerib aine või ese, mis on selliselt pakitud või konstrueeritud, et juhuslikust töölehakkamisest tekkivad ohtlikud mõjud piirduvad ainult pakendiga, välja arvatud juhul, kui pakend on tule poolt kahjustatud. Sel juhul on kõik plahvatuse või laialipaiskumise mõjud sellises ulatuses piiratud, et nad oluliselt ei takista või tõkesta tule kustutamist või muid päästetöid pakendi vahetus läheduses. Lähtudes nendest ADR-kokkuleppe lisades toodud määratlustest saab järeldada, et suitsuta püssirohi klassifikatsioonikoodiga 1.4C on füüsikalistelt omadustelt vähetundlik lõhkeaine, mis korrektselt pakendatult enesest väliste mõjutusteta ohtu ei kujuta. Koguse suuruse hindamisel on paslik märkida, et

§ 25

lg 2 p 6 järgi ei pea olema käitamisluba relvaseaduse kohase loaga käitlemiskohal, kus käideldakse ADR-kokkuleppe kohasesse ohuklassi 1.3C või ohuklassi 1.4S kuuluvaid tooteid koguses, mis ei ületa 50 kilogrammi. Järelikult relvapoodide puhul peetakse sobivates hoiutingimustes 1.3C ohuklassi toodete puhul lubatavaks kogust 50 kg. Xi Toyotas olnud 1.4C ohuklassiga püssirohi on ADR-kokkuleppe A lisa

