Obsah (4)

§ 123§ 143§ 137§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Gea Lepik Määruse tegemise aeg ja koht 26.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-18464 Kohtuasi X avaldus C va

) § 145 lg-te 2 ja 3 järgi see vanem, kelle juures lapsed parasjagu viibivad. 17. Maakohus leidis, et isa avaldus lastega suhtluskorra kindlaksmääramiseks on osaliselt põhjendatud. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse huvidest (

§ 123

lg 1).

§ 143

lg-te 1 ja 2 alusel on lapsel õigus suhelda mõlema vanemaga ning vanem, suheldes lapsega, peab hoiduma tegevustest, mis kahjustab suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Vanemate kirjavahetusest nähtuvalt proovisid vanemad isa ja laste vahelist suhtlust taastada, kuid nende nägemus on täiesti erinev. Isa on taotlenud läbi aastate emaga võrdset suhtlust, kuid ema on soovinud, et lapsed suhtleksid isaga üle nädala nädalalõppudel.

1. Ärakuulamistest ja esitatud seisukohtadest on selgunud, et suhtlust isa ja laste vahel ei toimu. Kuigi lastekaistetöötaja vahendusel oli puudutatud isikul II soov suvel 2020 isaga kohtuda, jäi viimasel hetkel kohtumine ära. Ema oma seisukohtades toetab isa ja laste suhtlust. Nii selgitas ema ärakuulamisel, et lapsed võiksid isaga suhelda kahe nädala kaupa, seda aga juhul, kui lapsed oleksid ise sellega nõus.
2. Lapsed selgitasid ärakuulamisel, kuidas nad oleksid nõus kohtuma isaga. Lapsed soovisid võtta kokkusaamisele kaasa koerad ning puudutatud isik II soovis isa juurde minna täis kõhuga. Suhtlemise vastu ei olnud neist kumbki. Psühholoog S selgitas kohtu päringule, et laste jaoks on väga oluline turvaliselt isaga suhelda ning ette võtta meelepäraseid tegevusi, ainsaks takistuseks on usalduskonflikt.
3. Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et isa ei ole lastele ohtlik ja on võimeline vanema kohustusi täitma, siis puudus igasugune põhjendus isa ja laste suhtluse piiramiseks. Põhjendatud on suhtluse korraldamine viisil, kus alguses on lapsed isaga koos vähem aega, kuna suhtlus on olnud katkenud enam kui kolm aastat. Suhtluskord peab olema ühelt poolt piisavalt konkreetne, kuna kõik osalised peavad seda üheselt mõistma ja täitma, kuid teiselt poolt peab see olema piisavalt paindlik, arvestamaks laste huve ka nende kasvades. Kohus, arvestades esitatud tõendeid ja menetlusosaliste seisukohti, kehtestas järgmise suhtluskorra laste ja vanemate vahel: - tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgneva kolme kuu jooksul suhtlevad isa ja lapsed igal paaritul laupäeval kella 11.00-20.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; - tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgmisel neljandal, viiendal ja kuuendal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala laupäeval kella 11.00 kuni 6 2-19-18464 - - - - - - pühapäeval kella 19.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumisest järgmisel seitsmendal, kaheksandal ja üheksandal kuul suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala reedel kella 17.00 kuni pühapäeval kella 18.00 nii, et isa korraldab viies laste transpordi ema maja eest ning tuues korraldab ema laste transpordi isa maja eest; tsiviilasja nr 2-19-18464 08.07.2021 määruse jõustumise kümnendast kuust alates suhtlevad isa ja lapsed paaritu nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaris nädala pühapäeval kella 18.00 isaga ning paaris nädala pühapäeval kella 18.00 kuni paaritu nädala pühapäeval kella 18.00 emaga nii, et isa korraldab paaritul nädalal laste transpordi ema maja eest ning ema korraldab paaris nädalal laste transpordi isa maja eest; lapsel on õigus teisele vanemale helistada. Lapsele peab olema kõne tegemise ajaks tagatud privaatsus; mõlemal vanemal on õigus lapsi nende sünnipäeval õnnitleda; lastel on õigus osaleda vanemate sünnipäevadel; isadepäeval veedavad lapsed isaga vähemalt kella 11.00-18.00 ja emadepäeval emaga vähemalt kella 11.00-18.00; alates
4. aastast veedavad lapsed suvevaheajal kaks järjestikust nädalat emaga ja kaks järjestikust nädalat isaga. Vanemad lepivad need nädalad kokku hiljemalt 01.
5. e-kirja teel. Kui vanemad kokkulepet ei saavuta, siis on lapsed isaga 01.07-15.07 ja emaga 16.07.-31.07.. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; sügisvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris aastal isaga ja paaritul aastal emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; talvevaheajast alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2022/2023) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; suusavaheaja (veebruar-märts) alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris aastal isaga ja paaritul emaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kevadvaheaja alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaris aastal emaga ja paaritul aastal isaga. Sel ajal ei kehti tavapärane suhtluskord; kerge haigestumine ei tühista lapse ja eraldi viibiva vanema kohtumist. Kohtumine jääb ära, kui lapse haigestumine nähtub portaalist digilugu.ee. Sel juhul teavitab lapsega koosolev vanem sellest teist vanemat hiljemalt eelmisel päeval kella 18.
6. Ärajäänud suhtluskorda ei asendata; vanemad edastavad lastele suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha ja julgustavad lapsi määratud ajal teise vanema juures olema; vanemad toetavad laste suhet teise vanemaga. Vanemad ei või halvustada lapse kuuldes teist vanemat; suhtlemiskorraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse vanemate vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on sellega selgesõnaliselt ja üheselt mõistetavalt nõustunud e-kirja teel.
7. Kohus ei pidanud vajalikuks suhtluskorda täpsemalt reguleerida. Kohus selgitas menetlusosalistele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 563 sätteid. Ema määruskaebus
8. Ema esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles jäeti ema vastuväide kohtu tegevusele ja ema avaldus rahuldamata, 10.06.2021 esitatud menetlusdokumendi lisad menetlemata ning rahuldati isa avaldus suhtluskorra 7 2-19-18464 kindlaksmääramiseks (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 3, 4, 5, 6 ja 7). Ema palub teha uue määruse, millega rahuldada ema avaldus, jätta rahuldamata isa avaldus või alternatiivselt määrata kindlaks laste huvidele vastav suhtluskord. Lisaks taotleb ema tõendite vastuvõtmist, palub määrata isale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis ja hinnata kohtul, kas laste esindaja tegevus vastab tõhusale laste huvide esindamisele. Menetluskulud palub ema jätta isa kanda.
9. Määruskaebuses kordab ema peamiselt maakohtule esitatud seisukohti faktiliste asjaolude kohta ja leiab, et kohus jättis arvestamata asjas tähtsust omavad faktilised asjaolud ning hindamata kogumis tõendid, mis näitavad, et laste isa ei ole pikaajaliselt oma hooldusõigust teostanud, samuti seda, et laste isa ei soovi või keeldub koostööst emaga. Asjaolu, et isa peres kasvab uuest kooselust sündinud tütar, ei saa olla tõendiks tema vanemliku võimekuse kohta kooliealiste lahus elavate laste suhtes.
10. Äärmiselt oluline on hinnata ühise hooldusõiguse kandja isikuomadusi. Laste isa ei ole end näidanud isikuna, kes suudaks arvestada laste eakohaste huvidega ning tema käitumine ja otsused on sageli laste jaoks traumeerivad ja lähevad tugevalt vastuollu laste heaoluga. Laste emale jääb mõistetamatuks maakohtu seisukoht, et antud tsiviilasjas teatavaks saanud asjaoludest tulenevalt puudub kohtul alus kahelda laste isa vanemlikes võimetes, kui viimane ei ole oma vanemlikke kohustusi täitnud.
11. Viibimiskoha ainuhooldusõigus on põhjendatud anda emale põhjusel, et laste isa keeldub igasugusest koostööst ja takistab laste emal hooldusõiguse teostamist. Lapsed on nii lastekaitsele kui laste esindajale selgelt väljendanud oma hirmu isa ees ning soovimatust isaga suhelda. Isa ei ole näidanud ei vaimset ega ka majanduslikku valmisolekut laste eest hoolitseda, samuti puudub lastel isaga hingeline seotus. Kui laste ema vahetas koos lastega elukohta, siis laste isa keeldus kategooriliselt andmast nõusolekut laste elukohakande muutmiseks.
12. Haridusküsimustes tuleb ainuhooldusõigus anda emale, kuna vanematel oli tõsine eriarvamus seoses puudutatud isiku II koolimineku eaga – vastupidiselt ema seisukohale ja hoolimata spetsialistide soovitustest, nõudis isa lapse õppima asumist kooli 6-aastaselt. Isa ei huvita laste haridus ja koolis edasijõudmine, ta ei ole kordagi suhelnud poja klassijuhatajaga ega viimase kolme aasta jooksul tütre klassijuhatajaga. Seades laste huvi esikohale, on hädavajalik anda emale võimalus teha hooldusõiguslikke otsustusi vajalikul ajal ilma isa poolsete kunstlike takistusteta.
13. Laste terviseküsimustes puudub isal lastega hingeline seotus ja vaimne valmisolek hooldusõigust kohaselt teostada ja ta on end sellest täielikult taandanud. Laste isa ei usalda riikliku meditsiinisüsteemi. Kuigi laste isa on teadlik, et mõlemal lapsel on suhtest isaga tulenevalt vaimse tervise muresid, sh on lapsed Viimsi valla lastekaitse poolt suunatud teraapiasse psühhoterapeut S juurde, ei ole isa selle aja jooksul kordagi terapeudiga ühendust võtnud. Samuti ei ole laste isa kolme aasta jooksul suhelnud laste perearstiga ega tundnud huvi oma laste tervise küsimuste osas.
14. Varahooldusõiguse küsimuses tuleb anda ainuhooldusõigus emale, kuna isa sulges ilma ema nõusolekuta laste arvelduskontod ja võttis ära arvelduskontodel oleva raha, andes selle kohta vastukäivaid ja ebausaldusväärseid selgitusi. Kui maakohus leiab, et sellisel käitumisel puudus karistusõiguslik minetus, siis selline väide ei ole hooldusõigusliku vaidluse juures asjakohane. Üheselt arusaadav on, et laste isa võttis, kasutades ära enda hooldusõigust, laste arvelduskontodelt ära lastele kuuluva raha ja sellega kahjustas laste huve. 8 2-19-18464
15. Suhtluskorra kindlaksmääramise osas leiab ema, et lapsed on oma isast võõrandunud. Lapsed on avaldanud nii emale, sõpradele ja sõprade vanematele, õpetajatele, politseile, lastekaitsele kui ka laste esindajale, et nad kardavad isa ja ei soovi temaga kohtuda. Laste väitel on isa olnud nendega vaimselt ja füüsiliselt vägivaldne. Isegi juhul, kui laste poolt räägitu ei peaks vastama tõele, tuleks väga tõsiselt mõelda, miks lapsed oma isast sel viisil korduvalt, erinevates olukordades ja erinevatele inimestele räägivad. Laste isa ei soovinud vahelduvat elukorraldust võrdsetes osades enne, kui ema palus isapoolset laste ülalpidamiskohustuse täitmist. Laste isa ei soovi õppida tundma oma lapsi, keda ta tänaseks enam ei tunne, vaid soov on ennast kehtestada ja näidata oma võimu. Maakohus ei arvestanud vahelduva suhtluskorra määramisel asjaolu, et lastel ei ole kunagi olnud vahelduvat elukorraldust mõlema vanemaga võrdsetes osades. Kohus ei arvestanud asjaolu, et lapsed ei soovi suhtlust isaga, vanemate äärmuslikult pingelisi suhteid ega ka seda, et isal puudub lastega hingeline seotus ja ta ei ole näidanud pika aja jooksul pühendumist laste kasvatamisele. Samuti ei arvestanud kohus isa keeldumisega perelepitusest ja muust analoogsest perenõustamisest.
16. Maakohus jättis lahendamata küsimuse, kuidas on määratud suhtluskord täidetav, arvestades laste ja isa võõrandumist ning laste vastuseisu isaga suhtlusele. Suhtluskorra täidetavus peab olema tagatud.
17. Maakohus ei selgitanud ega põhjendanud, kuidas on laste senise elukorralduse radikaalne muutmine laste huvides, eriti arvestades laste vastumeelsust. Maakohtu otsus toetub isa taotlusele ja kohtu hinnangule, et isa ei ole lastele ohtlik. Laste isa ohutus ei ole tõendatud. Isapoolse akuutse ohu puudumine laste suunal ei saa olla laste elukorralduse muutmise aluseks.
18. Ilma teraapiat läbimata ja eelneva lähedussuhte taastamiseta ei ole võimalik määrata täidetavat ja laste huve arvestavat suhtluskorda isale ja lastele.
19. Täiesti arusaamatuks jääb kohtunõue, et vanemad peavad lastele kohtu määratud suhtlemise graafiku edastama kui enda ühise seisukoha. Lapsed teavad, et vanemate vahel on vaidlus seoses laste enda tulevase elukorraldusega ja maakohtu otsustus sunnib ema lastele valetama.