1. osa „Klassifikatsioon“ peatüki 2.2 punktis 2.2.1.1.5 on antud jagude 1.4 ja 1.3 määratluste võrdlemisel 1.3C ohuklassiga püssirohust ilmselgelt vähemtundlik. Kohtu hinnangul võib juhul, kui konkreetsed hoiutingimused on sobivad, lähtuda ka 1.4C ohuklassiga püssirohu puhul suure koguse määratlemisel 50 kilogrammi piirist. Praegusel juhul oli Toyotas 04.04.2018 1.4C ohuklassiga suitsuta püssirohtu 35 kg. Tegemist oli füüsikalistelt omadustelt vähetundliku suitsuta püssirohuga. Samasuguste füüsikaliste omadustega olid ka padrunid ja sütikud klassifikatsioonikoodiga 1.4S. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kui palju oli kilogrammides kokku 1.4S tooteid, sest 04.04.2018 riikliku järelevalve meetme kohaldamise protokollist ei ole võimalik tuvastada, kui palju oli sütikuid ja padruneid kilogrammides. Tuvastatud on, et nii suitsuta püssirohi kui ka padrunid, sütikud ja kuulid olid 04.04.2018 originaalsetes avamata tehasepakendites. Kogu kaup oli omakorda pakitud pappkastidesse, millel olid peal kauba ohtlikkusele viitavad ohumärgised. Pappkastid olid tõstetud Toyota salongi. Toyota salong oli Xi sõnul lukustatud. Toyota oli laevas sõidukite tekil. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Toyota oleks olnud 04.04.2018 süttimisohtlik või tehniliselt korrast ära. Asjatundja D kohaselt suletakse reisiparvlaevadel autotekid sõidu ajaks ning reisijatel puudub sinna sõidu ajal ligipääs. Lisaks on autotekk kaamerate valve all, iga 15-30 minuti tagant käiakse seda kontrollimas. Kui tekil midagi juhtub, siis reageeritakse olemasolevate vahenditega. Automaatse tulekustutussüsteemi vahendeid on piisavalt, autode süttimise olukordi on edukalt läbi mängitud. Kohus järeldab eelnevast, et füüsikaliste omaduste (vähetundlik lõhkeaine), pakendite (tehase originaalpakendid) ja konkreetsete 04.04.2018 hoiutingimuste põhjal (auto oli kaamerate valve all, tulekustutussüsteemi mõjualas) ei olnud Xi Toyotast leitud suitsuta püssirohu ohuklassiga 1.4C kogus suur.
2. Kuivõrd 11.01.2021 muudetud süüdistuses oli sees § 414 lg 2 p 3 järgne kvalifitseeriv tunnus „sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele“, 22.03.2021 süüdistuse mõneti ebaharilik sõnastus Xi osas „Sama tegevus on kuni 01.07.2018 (RT I, 29.06.2018) kuriteona kvalifitseeritav kui lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine suures koguses, mis on toime pandud vähemalt teist korda, s.o KarS § 414 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu [RT I, 12.07.2014 – jõust. 01.01.2015] ning lõhkematerjali käitlemise nõuete rikkumine, kui sellega on põhjustatud paljude inimeste elule või tervisele, s.o KarS § 416 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu [RT I 2007,13,69 – jõust. 15.03.2007]“ viitas, et kvalifitseerivast tunnusest § 414 lg 2 p 3 järgi on loobutud, kuid kohtuvaidlustes taotles riiklik süüdistaja Xi süüdi tunnistamist jätkuvalt ka sellel kvalifitseerival tunnusel, siis peab kohus vajalikuks peatuda ka sellel tunnusel. Kohus on seisukohal, KarS § 414 lg 2 p 3 näidatud kvalifitseerivat tunnust Xle inkrimineerida ei ole võimalik. Seda põhjusel, et 04.04.2018, mil X toimetas Soomest Eestisse 35 kg suitsuta püssirohtu, ei sisaldunud KarS §-s 414 kvalifitseerivat tunnust „sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele“. Nimetatud kvalifitseeriv tunnus ilmus KarS § 414 koosseisu alates 01.07.2018, mil jõustus 13.06.2018 vastu võetud relvaseaduse, strateegilise kauba seaduse, 18 1-20-6039 lõhkematerjaliseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (RT I, 29.06.2018). KarS § 5 lg 3 sätestab, et seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Lisaks sätestab ka KarS § 5 lg 1, et karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Järelikult ei ole võimalik tagasiulatuvalt kohaldada pärast teo toimepanemist kehtima hakanud sätet (s.o KarS §-i 414 lg 2 p 3), mis Xi olukorda raskendab.
3. Järgneval peatub kohus KarS § 414 lg 1 koosseisu subjektiivsete tunnuste täidetusel. Kuna X alustas 2017-nda aasta kevadest Y OÜ-ga litsentseeritavas valdkonnas tegevust, siis ta pidi teadma, et sellele äriühingule on vajalik taotleda load nii relvade, laskemoona kui ka püssirohu Eestisse toimetamiseks. X selgitas, et ei saanud lubade kausta kontrollides aru, et inglise keelsel lõhkematerjali veoloal on esilehel olev kuupäev 31.07.2016 loa lõppemise kuupäev. X pidas seda loa algusajaks. Kohus ei pea seda usutavaks, sest X teadis, et Y OÜ alustas tegevust litsentseeritava kaubaga märtsis 2017, mitte 2016-nda aasta suvel. Järelikult ta pidi Y OÜ lubade kausta kontrollides aru saama, et tegemist on C OÜ loaga, mitte Y OÜ loaga. Ta ei võtnud luba kilekaante vahelt välja veendumaks, et see on Y OÜ luba, vaid aktsepteeris luba sellisel kujul. Järelikult ta kaudse tahtluse tasemel aktsepteeris võimalust, et toob 04.04.2018 püssirohtu Soomest Eestisse Y OÜ esindajana ilma, et tema esindataval äriühingul oleks lõhkematerjali veoluba.
4. Veel on süüdistusaktis on süüdistatavatele ette heidetud seda, et Xi Toyota oli lõhkematerjali vedamisel nõuetekohaselt märgistamata, s.o märgistamata vastavalt AutoVS § 35 lg 4 ja ADRkokkuleppe 5.osa peatükk 5.
5. sätetele. Ette heideti ka seda, et Xi Toyota ei olnud läbinud ADR-i sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli (AutoVS § 35 lg 5, ADR-i
6. osa) ega omanud ADR-i koolitustunnistust (AutoVS § 39, ADR-i 8.osa peatükk 8.3). Kohus tuvastas, et Toyotal puudusid ohumärgised. Sellised märgised olid nõutavad kuni 01.06.2018 kehtinud AutoVS § 23 lg 1 p 1 alusel kehtestatud teede – ja siseministri 14.12.2001 määruse nr 118 „Ohtlike veoste autoveoeeskiri “§ 7 lg 1 p 6 järgi. Kohus tuvastas Xi ütlustega ADR-tunnistuste puudumise. Kuni 01.06.2018 kehtinud AutoVS § 23 lg 1 p 1 alusel kehtestatud teede – ja siseministri 14.12.2001 määruse nr 118 „Ohtlike veoste autoveoeeskiri “ § 4 lg 2 järgi pidi rahvusvahelisel autoveol autojuhil kaasas olema ADR nõuete kohane koolituse tunnistus ja sõiduki rahvusvahelisele ohtlike veoste autoveole lubamise tunnistus. Sellised rikkumised ei ole aga mahutatavad KarS § 414 lg 1 alla. Sellised rikkumised võisid olla karistatavad väärtegudena kuni 01.06.2018 kehtinud AutoVS § 31-11 lg 1 järgi ning praegu kehtiva AutoVS § 66 lg 1 järgi.
7. Veel on süüdistusaktis on süüdistatavatele ette heidetud seda, et suitsuta püssirohtu tuleb vedada vastavalt rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOL) lisade I-III kohaselt (meresõiduohutuse seaduse § 42 lg 1). Suitsuta püssirohtu ei võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti deklaratsioon paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Suitsuta püssirohu deklaratsiooni esitamise kohustus on püssirohu saatjal või tema volitatud esindajal (MSOS § 42 lg 2). Kohus tuvastas, et Y OÜ ei ole esitanud ajavahemikul juuli 2017- aprill 2018 laeva administratsioonile ohtliku veose deklaratsiooni, kuigi MSOS § 42 lg 2 teine lause seda nõuab. Kohus leiab, et ka selline rikkumine ei ole mahutatav KarS § 414 lg 1 alla. Selline rikkumine võis olla karistatav väärteona MSOS § 90 lg 1 järgi kui lasti, sealhulgas ohtliku lasti ja esemete veosenõuete rikkumine sisevee- ning meretranspordis.
8. Eelnevast nähtuvalt on võimalik Xi tegevuse vastavus KarS § 414 lg 1 sätestatud põhikoosseisule. Kohus leiab, et KarS § 416 lg 1 koosseisule Xi tegevus ei vasta, sest Y OÜ-l ei olnud 04.04.2018 lõhkematerjali veoluba. Kuivõrd puudus lõhkematerjali veoluba, ei ole võimalik toime panna § 416 lg 1 koosseisupärast tegu – rikkuda lõhkematerjali veoloas toodud nõudeid.
9. Kohus on seisukohal, et KarS § 414 lg 1 põhikoosseisu kirjeldus – lõhkeaine muu ebaseaduslik käitlemine, milles „muu ebaseaduslik käitlemine“ on sisustatud