20. Kuivõrd kogu menetlus on tingitud asjaolust, et laste isa ei teostanud hooldusõigust, kuid võimaluse tekkides takistas emal hooldusõiguse teostamist, siis on menetluskulude jätmine poolte kanda ebaõiglane. Lisaks on laste isa asjakohatute materjalide esitamisega suurendanud kunstlikult asja mahtu, mis ei tohi jääda kohtu reageeringuta. Isa määruskaebus
21. Isa esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osaliselt määratud suhtluskorra osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 5, 6.1–6.4 ja 7). Isa palub teha uue määruse, millega rahuldada isa avaldus täielikult ja määrata laste ja vanemate vaheline suhtluskord selliselt, et maakohtu määruse tegemisest alates suhtlevad lapsed iga paaritu nädala pühapäeval kella 18.00-st kuni iga paaris nädala pühapäeval kella 18.00-ni isaga ning iga paaris nädala pühapäeval kella 18.00-st kuni iga paaritu nädala pühapäeval kella 18.00-ni emaga nii, et isa korraldab paaritul nädalal laste transpordi ema maja eest tänavalt ning ema korraldab paaris nädalal laste transpordi isa maja eest tänavalt. Isa palub täiendada maakohtu määruse p-i 6 järgmise sisuga alapunktiga: „Vanemal õigus lastega ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida välisriikidesse kuni 90 päeva aastas, kohustudes teist vanemat teavitama reisi sihtkohast ja kestusest hiljemalt 2 päeva enne kavandatud reisi. Laste viibimist reisil loetakse mõjuvaks põhjuseks sel ajal suhtluskorra kohtumiste ärajäämiseks. Vanemad ei tee laste reisimiseks takistusi ning ei tohi laste reisimiseks nõusoleku andmisest keelduda.“ Isa 9 2-19-18464 palub määrata, et Harju Maakohtu 08.07.2021 kohtumäärus on viivitamata täidetav. Lisaks palub lahendada isa 03.03.2021 taotlus ema poolt 03.02.2021 ebaseaduslikult esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastu võtmata jätmiseks. Menetluskulud palub isa jätta ema kanda.
22. Laste huvides on kohese vahelduva elukoha määramine. Maakohtu põhjendus, et isa ja laste suhtlus on tänaseks olnud katkenud kolm aastat, ei saa olla põhjuseks suhtlemise korraldamiseks viisil, kus alguses viibivad lapsed isaga vähem aega.
23. Mida kauemaks jäävad lapsed elama peamiselt emaga viimase mõju alla, seda kauem jätkub lastele kahjulik olukord, kus laste ema mõjutab lapsi suhtuma isasse negatiivselt. See omakorda aina enam kahjustab laste ja isa suhteid ning seega otseselt ka lapsi, kuna laste huvides on omada häid täisväärtuslikke suhteid mõlema vanemaga.
24. Paaripäevaste külastustega ei ole võimalik tekitada harjumist, vaid lastel võib hoopis tekkida selliste ebaloomulike külastuste osas vastumeelsus, mida laste ema kindlasti tõlgendab kui laste ja isa vahelist halba suhet, taotledes sellele tuginevalt uuesti isa ja laste suhtluse piiramist. Seega võib kohtu määratud 9 kuud kestev astmeline üleminekuperiood lapsi hoopis kahjustada. Väga oluline on, et lapsed ei olnud kohtulikul ärakuulamisel isaga suhtlemise vastu. Maakohus ei selgitanud, miks peaks määrama mistahes astmelise ülemineku, kui tegelikult ei ole tuvastatud ühtegi põhjust, miks lapsed ei võiks kohe elada võrdselt mõlema vanemaga, nagu on lastele loomulik, ühiskonnas sotsiaalselt normaalne ja nagu näeb ette seadus.
25. Laste esindaja esitas 10.06.2021 menetlusdokumendis taotluse kuulutada maakohtu poolt tehtav lõpplahend viivitamata täidetavaks. Laste esindaja selgitas, et on tõenäoline, et lõpplahend kaevatakse edasi ja seega menetlus jätkub, kuid iga viivitatud päevaga oleks üha keerulisem taastada laste ja isa suhtlust. Kohtumääruse viivitamatu täitmine aitab juba kohtuvaidluse kestel selgitada välja, kas laste ema kavatseb hakata õiguskuulekaks lapsevanemaks ja asub kohtulahendit suhtluskorra osas täitma.
26. Maakohtu määratud suhtluskorda tuleb täiendada, kuna maakohus ei reguleerinud reisidel käimisega seonduvat. Reisimine on tänapäeval loomulik ning lapsed on kohtumenetluses viidanud, et nad soovivad vanematega reisida. Enne suve 2018, kui laste ja isa suhtlus katkestati, käisid lapsed isaga tihti erinevatel pikkadel reisidel üle maailma ning isa soovib ka edaspidi lastega võimalikult palju reisida, kuna see laiendab laste silmaringi, võimaldab lastel saada uusi kogemusi, omandada uusi oskusi, õppida keeli jne.
27. Maakohus jättis ebaõigesti poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus jättis ema avalduse täies mahus rahuldamata ja sisuliselt täies ulatuses rahuldas isa avalduse, kuna määras lastele isa taotletud vahelduva elukoha. Seejuures jättis kohus menetluse kestel rahuldamata ka kõik olulised ema esitatud menetluslikud taotlused. Kõiki neid kulusid oleks olnud võimalik vältida, kui laste ema oleks olnud nõus aktsepteerima laste ja isa koosolemist ning vältinud asjatut kohtus vaidlemist.
28. Maakohus jättis lahendamata isa 03.03.2021 taotluse ema poolt 03.02.2021 ebaseaduslikult esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks.
29. Isa esitas 10.06.2021 lõppseisukohtades vastuväite kohtu tegevusele seoses isa taotletud tunnistajate ülekuulamata jätmisega. Juhul, kui ringkonnakohus muudab maakohtu määrust osas, milles maakohus jättis ema avalduse rahuldamata ja rahuldas isa avalduse, ning peaks 10 2-19-18464 tuginema seejuures asjaoludele, mille osas on isa taotlenud tunnistajate ülekuulamist, soovib isa jätkuvalt tema taotletud tunnistajate ülekuulamist.
30. Isa on korduvalt palunud kohtul selgitada, milline on menetlusosalise poolt kohtule valetamise tagajärg. Laste ema esitab menetluses teadlikult valeväiteid. Maakohus isa päringule ei vastanud, kuid isa jätkuvalt soovib kohtu seisukohta, kuna sellest mh sõltub, kas isa peab kõigile sellistele paljasõnalistele valeväidetele vastama. Menetlusosaliste seisukohad
31. Ema ja isa vaidlevad teineteise kaebustele vastu ja paluvad need rahuldamata jätta.
32. Laste esindaja loodab vastuses määruskaebustele vanemate koostööle, kuna vaidlus on laste jaoks erakordselt koormav. Lapsed ei soovinud esindajale maakohtu määruse ega vanemate määruskaebuste osas mistahes vaateid väljendada. Lastel ei ole omaalgatuslikku soovi isa juurde minna, kuid kui kohus määrab ja ema seda suhtlust toetab, siis lapsed kohtuvad isaga. Puudutatud isik 1 avaldas esindajale, et see on täiskasvanute vaidlus.
33. Eestkosteasutused määruskaebemenetluses seisukohti ei esitanud. Menetluse edasine käik
34. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
35. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud hooldusõiguse küsimuses ning ema määruskaebuses esitatud väited selle muutmiseks ega tühistamiseks alust ei anna. Suhtluskorra määramise osas peab ringkonnakohus põhjendatuks täiendada maakohtu määratud suhtluskorda lastega koos reisimisega seonduvalt. Isa määruskaebus rahuldatakse seetõttu osaliselt. Lisaks tuleb maakohtu määruses parandada ilmne ebatäpsus. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659, esitab ringkonnakohus käesoleva määruse resolutsioonis määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
36. Maakohus on määruse resolutsiooni p 6.
37. esimeses lauses määranud, et talvevaheajast alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole isaga ning paaris aastal (2022/2023) esimese poole emaga ja teise poole isaga. Sama sõnastus on ka määruse põhjendustes. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on ilmse ebatäpsusega paaritu aasta vaheaja teise poole suhtlemisõiguse jaotamisel. Eeltoodu on võimalik ringkonnakohtul TsMS § 447 lg 2 ja § 477 lg 1 järgi parandada. Maakohtu määruse resolutsiooni p 6.
38. (käesoleva määruse p 12.6.11) esimest lauset tuleb parandada ja sõnastada see järgmiselt: „Talvevaheajal alates 2022/2023 õppeaastast veedavad lapsed paaritul aastal (2023/2024) esimese poole isaga ja teise poole emaga ning paaris aastal (2022/2023) esimese poole emaga ja teise poole isaga.“
39. Järgnevalt lahendab ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud seni lahendamata taotlused (TsMS § 659 koosmõjus § 442 lg-ga 5). 11 2-19-18464
40. Mõlemad vanemad on määruskaebemenetluses esitanud täiendavaid tõendeid (VI kd, tl-d 70, 71, 72, 118, 119), mis on TsMS § 662 lg 3 järgi lubatav. Lisaks on esitanud täiendavad tõendid ka laste esindaja (VI kd, tl-d 92–101). Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohtule esitatud dokumentaalsed tõendid asjakohased ja ringkonnakohus võtab need vaidluse lahendamisel aluseks.
41. Ema taotleb määruskaebuses isale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramist. Sama taotluse esitas ema ka maakohtule sooviga selgitada välja isa tervislik seisund ja vanemlik võimekus. Maakohus jättis ema taotluse 20.05.2021 määrusega rahuldamata põhjendusega, et asjaoludest nähtuvalt puudub kohtul alus kahelda isa vanemlikes võimetes või laste eest hoolitsemiseks vajalikus tervislikus seisundis. 10.06.2021 esitas ema maakohtule vastuväite ja palus taotluse ekspertiisi määramiseks rahuldada. Maakohus jättis vaidlustatud 08.07.2021 määruses vastuväite rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1). Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis õigesti ema taotluse rahuldamata. Ema ei ole määruskaebuses esile toonud faktilisi asjaolusid, mis põhjendaksid ekspertiisi määramise vajadust. Laste ema üldsõnalised väited laste isa väidetava isiksusehäire kohta ei veena ringkonnakohut ekspertiisi vajalikkuses. Ema seisukohtadest ei saa teha järeldust, et isa ei ole vaimse seisundi poolest võimeline oma laste eest hoolitsema.
42. Ema palub määruskaebuses ringkonnakohtul hinnata, kas laste esindaja tegevus on olnud laste huvides ja tõhus. Maakohus jättis ema taotluse laste esindaja taandamiseks 05.03.2021 määrusega rahuldamata põhjendusega, et lastele määratud esindaja on täitnud kohtu poolt talle pandud kohustust nõuetekohase hoolsusega ning kohtul puudub alus kahelda esindaja erapooletuses. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, sh laste esindaja seisukohtadega ja laste ärakuulamise protokolliga, nõustub maakohtuga.
43. Isa heidab määruskaebuses ette, et maakohus jättis lahendamata isa 03.03.2021 taotluse ema poolt 03.02.2021 esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks. Laste ema esitas karistusregistri väljavõtte 03.02.2021 menetlusdokumendi lisana, soovides sellega tõendada laste isa agressiivset käitumist. Asja materjalidest nähtuvalt esitas isa 03.03.2021 taotluse ema 03.02.2021 menetlusdokumendi vastuvõtmata jätmiseks, samuti taotluse jätta rahuldamata ema taotlus isale kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi määramiseks, millise taotluse põhjenduste osas palus isa jätta maakohtul vastu võtmata ema 03.02.2021 menetlusdokumendi lisaks 2 oleva karistusregistri väljavõtte. Maakohus lahendas 20.05.2021 määrusega isa taotluse ekspertiisi määramise osas, kuid ilmselt jäi maakohtul märkamata isa taotluse põhjendavas osas sisalduv taotlus karistusregistri väljavõtte vastuvõtmata jätmiseks. Isa on oma taotlust korranud 10.06.2021 lõppseisukohtades, kuid maakohus ei ole taotlust vaidlustatud määruses käsitlenud. Ringkonnakohus leiab, et isa 03.03.2021 taotlus ema poolt 03.02.2021 esitatud dokumendi (karistusregistri väljavõte) vastuvõtmata jätmiseks tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on asjakohase tõendiga ja maakohus on selle põhjendatult vastu võtnud.
44. Isa esitas ringkonnakohtule tunnistajate ülekuulamise taotluse. Maakohus on vastava taotluse jätnud 20.05.2021 määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et menetlusosaliste esitatud seisukohtade alusel oli maakohtul võimalik hinnata kummagi vanema sobivust lapse hooldamiseks ja kasvatamiseks ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks määruskaebuste lahendamisel täiendavate tõendite kogumist tunnistajate ütluste näol.
45. Käesolevas asjas esitas ema maakohtule avalduse laste hooldusõiguse talle üleandmiseks ja isa esitas maakohtule avalduse lastega suhtlemiskorra määramiseks. Mõlema nõude kohta tehtud otsustuste osas on ringkonnakohtus lahendamisel vanemate määruskaebused. 12 2-19-18464 Ringkonnakohus kontrollib kõigepealt maakohtu poolt ema avalduse rahuldamata jätmise õiguspärasust.
46. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega. Maakohtu määrus vastab selles osas TsMS § 465 lg 2 nõuetele, mh nähtuvad maakohtu määrusest põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Ema määruskaebuses viidatud menetlusnormide rikkumist, sh oluliste asjaolude arvestamata jätmist või tõendite ebaõiget hindamist ringkonnakohus ei tuvastanud. 59.