§ 38

lg 1 alusel nõutava veoloata lõhkeaine (suitsuta püssirohu) Soome Vabariigist Eesti Vabariiki toomisena (või alternatiivselt süüdistuses kasutatud sõnastuses „sisseveona“, „toimetamisena“), langeb kokku lõhkematerjaliseaduse § 47 lg 1 põhikoosseisu - lõhkematerjali veoloata Eestisse toomise eest – kirjeldusega. Nimelt on KarS § 414 lg 1 alusel tehtud etteheide Xile kokkuvõtlikult järgmine: „Lõhkeaine veoloata Soomest Eestisse toomine“.

§ 47

lg 1 sisaldab mitut väärteoalternatiivi, 19 1-20-6039 millest üks on järgmine: „Lõhkematerjali veoloata Eestisse toomine“. Mõlemas süüteos langeb teokirjeldus – veoloata Eestisse toomine – täpselt kokku. Mõningane erisus, kuid ka seda vaid osaliselt, ilmneb süüteoobjektis. Nimelt on KarS § 414 lg 1 objektiks on lõhkeaine,

objektiks on lõhkematerjal. Kohus eespool märkis, et termin lõhkeaine on avarama tähendusega kui termin lõhkematerjal, sest lõhkematerjal hõlmab eneses üksnes selliseid lõhkeaineid, mis kuuluvad ÜRO soovituste ja nn ADR-kokkuleppe järgi esimesse ohuklassi. Järelikult

§ 47

lg 1 väärteokoosseisu puhul saab teoobjektiks olla üksnes selline lõhkeaine või lõhkeainet sisaldav toode, mis kuulub ÜRO soovituste ja nn ADR-kokkuleppe järgi esimesse ohuklassi. KarS § 414 lg 1 koosseis hõlmab aga kõiki lõhkeaineid, nii neid, mis kuuluvad ÜRO soovituste ja nn ADRkokkuleppe järgi esimesse ohuklassi, kui ka neid, mis sinna ei kuulu. Seega on KarS § 414 lg 1 eelnevalt kirjeldatud koosseisualternatiiv ja

§ 47

lg 1 kirjeldatud koosseisualternatiiv süüteoobjekti osas teatud juhtudel (siis, kui tegemist on ÜRO soovituste ja nn ADR-kokkuleppe järgi esimesse ohuklassi kuuluva lõhkeaine või seda sisaldava tootega) täiesti kokkulangevad. Käesolevas asjas ongi tuvastatud, et X tõi 04.04.2018

§ 38

lg 1 kohase veoloata Soomest Eestisse avamata tehasepakendites suitsuta püssirohtu klassifikatsioonikoodiga 1.4C ning ÜRO numbriga 0509. Tegemist oli ilmselgelt ÜRO soovituste ja nn ADR-kokkuleppe järgi esimesse ohuklassi kuuluva paiskelõhkeainega. Seega suitsuta püssirohi kui paiskelõhkeaine, mida X toimetas 04.04.2018 veoloata Eestisse, vastab ühtviisi nii KarS § 414 lg 1 kui ka

§ 47lg 1 süüteoobjekti määratlusele. 48. Kar

S § 3 lg 5 sätestab, kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Riigikohtu praktika (vt nt RKKK 12.06.2012 otsus nr 3-1-1-52-12 p 12 jj, samuti RKKK 02.06.2011 otsus nr 3-1-1-28-11, p 13.1) kohaselt saab KarS § 3 lg 5 tulenevat kohaldada üksnes juhul, kui väär- ja kuriteokoosseis on omavahel ideaalkogumis, mitte aga siis, kui tegemist on mitteehtsa kogumi ehk seadusainsusega. Nii ideaalkogumi kui ka seadusainsuse korral on isik ühe teoga realiseerinud formaalselt vähemalt kaks erinevat süüteokoosseisu, ent erinevalt ideaalkogumist tuleb mitteehtsa kogumi korral kohaldamisele vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtunu ebaõiguse. Kohtu hinnangul on X 04.04.2018 toime pannud ühe konkreetse püssirohu toomise Soomest Eestisse ja seda olukorras, kus tema toimepandud tegu on paralleelselt karistatav kahe samasisulise süüteokoosseisu järgi. Seega KarS § 3 lg 5 ei rakendu. Xle inkrimineeritud käitumine saab vastata, kas väärteo (

§ 47lg 1) või kuriteo (Kar

S § 414 lg 1) tunnustele, mitte aga mõlemale süüteokoosseisule üheaegselt. Praegusel juhul on Xle etteheidetava KarS § 414 lg 1 kuriteokoosseisu ning

§ 47lg 1 vastava väärteokoosseisu tunnused omavahel üks-ühele kokkulangevad.

Kumbki koosseis ei sisalda võrreldes teisega antud koosseisualternatiivi osas täiendavaid tunnuseid. Kohus leiab, et sellises olukorras ei ole õige ega õiglane karistada isikuid raskema koosseisu, s.t kuriteo eest. Juhinduda tuleb isikute jaoks kergemast karistusõigusnormist ehk väärteokoosseisust. 49. Kohus hindab järgnevalt juriidilise isiku Y OÜ (pankrotis) tegevust. Kohus on eelneva põhjal tuvastanud, et Xi tegevuses 04.04.2018 esinevad nii KarS § 414 lg 1 kuriteokoosseisu kui ka