§ 137

lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle.

§ 137

lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12; 12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25). 60. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu 12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Kui vanemad elavad lahus ning ema ja/või isa soovib ühise hooldusõiguse osaliselt lõpetada, saab kohus

§ 137

lg 2 p 2 järgi keelduda vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamisest juhul, kui ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanematest ainuhooldusõiguse andmine on lapse huvidega vastuolus. Vaidluse lahendamisel ei ole peamine mitte see, et vanematel on lapse kasvatamisel võrdsed õigused, vaid milline lahendus on konkreetse lapse huvides. Kuna lapse parimates huvides on see, et tal on kaks hooldusõiguslikku vanemat, kes üksmeelselt otsustavad tema elu puudutavaid olulisi küsimusi, tuleb hooldusõiguse vaidlust lahendades võimalusel eelistada ühise hooldusõiguse säilitamist ja üksnes juhul, kui on tõendatud, et lapse heaolu on ühise hooldusõiguse korral tagamata, kaaluda selle lõpetamist ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmist.

1. Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (Riigikohtu 13.05.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p 22). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse, tervise või varahoolduse küsimustes kokkuleppele, siis iga valdkonna puhul tuleb asjaolud eraldi tuvastada, et otsustada, kas on alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.
2. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (Riigikohtu määrus nr 3-2-1-159-15, p 28 teine lõige). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus ületanud diskretsioonipiire ühise hooldusõiguse lõpetamata jätmisel, mistõttu kõrgema astme kohtul puudub alus maakohtu otsustusse sekkuda.
3. Ringkonnakohtu hinnangul jõudis maakohus õigele järeldusele, kui otsustas jätta rahuldamata ema avalduse talle ainuhooldusõiguse andmiseks, kuna vanematel ei ole sisulisi vaidlusi laste elu- ja viibimiskoha küsimuses, samuti hariduse ja tervise küsimustes. Määruskaebuses heidab ema maakohtule ette oluliste asjaolude arvestamata jätmist ja tõendite kogumis hindamata jätmist. Ema kordab peamiselt maakohtus esitatud seisukohti ja heidab 13 2-19-18464 isale ette igas hooldusõiguse valdkonnas lastega hingelise seotuse ning vaimse ja majandusliku valmisoleku puudumist, lisaks huvipuudust üldiselt laste ja nende tegevuste vastu ning võimetust teha emaga koostööd. Samas ei ole ema esile toonud mitte ühtegi konkreetset näidet, et ühise hooldusõiguse teostamise tõttu oleks jäänud lahendamata laste eluga seonduv oluline küsimus. Kuna maakohus on kõigile esitatud väidetele piisava põhjalikkusega vastanud, ei pea kolleegium vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks ema määruskaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist.
4. Kohtule ei ole esitatud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine on laste huvidega kooskõlas. Maakohus tuvastas, et mõlemal vanemal on valmisolek lapsi kasvatada ja lastega koos elada ning mõlemal vanemal on olemas sobilik kodu. Vähetähtis ei ole fakt, et nii laste esindaja kui mõlemad eestkosteasutused ei pea vajalikuks vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamist. Kolleegium nõustub laste emaga, et ema on taganud lastele turvalise, laste arengut toetava ja nende vajaduste rahuldamist tagava stabiilse kasvukeskkonna ning lastel on emaga turvaline kiindumussuhe ning viimastel aastatel ei ole laste isa märkimisväärselt osalenud laste igapäevaelus. See aga ei tähenda, et laste isa peabki jääma laste elust kõrvale. Eeskätt on laste huvides, et lastel oleksid mõlemad hooldusõiguslikud vanemad, kes koos otsustavad laste elu puudutavaid olulisi küsimusi. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada üksnes vanemate tõsiste erimeelsuste korral, sest erimeelsused takistavad vanematel lapsi puudutavaid otsuseid vastu võtta ja laste elu sujuvalt korraldada. Kolleegium selgitab, et ühise hooldusõiguse teostamine ei tähenda samas seda, et teine lapsevanem peaks olema kõigega nõus, kuid mittenõustumine peab olema põhjendatud. Lapsevanemateks saades pidid avaldajad arvestama, et neil tuleb koostööd tehes ühiseid lapsi kasvatada. Omavahelised isiklikud erimeelsused ei anna ühele lapsevanemale alust pidada teist lapsevanemat ebapädevaks ja teda laste elust tõrjuda.
5. Vastupidiselt ema hinnangule leidis maakohus õigesti, et kaudselt kinnitab laste isa võimekust laste eest hoolitseda see, et isa uues perekonnas kasvab 2-aastane laps. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse etteheitega, et see asjaolu ei saa kinnitada isa oskusi kooliealiste laste kasvatamisel. Ringkonnakohtu arvates saab eelduslikult iga lapsevanemat pidada võimeliseks oma lapsi kasvatama ja nende eest igapäevaselt hoolitsema ning vastupidist tuleb tõendada. Asjas ei ole esitatud kaalukaid tõendeid, mille alusel leida, et laste isa vanemlikud võimed ei küüni vajalikule tasemele. Puuduvad ka tõendid, et emal oleks põhjust isa umbusaldada laste elu puudutavate igapäevaste otsuste tegemisel. Vanematel võivad olla erinevad kasvatusmeetodid ja arusaamad kasvatuse küsimustes (nt distsipliin, tervislikud eluviisid), mis aga ei tähenda, et ühel lapsevanemal seetõttu vanemlik võimekus puudub. Ringkonnakohtul puudub alus eelistada üht vanemat teisele tema oluliselt paremate oskuste, kogemuste või suurema pühendumuse tõttu. Vanemad on võrdsed partnerid laste kasvatamisel ja mõlemal vanemal tuleb eelkõige keskenduda laste igapäevase heaolu tagamisele ajal, mil lapsed viibivad temaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et viimasel kolmel aastal isa vähesem osalemine laste igapäevaelus ei näita tema vanemlike oskuste puudumist, vaid pigem lapsevanemate võimetust osata lahendada omavahelised suhteprobleemid.
6. Maakohus leidis, et esitatud ei ole veenvaid tõendeid selle kohta, et laste isa oleks vägivaldne või muul viisil ohtlik lastele. Ema heidab määruskaebuses ette, et laste isa ohutus ei ole tõendatud, ning väidab, et isapoolse akuutse ohu puudumine laste suunal ei saa olla laste elukorralduse muutmise aluseks. Ringkonnakohus leiab, et seni kuni isa ohtlikkus ei ole tõendatud, tuleb eeldada, et isa ei kujuta lastele ohtu. Ema on esile toonud, et isa on varem väidetavalt lapsi füüsiliselt karistanud, kuid tõendid selle kohta puuduvad, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et isa oleks tegelikult oma lapsi ohtu seadnud. Kuna ema põhiväide hooldusõiguse 14 2-19-18464 lõpetamise vajaduse põhjendamisel on isa väidetav ohtlikkus ja vägivaldsus, siis sellise ohu tõendamata jätmise korral langeb ära alus isa hooldusõiguse piiramiseks.
7. Kolleegiumi hinnangul on laste huvides säilitada vanemate ühine hooldusõigus. Ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste viibimiskoha määramise osas puudub alus ka seetõttu, et maakohtu määratud suhtluskorra järgi hakkaksid lapsed viibima kummagi vanema juures vaheldumisi võrdses ajamahus. Laste elu- ja viibimiskoht on ühise hooldusõiguse säilitamise korral selle vanema elukoht, kelle juures lapsed suhtluskorra alusel viibivad. Ringkonnakohus usub, et kui kohtu poolt on määratud vahelduva elukohaga suhtluskord, on vanemad võimelised erimeelsused selja taha jätma ja võtma vastu lapsi puudutavaid otsuseid üksteise arvamusi arvestavalt ning tagama laste elu sujuva korraldamise. Selleks peavad vanemad tegema omavahel koostööd, juhindudes sellest, mis on laste huvidele vastav.
8. Laste haridusega seotud küsimustes leidis maakohus õigesti, et puudub alus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Ema käsitleb koostöö puudumisena endiselt seda, et vanematel oli mõned aastad tagasi vaidlus selle üle, millises vanuses peaks poeg koolis käimist alustama. Vanemate seisukohtadest ei nähtu erimeelsusi selles osas, kus koolis lapsed käivad ning millistest huviringidest ja treeningutest osa võtavad. Kestvat konflikti ringkonnakohtu hinnangul laste haridusega seonduvalt vanematel seega ei ole. Asja materjalide põhjal ei saa teha järeldust, et isa vaidleks edasiselt põhjendamatult vastu lastele olulistes küsimustes. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ema ei ole esile toonud, millises muus haridusküsimuses ei ole vanemad saavutanud üksmeelt ja koostöö tegemine oleks võimatu.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et varahooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole vajalik põhjusel, et isa kandis eelnevalt emaga kooskõlastamata laste pangakontodelt raha endale tagasi. Laste isa on põhjendanud, miks ta pidas vajalikuks taganeda kinkelepingutest ning kriminaalmenetlus on selles osas lõppenud. Laste isa soovib osaleda laste elus vahetult ja kanda lastega seotud kulusid vahetult. Eeltoodu tõttu on alust arvata, et laste varalised huvid on kaitstud.
10. Tervise valdkonnas ei ole asja materjalidest tuvastatav vajadus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks vanemate erimeelsuste tõttu. Etteheide, et laste isal puudub laste terviseküsimustes lastega hingeline seotus ja vaimne valmisolek hooldusõigust kohaselt teostada, jääb ringkonnakohtu hinnangul liiga üldiseks. Asjaolu, et laste ema on viimastel aastatel tegelenud laste terviseprobleemidega laste isast rohkem, ei anna alust tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks laste emale. Väide, et laste isa ei usalda riiklikku meditsiinisüsteemi, on paljasõnaline. Samas isegi selle väite õigsust eeldades ei ole ema põhjendanud, kuidas see asjaolu vanematel ühise hooldusõiguse teostamist on takistanud. Asjas ei nähtu, et emal oleks takistusi laste tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei ole tuvastatavad asjaolud, millest selguks, et emal oleks takistatud lastega arsti juures käimine või vajalike ravimite ostmine ja laste ravimine. Alles määruskaebemenetluses on tõusetunud arutelu sellest, kas lubada tütrel koolis vaktsineerida COVID-19 viiruse vastu või mitte. Tegemist on väga tundliku küsimusega kogu ühiskonnas, mistõttu ei saa kohus teha kummalegi vanemale etteheiteid nende veendumuste osas ega võtta neilt õigust antud teemal kaasa rääkida.
11. Seega nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et asjas ei esine alust ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja ainuhooldusõiguse andmiseks laste emale üheski taotletud valdkonnas. Vastupidiselt ema määruskaebuses väidetule, on maakohus ringkonnakohtu hinnangul õigesti tuvastanud vaidluse all olevad ja asja lahendamiseks olulised asjaolud, juhindunud eelkõige laste huvidest ja jõudnud õigele järeldusele, et vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud. 15 2-19-18464
12. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus suhtluskorra kindlaksmääramist. 73.