§ 47

lg 1 vastava väärteokoosseisu tunnused ning õige ja õiglane on lähtuda tegevuse sanktsioneerimisel väärteokoosseisust. Kuivõrd süüdistuses näidatud arvete 6753, 6848, 6849 ja 6906 alusel soetas püssirohu Xi tegevuse kaudu C OÜ, mis tegutses litsentseeritavas valdkonnas kuni 06.03.2017 (mil, toimus viimane püssirohu müük), siis ei saa nende arvete alusel püssirohu soetamist omistada Y OÜ-le. Mis puudutab arvete 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 ja 4181 alusel Y OÜ-le soetatud suitsuta püssirohu kogukaaluga 185 kg Soomest Eestisse toimetamist, siis kohus jõudis järeldusele, et Xle ei saa ette arvete 6930, 6960, 4069, 4107, 4136, 4161, 4176 puhul ette heita korduvat Toyotas püssirohu Soomest Eestisse toimetamist (ta hoopis organiseeris vedajad, kuid seda talle neis episoodides ette ei heideta) ja arve 4181 puhul oli süüdistus veo korraldamises konkretiseerimata, mis ei võimalda kontrollida ega omistada süüdistatavale korraldavat tegevust. Seetõttu lähtudes juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõttest ei saa ka Y OÜ-le (pankrotis) ette heita korduvat lõhkematerjali ebaseaduslikku Soomest Eestisse toimetamist. Y OÜ-le (pankrotis) laienevad kohtuotsuses eespool esitatud seisukohad ka selles, et 35 kg lõhkeainet ei ole 20 1-20-6039 käsitatav suure kogusena ning ka seisukoht, et kvalifitseerivat tunnust „sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele“, mida seaduses teo toimepanemise ajal ei olnud, ei saa süüdistatavale inkrimineerida. 50. 04.04.2018 juhatuse liikme Xi tegu – suitsuta püssirohu veoloata Eestisse toomine oli toime pandud Y OÜ (pankrotis huvides), sest suitsuta püssirohi oli ostetud Y OÜ-le müügiks xxx poes. Järelikult on juriidilise isiku vastutuse eeldused 04.04.2018 teo osas täidetud. KarS § 416 lg 2 koosseis on juriidilise isiku käitumises välistatud samadel põhjustel, mis Xgi puhul. Niisamuti kui Xi puhul, on kohus ka Y OÜ (pankrotis) puhul seisukohal, et olukorras, kus kuriteokoosseis ja väärteokoosseis on omavahel kattuvad, ei ole õige ega õiglane karistada isikuid raskema koosseisu, s.t KarS § 414 lg 3 toodud kuriteo eest. Juhinduda tuleb juriidilise isiku jaoks kergemast karistusõigusnormist ehk väärteokoosseisust

§ 47lg 2 järgi. 51. Kr

MS § 274 lg 1 kohaselt tuleb kriminaalmenetlus lõpetada määrusega, kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava tegevus väärteo tunnustele. Xle ja Y OÜ-le (pankrotis) etteheidetavas teos ilmnevad väärteo tunnused. Kohus leiab, et praegusel juhul ei ole enam võimalik väärteomenetluses kontrollida Xi ja Y OÜ (pankrotis) tegevuse vastavust

§ 47lg 1 ja lg 2 sätestatud väärteo tunnustele.

Seda järgmistel põhjendustel. Etteheidetav tegu viidi lõpule 04.04.2018, millest hakkas kulgema aegumine. Aegumine peatus 05.04.2018, kuivõrd sel kuupäeval alustati kriminaalmenetlust (kd II, tl 190-191) ning KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt süüteo aegumine peatub väärteotunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. KarS § 81 lg 8 näeb ette, et sama paragrahvi 7-nda lõike p-des 1 ja 2 sätestatud juhtudel aegumine ei uuene, kui väärteo lõpuleviimisest on möödunud kolm aastat. Aegumise uuenemine tähendab seda, et aegumise tähtaeg (mis peatus 05.04.2018) hakkab taas kulgema. Aegumise uuenemine on seotud aegumise peatumise aluse äralangemise hetkega. Seega, kui kriminaalmenetluse lõpetamise ajaks on väärteo lõpuleviimisest möödunud kolm aastat, ei tohi väärteomenetlust alustada ega jätkata. Käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks (09.06.2021) on teo lõpuleviimisest möödunud 3 aastat 2 kuud ja 5 päeva, mis tähendab, et väärteo aegumise uuenemine on võimatu.

1. Riigikohtu praktikas on leitud, et olukorras, kus väärteomenetluse alustamine on aegumise tõttu välistatud, ei ole võimalik süüdistatava suhtes kriminaalmenetlust KrMS § 274 lg 1 alusel lõpetada, vaid isik tuleb õigeks mõista (vt RKKK 08.05.2015 otsus nr 3-1-30-15 p 8). Seega on kohus olukorras, kus süüdistatavate tegu vastab väärteo tunnustele, kuid nende tegude vastavust väärteo tunnustele ei ole võimalik väärteomenetluses kontrollida, sest seda ei luba KarS § 81 lg
2. Sellises olukorras tuleb süüdistatavad neile etteheidetud kuritegudes õigeks mõista.
3. Kohus mõistab Xi õigeks süüdistustes KarS § 414 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 416 lg 1 järgi 04.04.2018 toimepandud teos kuriteo tuvastamatuse tõttu ning 20.12.2016, 23.02.2017, 29.03.2017, 21.04.2017, 30.07.2017, 19.08.2017, 18.09.2017, 07.11.2017, 20.12.2017 ja 01.02.2018 toimepandud tegudes kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu (KrMS § 309 lg 2).
4. Kohus mõistab Y OÜ (pankrotis) õigeks süüdistustes KarS § 414 lg 3 ja § 416 lg 3 järgi 04.04.2018 toimepandud teos kuriteo tuvastamatuse tõttu ning 20.12.2016, 23.02.2017, 29.03.2017, 21.04.2017, 30.07.2017, 19.08.2017, 18.09.2017, 07.11.2017, 20.12.2017 ja 01.02.2018 toimepandud tegudes kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu (KrMS § 309 lg 2). MENETLUSKULUD
5. Menetluskuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõistes valitud kaitsjale makstavad tasud ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, KrMS § 175 lg 1 p 2 mõistes tunnistajale makstud summa ja KrMS § 175 lg 1 p 3 mõistes lõhkeaineekspertiisi ekspertiisi kulu.
6. X ja Y OÜ (pankrotis) esitasid kaitsja vahendusel taotluse (kd IV, tl 64-65) hüvitada neile õigeksmõistmise korral kaitsekulud ning kaitsmisega seotud tõlketeenus. Kaitsekulude suurus 9702 eurot (sisaldab käibemaksu). Taotlusele on lisatud kaitsekulu tõendamiseks 10 arvet, osade osas ka tasumist näitavad maksekorraldused (kd IV, tl 68-84). Osutatud teenuse üksikasjalikum 21 1-20-6039 loetelu on esitatud dokumendis „Osutatud teenust“ (tl 66-67). Tõlketeenuse kulu on 372,65 (sisaldab käibemaksu), mille kinnituseks on esitatud Unicom Tõlkebüroo OÜ arve (kd IV, tl 75) . Taotlusest ja dokumendist osutatud teenust ilmneb, et kaitsja teostas kaitset 73,5 tundi ning tunnihind oli 110 eurot. Süüdistatavad taotlevad, et neile väljamõistetud kulud kantaks üle Q OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXX, Swedbank AS-s.
7. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Dokumendist „Osutatud teenust“ ilmneb, et kaitsekulude hulka on arvatud 08.08.2018 seoses TJVA poolt veolubade väljastamisest keeldumisega halduskohtule kahe kaebuse koostamine, milleks kulus aega 5,5 tundi. Need ei ole kriminaalmenetluses, vaid halduskohtumenetluses tekkinud kulud. Seetõttu jätab kohus selle kulu (arvest nr 18098 nähtuvalt 726 eurot) menetluskulude hulgast välja.
8. Ülejäänud dokumendis „Osutatud teenust“ loetletud kulud on seostatavad käesoleva kriminaalmenetlusega. Kohtueelse menetluse staadiumi jääva õigusteenuse kestus, kokku 21 tundi, on kohtu hinnangul usutav. Kohtumenetluse staadiumis (alates toimikuga tutvumisest) osutatud õigusteenuse kulu on kokku 47 tundi on samuti aktsepteeritav. Käesolev kriminaalasi on materjalimahukas ning õiguslikult märkimisväärselt keerukas. Seega on usutav, et kaitsjal kulus toimikutega tutvumiseks, kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistuseks ning 6 lehel kaitse seisukohti ja taotluseid sisaldava kaitseakti koostamiseks 10 tundi. Kohtuistungitel osalemise aeg, sh osadel istungipäevadel on juurde lisatud klientidega nõupidamise aeg, on arvestatud õigesti.
9. Kohus peab käesoleva kriminaalasja mahtu ja keerukusastet arvestades taotluses näidatud 110.- tunnitasu mõistlikuks. Kuna kohus tegi õigeksmõistva kohtuotsuse, tuleb riigil KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel hüvitada Xle ja Y OÜ-le (pankrotis) valitud kaitsjale maksmisele kuuluv tasu (73,5 tundi - 5,5 tundi) 68 tunni õigusteenuse eest. Y OÜ on pankrotis ja äriregistri väljavõtte (vt kd I, tl 62) järgi puudub tal käibemaksukohustuslase number. Sellest tulenevalt ei ole äriühingul võimalust õigusteenuse arvel näidatud käibemaksusummat sisendkäibemaksuna maha arvata ja kogu summa tuleb välja mõista koos käibemaksuga. Hüvitamisele kuuluv kaitsjatasu 68 tunni eest on kokku (68x110x1,2) 8976 eurot. Kuna kaitsja osutas kaitset samas kriminaalasjas mõlemale isikule ning taotluses, dokumendis „Osutatud teenust“ ega ka arvetes ei ole eristatud, milline konkreetne summa kuulub Xle või Y OÜ-le (pankrotis) hüvitamisele, siis lähtub kohus eeldusest, et kaitsja kaitses mõlemat klienti ajaliselt võrdselt ehk sama palju. Kohus leiab, et seoses õigeksmõistmisega tuleb kummalegi kaitsealusele hüvitada kaitsjale makstavast tasust (kogusummast 8976) pool summat, s.o kummalegi 4488 eurot.
10. Kaitsja esitas kohtuistungil üheksa soomekeelset dokumentaalset tõendit (kd III, tl 183-231), mis olid tõlgitud eesti keelde. Unicom Tõlkebüroo OÜ arvest nähtub, et tõlgitud on 9 dokumenti soome keelest eesti keelde. Järelikult on tõlketeenus 372,65 eurot (sisaldab käibemaksu) käsitatav muu menetlusosalise vajaliku kuluna, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. See kulu kuulub samuti Xle ja Y OÜ-le hüvitamisele. Paraku summat 372,65 eurot ei saa täpselt võrdselt Xi ja Y OÜ (pankrotis) vahel jagada, sest summa kahega jagamisel on tulemuseks 186,