§ 143

lg 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult.

§ 143

lg 2¹ sätestab, et vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus.

-s ei ole sätestatud, mil viisil tuleb lahus elava vanema ja lapse suhtlemise kord kindlaks määrata. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 21 lg 1 järgi tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Suhtlemiskorra määramise esmaseks eesmärgiks on tagada eelkõige mõlemale vanemale ja lapsele võimalus säilitada lähedased suhted. Nii

kui LasteKS kohustab vanemaid suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuma mõistlikkuse põhimõttest ja lapse huvidest. Suhtluskorra määramisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et oleks tagatud lastele turvaline ja stabiilne kasvamis- ja arenemiskeskkond. Vanema ja lapse vahetu suhtlemise välistamine on põhjendatud üksnes juhul, kui on tõendatud suhtluse kahjulik mõju lastele.

1. Suhtluskorda puudutavas osas on maakohtu määruse vaidlustanud mõlemad vanemad – ema palub tühistada suhtluskorra tervikuna, kuna see ei vasta tema hinnangul laste huvidele ega ole täidetav, ning isa palub määrata vahelduv elukoht alates määruse tegemisest, kuna maakohtu määratud järk-järguline isa ja laste suhtlemise pikenemine ei vasta laste huvidele. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti olulised asjaolud ja põhjendas piisavalt, miks kohus määras just sellise suhtluskorra. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks määruskaebustele selgitab ringkonnakohus järgmist.
2. Ringkonnakohus ei näe käesolevas asjas tuvastatud asjaoludel takistust määrata kindlaks suhtluskord isa taotletud viisil, s.o pärast üleminekuperioodi laste vahelduv elukoht nädala kaupa. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et enne nädalase intervalliga elukorraldusele üleminekut vajavad lapsed isa ja tema uue perekonnaga harjumiseks aega.
3. Määruskaebuste kohaselt soovib isa, et suhtlemine hakkaks toimuma koheselt viisil, kus lapsed elavad vahelduvalt nädala kaupa kummagi vanema juures, ja ema leiab, et isa ja laste suhtlus on välistatud, kuivõrd lapsed ei ole nõus isaga kohtuma, või alternatiivselt palub määrata suhtluskord laste huvisid arvestades. Puudub vaidlus, et lapsed ei ole isaga pikka aega kohtunud. Vanemate kooselu lõppes suvel 2013 ja lapsed jäid elama emaga. Pärast vanemate kooselu lõppemist suhtlesid lapsed isaga aktiivselt vanemate kokkuleppel 5 aastat, misjärel on tekkinud pikem paus suhtluses. Paratamatult on 3-aastane eemalolek lapsi lahuselavast isast võõrandanud. Lapsed on teadlikud vanemate pingelistest suhetest ja eelkõige just see mõjutab nende seisukohti. Arusaadavalt tundub neile turvalisem valik eelistada kooselavat vanemat ja tema seisukohti. Samas ei peaks vanemate omavaheline sobimatus tooma kaasa selle, et lapsed ei saa suhelda oma mõlema vanemaga.
4. Ringkonnakohus leiab, et laste iga ja nende poolt avaldatud seisukohti arvestades on võimalik astmeliselt suureneva suhtlemisaja abil saavutada taas lähedane suhe isaga. Eeltoodut kinnitavad ka laste seisukohad ärakuulamistel nii kohtus kui ka laste esindajaga. Et vältida laste jaoks igapäevase elukorralduse liialt järsku muutust, on maakohus põhjendatult määranud suhtluskorra viisil, kus alguses on isaga suhtlemise aeg lühem. Ringkonnakohus ei nõustu isa seisukohaga, et kohtu määratud 9 kuud kestev üleminekuperiood võib lapsi hoopis kahjustada. Isa ühelt poolt rõhutab, kui pikka aega ei ole ta lastega kohtuda saanud, teiselt poolt kiirustab lapsi koheselt vahelduvat elukohta omaks võtma. Isa peab mõistma, et lapse ja täiskasvanu 16 2-19-18464 emotsionaalne valmidus selliste elukorralduslike muudatuste tegemiseks on erinev. Kohus peab leidma tasakaalu olukorras, kus tuvastatud asjaoludel on laste huvides suhelda võrdsel määral mõlema vanemaga, kuid lapsed ei ole isaga kohtunud 3 aastat. Kui vanemad korraldavad regulaarselt laste elu mõlema vanema kodus ja tagavad lastele turvatunde, on lapsed kohanemisvõimelised ning pärast nn harjumisperioodi saab vaheldumisi ema ja isa juures elamine nende elustiiliks. Võrdse ajajaotusega suhtluskord tagab lastele lähedase suhte mõlema vanemaga ning kohtul puudub alus kahelda selles, et see on lastele sobiv ja nende huvides.
5. Laste ärakuulamisel avaldatust saab järeldada, et lapsed huvituvad isast ja teadvustavad, et vaheldumisi vanemate juures elamine on nende sõprade perede näitel võimalik. Laste esindaja hinnangul ei ole lapsed oma ea tõttu valmis võtma endale vastutust, et otsustada sellise elukorralduse realiseerumine (IV kd, tl 174).
6. Praeguses asjas ei ole esile toodud muid asjaolusid (nt elukohtade vahemaa, kaugus koolist jne), mis võiksid olla takistusteks vahelduva elukoha määramisel. Ema on teinud vaidluse alguses ettepaneku suhtluseks suvevaheajal nädalase intervalliga ning maakohtus ärakuulamisel on ema leidnud, et laste suhtlust võiks jagada vanemate vahel 2 nädala kaupa, kui lapsed on sellega nõus (IV kd, tl-d 80 ja 158). Seega on ema põhimõtteliselt pidanud võimalikuks isa taotletud vahelduva elukohaga suhtluskorda. Määruskaebuses on ema võrdses ajamahus suhtluskorra vastu peamiselt põhjusel, et tema hinnangul ei ole lapsed sellega nõus.
7. Ringkonnakohus ei nõustu ema määruskaebuse seisukohaga, et maakohtu määratud suhtluskord ei ole täidetav põhjusel, et lapsed ei soovi isaga kohtuda. See, kas lahendi täitmisel probleemid esinevad või mitte, selgub pärast määruse jõustumist. Laste esindaja ja eestkosteasutused on järeldanud, et laste hoiakuid ja suhtumist isasse mõjutavad ema hoiakud isa suhtes (III kd, tl 157; IV kd, tl 123; VI kd, tl 4 ja pöördel). Ema menetlusdokumentidest nähtub seisukoht, et tal puudub igasugune usk suhete paranemisse. Lapsed võtavad eeskuju oma lähedastest. Olukorras, kus ema mõjutab lapsi oma hoiakutega selliselt, et lapsed keelduvad isaga kohtumast, ei saa arvestada vastuväited suhtlemise korra täitmata jätmisest lastest tulenevalt. Vanemate edasine koostöövalmidus sõltub mõlema vanema käitumisest ja suhtluskorra täitmise eest vastutavad eelkõige lapsevanemad. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ema soovi jätta isaga edaspidise kohtumiste üle otsustamine üksnes lastele. Sellist suurt vastutust ei saa jätta ainult laste kanda. Üle 10-aastaste laste seisukohtadest saab lahendi tegemisel kohus lähtuda, kuid tuleb arvestada seda, et lapse tahe praegusel hetkel ei pruugi alati kattuda lapse parimate huvidega pikemas ajalises perspektiivis. Laste arengule on oluline nii oma ema kui isa eeskuju. Laste ja isa suhtlemise piiramine ja isa laste igapäevaelust täielikult väljajätmine ei paranda laste ja isa omavahelisi suhteid. Ainult isa ja laste regulaarsel suhtlemisel saab nende vahel püsida (või uuesti tekkida) lähedus- ja kiindumussuhe, milleks isa on näidanud üles omapoolset valmisolekut. Seega sõltub suhtluskorra täitmine eelkõige sellest, kas vanemad aktsepteerivad kohtu seisukohta, suudavad oma emotsioonid maha suruda ja aidata lastel mõlema vanemaga suhelda.
8. Suhtluskorra punkt, mis kohustab vanemaid edastama lastele kohtu määratud suhtlemise graafiku kui oma ühise seisukoha (maakohtu määruse resolutsiooni p 6.15), on ringkonnakohtu hinnangul esimene samm, mida vanemad saavad teha, et käituda laste huvides. Praegusel juhul on lastele korduvalt selgitatud ja nad on teadlikud, et kohus otsustab, kuidas nad isaga tulevikus kohtuma hakkavad. Lapsevanematelt oodatakse jõustunud kohtulahendi aktsepteerimist ja lahendi täitmist, mis muuhulgas tähendab lastele suhtluskorra osas vastava info jagamist ja selgitamist, et vanemate vaidlus on kohtu poolt lahendatud ja edaspidi lapsed viibivad kummagi vanema juures nii nagu kohus otsustas. Suhtlemiskorra täitmine on vanemate kohustus. Lapsevanemaid ei sunnita lastele valetama. Laste ema ei pea lastele edasi andma enda isiklikku 17 2-19-18464 hinnangut, kui see on endiselt vastuolus kohtu järeldustega. Vanem peab täiskasvanuna mõistma ka laste emotsioone, vajadusel lapsi veenma ja tegema enda poolt kõik mõistliku, et suhtluskorda täita. Kahe kodu vahel liikumine on lastele tuttav ja turvaline, kui vanemad ise võtavad seda loomuliku tegevusena ja annavad lapsed üksteisele üle rahumeelselt. Mõlemad vanemad peavad tegema kõik selleks, et laste üleandmine sujuks tõrgeteta.
9. Lisaks peab laste ema võimatuks täita suhtluskorda ilma teraapiat läbimata. Ringkonnakohtu hinnangul ei pruugi ainuüksi teraapia abil tulla soovitud tulemusi, kui vanemad ise ei tee pingutusi suhete parandamiseks. Ringkonnakohus möönab, et olukorras, kus vanemate vaheline suhtlus on lapsi kahjustavalt pingeline, on laste isa senine keeldumine perelepitusest taunimisväärne. Ringkonnakohus märgib, et kui laste isal on seni olnud keeruline leppida perenõustamiseteenusega, siis on tal laste ja enda suhete taastamise huvides võimalus kaaluda koos lastega terapeudi külastamist. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teraapiat määrata suhtluskorra kokkuleppe eelduse või tingimusena.
10. Nõustuda ei saa ka ema vastuses määruskaebusele esitatud väitega, et võrdses ajamahus suhtluskorda taotledes ei lähtu isa laste huvidest, vaid üksnes eesmärgist emale kätte maksta, et saavutada ema üle võit. Ringkonnakohus rõhutab, et võrdses ajamahus lastega koosolemise soovi ei saa kuidagi pidada ühe vanema huviks, vaid see on kantud eelkõige laste huvist kasvada koos nii ema kui isaga. Lastele vahelduva elukoha võimaldamine peaks vanemaid panema tundma end pigem võrdsete partneritena laste kasvatamisel ja kohustama veelgi enam võrdsel määral vastutama, mitte tundma end võitja või kaotajana.
11. Isa esitas maakohtule taotluse määrata kindlaks, kuidas saab vanem lastega reisida. Isa taotles, et vanem võib reisida lastega 3 korda aastas igakordselt kuni 3 nädalat, kohustades reisist teist vanemat ette teavitama 5 päeva enne kavandatavat reisi (IV kd, tl 64). Määruskaebuses taotleb isa, et suhtluskord reguleeriks lastega reisimist teise vanema nõusolekuta kuni 90 päeva aastas, kohustades reisist teist vanemat ette teavitama 2 päeva enne kavandatavat reisi. Isa viitab taotlust põhjendades laste esindaja seisukohale, mille kohaselt pakkus laste esindaja omapoolses suhtluskorra ettepanekus, et vanemal võiks olla õigus reisida lastega ilma teise vanema nõusolekuta kuni 7 päeva aastas ajal, kui lapsed viibivad suhtluskorra alusel selle vanema juures, kohustades reisist teist vanemat ette teavitama 1 kuu enne kavandatavat reisi (VI kd, tl 5). Maakohtu määratud suhtluskorras lastega reisimist reguleeritud ei ole.
12. Laste isa ei ole põhjendanud, miks ta taotleb määruskaebuses reisimist oluliselt suuremas ulatuses kui maakohtule esitatud taotluses, ega ka seda, miks on määruskaebuses taotletud reisimist ilma teise lapsevanema nõusolekuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei asenda suhtluskorras deklareeritud nõusoleku andmise välistamine mõlema vanema nõusolekut, mida sõltuvalt külastatava riigi nõudmisest tuleb alaealisega reisimisel esitada. Kui isa soovib üksinda lastega reisida, peab ta kooskõlastama reisiplaanid laste emaga, paluma emal esitada vastav kirjalik nõusolek (sõltuvalt riigist võib olla notariaalne vorminõue) või taotlema kohtult igakordsel reisimisel lapse viibimiskoha otsustusõigust (