11. Seetõttu määrab kohus kulude jaotuse nii, et Xle kuulub hüvitamisele osa kriminaalmenetlusega seoses tekkinud tõlketeenuse kulust, s.o 186,33 eurot ja Y OÜ-le 186,32 eurot.
12. X ja Y OÜ (pankrotis) on kaitsja kaudu esitatud taotluses palunud neile väljamõistetud menetluskulu kanda Q OÜ arvelduskontole. Riigikohtu praktikas on peetud võimalikuks, et riik täidab süüdistatavate taotlusel menetluskulude hüvitamise nõude mõne muu isiku pangakontole (RKKK 26.11.2014 otsus nr 3-1-1-75-14, p 51, 02.12.2014 otsus nr 3-1-1-79-14, p 48). Seetõttu peab kohus võimalikuks X ja Y OÜ (pankrotis) taotluse rahuldada ning neile väljamõistetud hüvitised kogusummas 9348,65 tuleb kanda Q OÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX, Swedbank AS-s.
13. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 2 alusel jääb tunnistajale SIle seoses 10.12.2020 kohtuistungil osalemisega sõidukulude eest makstud 114 eurot, majutuskulude eest makstud 40 eurot ning töölt eemalviibitud aja eest makstud 47,44 eurot (kd III, tl 21-22, tl 85-86) ja seoses 18.12.2020 22 1-20-6039 kohtuistungil osalemisega sõidukulude eest makstud 99,60 (kd III, tl 37-38 ja tl 85-86), kokku kulu 301,04 eurot riigi kanda.
14. KrMS § 181 lg 1 ja § 175 lg 1 p 3 alusel jääb lõhkeaineekspertiisi 18E-AL0006 kulu 729 eurot (kd I, tl 87) riigi kanda. ASITÕENDID JA ÄRAVÕETUD ESEMED
15. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonnas (edaspidi tekstis MTA UO) asuva püssirohu, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (EKEI) keemiaosakonda võrdluseks jäetud püssirohu (kd I, tl 86), laskemoona müügiraamatute ja kohtutoimikus asuva elektroonilise andmekandja osas.
16. MTA UO-s (Tallinn, Lõõtsa 8A) on hoiul Y OÜ-le (pankrotis) kuuluv järgmine püssirohi, mis võeti 04.04.2018 Xlt ära (vt süüdistusakti p. 5.1; kd I, tl 18-19, 84, 86): Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 110 (kaks 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 135 (kuus 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 140 (kümme 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 150 (neli 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 160 (kaks 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 165 (üks 1-kg pakend, mille sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 540 (kuus 1-kg pakendit, millest ühe sisu uuriti ekspertiisis), Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 560 (üks 1-kg pakend, mille sisu uuriti ekspertiisis) ja Vihtavuori Premium Smokeless Gunpowder nr 570 (üks 1-kg pakend, mille sisu uuriti ekspertiisis). Kohtuistungil selgus, et Y OÜ (pankrotis) tegevusluba ei ole enam kehtiv, kuna X teatas pankrotimenetluse alustamisel politseile äriühingu tegevuse lõpetamisest (kd IV, tl 18 pöördel). Praegusel juhul on osa MTA UO-s hoiul olevaid püssirohupakendeid avamata, kuivõrd kõiki ei saadetud ekspertiisi. Avamata pakendiga püssirohul ja võimalik, et ka avatud pakendiga püssirohul, on Xl 04.04.2018 kaasas olnud arvete järgi majanduslik väärtus. Tegemist on Y OÜ-l (pankrotis) pankrotivara hulka kuuluvate esemetega. Kuna Y OÜ-l (pankrotis) ei ole enam tegevusluba, ei ole võimalik püssirohtu pankrotihaldurile üle anda. RelvaS § 8 lg 2 esimese lause järgi võib pankrotivaras olevat relva ja laskemoona võõrandada relvaseadusega kehtestatud tingimustel ja korras. RelvaS § 8 lg 3 järgi kui pankrotivaras olevat relva ja laskemoona ei õnnestu võõrandada kuue kuu jooksul pärast pankroti väljakuulutamist, hävitatakse need relvaseaduse §-s 83 sätestatud korras. Kohus annab eelmärgitud püssirohu KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel üle hoiule Politei- ja Piirivalveametile vajadusel RelvaS § 8 lg 3 meetme kohaldamiseks.
17. EKEI keemiaosakonnas on võrdlusainena hoiul ekspertiisi käigus erinevatest pakenditest võetud püssirohi kogumassiga 34,42 gr. Kohus leiab, et nii väikesel kogusel püssirohul puudub majanduslik väärtus. Seetõttu kuulub EKEI keemiaosakonnas hoiul olev püssirohi pärast kohtuotsuse jõustumist hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.
18. Kohtutoimiku juures asuvad kaks C OÜ laskemoona müügiraamatut ajavahemike 14.10.201105.06.2014 ja 05.06.2014-07.03.2017 kohta. C OÜ on äriregistrist kustutatud. Kuna Y OÜ alustas
19. aasta märtsis tegevust relvade ja laskemoona valdkonnas, võttis muuhulgas üle C OÜ laskemoona- ja püssirohulao, siis võivad eelmärgitud müügiraamatud olla vajalikud pankrotivara arvestuse juures. Seetõttu tuleb laskemoona müügiraamatud anda pärast kohtuotsuse jõustumist KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel üle Y OÜ (pankrotis) pankrotihaldurile.
20. Elektrooniline andmekandja (1 CD-R plaat), mis asub kohtutoimikus (kd III, ümbrik tl 114), on talletatud C OÜ ja Y OÜ Swedbank AS-s asuvate pangakontode väljavõtted. Kuna salvestised puudutavad kohtuliku uurimise esemeks olnud kuritegu, siis tuleb andmekandjad pärast kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 23 1-20-6039 Katrin Mikenberg Kohtunik 24 Anneli Bender rahvakohtunik Inga Ammermann rahvakohtunik