§ 119

) või taotlema endale lapse viibimiskoha määramise ainuhooldusõigust osas, mis puudutab lapse viibimiskohta reisimise ajal, mil laps viibib suhtluskorra järgi isa juures (

§ 137lg 1) (Riigikohtu 19.02.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-15686, p 19).

Üksnes viimasel juhul ei pea isa igakordselt eelnevalt emaga kooskõlastama lastega välisriiki reisimist ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel isaga. Praegusel juhul laste isa selles küsimuses ühise hooldusõiguse lõpetamist ja talle ainuhooldusõiguse andmist maakohtus taotlenud ei ole. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus isa taotluse osaliselt, täiendades suhtluskorda reisimist puudutavaga järgmiselt: Vanemal on õigus sõltuvalt sihtkohariigi nõudmistest kas teise vanema nõusolekul 18 2-19-18464 või ilma teise vanema täiendava nõusolekuta reisida lastega välisriikidesse kuni 14 päeva aastas, teavitades reisi sihtkohast ja kestusest teist vanemat hiljemalt 14 päeva enne kavandatud reisi. Vanemad ei tee laste reisimiseks põhjendamatuid takistusi. Sihtriiki reisimise ohtlikkuse hindamisel lähtuvad vanemad Välisministeeriumi veebilehel avaldatud päevakohasest informatsioonist. Kui Välisministeeriumi veebilehelt puudub sõnaselge soovitus sihtriiki reisimist vältida, ei tohi vanemad laste reisimiseks nõusoleku andmisest keelduda.

1. Laste isa taotlus menetlust lõpetava määruse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Ühise hooldusõiguse lõpetamise ja suhtlemise korra reguleerimise asjas ei ole jõustumata kohtulahendi viivitamata täitmine põhjendatud. Erinevalt muudest hagita asjadest kehtib hagita perekonnaasjades põhimõte, et kohtulahendit ei täideta enne selle jõustumist (TsMS § 550 lg 3). Sellest tulenevalt ei saa ka hagita perekonnaasjas tehtud kohtumäärust viivitamata täidetavaks tunnistada. Hooldusõiguse asjades (TsMS § 550 lg 1 p 2) on sellise piirangu eesmärgiks eelkõige vältida lapse ja vanema õigussuhte muutusest tulenevat lapse elukorralduse muutumist enne, kui kohus on asja lõplikult lahendanud (Riigikohtu 12.02.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 34).
2. Isa määruskaebuse seisukoht, et lahendi viivitamata täidetavaks tunnistamine võimaldab tuvastada laste ema rikkumise juba menetluse ajal ja sellele lahendis reageerida, ei ole asjakohane. Kohtulahend, millega määratakse kindlaks lapsega suhtlemise kord, ei ole sundtäidetav. Seega ei saa suhtluskorra määruses ette näha täitmist tagavaid meetmeid. TsMS-s on sätestatud vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi sundtäitmist läbida TsMS § 563 järgi kohtulahendi rikkumise korral kohtulik lepitusmenetlus. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata, milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu üldkogu 17.12.2013 määrus asjas 3-2-1-4-13, p 61).
3. Vastuseks laste isa palvele selgitada, milline on menetlusosalise poolt kohtule valetamise tagajärg, märgib kolleegium järgmist. Menetlusosalistel on õigus esitada enda seisukohad ja kohtu ülesanne on lahendi tegemisel anda hinnang asjas esile toodud asjaoludele ja esitatud väidete usutavusele ja veenvusele. Kohus teeb otsustuse oma siseveendumusele tuginedes. Kohus ei anna menetluse ajal lõplikku hinnangut, milliseid menetlusosaliste väiteid ta peab usutavaks. See, et laste ema on esitanud menetluses teadlikult valeväiteid, on laste isa hinnang. Menetlusosaline otsustab ise, millistele väidetele ta vastab ja millistele mitte.
4. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jäi riigi kanda. Maakohtu määrus jääb sisuliselt muutmata, ringkonnakohus täiendab suhtluskorda üksnes reisimist puudutavas osas. Seega ei ole põhjendatud muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Mahukaid menetlusdokumente ja osaliselt põhjendamatuid taotlusi on esitanud mõlemad vanemad.
6. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus 19 2-19-18464 otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (hagita perekonnaasi) ja seda, et kohus jättis ema määruskaebuse täielikult rahuldamata ja isa määruskaebuse olulises osas rahuldamata, täiendades suhtluskorda vaid reisimist puudutavas osas osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 20