← Eesti

2-21-2788/30

Obsah (14)§ 657§ 654§ 662§ 238§ 475§ 477§ 696§ 173§ 172§ 175§ 176§ 174§ 177§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 8. november 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-2788 Tsiviilasi X avaldu

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata avaldaja avalduse korteriühistu juhatuse kohustamiseks puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega perioodi

  1. jaanuar
  2. a kuni
  3. mai
  4. a kohta tutvuda võimaldamiseks ning jättis puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud avaldaja kanda ja mõistis need avaldajalt välja. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega avalduse selles osas rahuldab ja kohustab korteriühistu juhatust võimaldama avaldajal tutvuda puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega perioodi
  5. jaanuar
  6. a kuni
  7. mai
  8. a kohta kohtumääruse tervikresolutsioonis märgitud ulatuses ja korras ning jätab puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) alusel.

  1. Avaldaja esitas koos määruskaebusega korteriühistu poolt
  2. juunil 2018 äriregistrile esitatud kandeavalduse koos põhikirja ja üldkoosoleku protokolliga (tl 127–135), mida maakohtu menetluses ei esitatud.

§ 662

lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid. Arvestades asja sisu on kõnealune dokumentaalne tõend asjakohane ja see tuleb võtta asja juurde (

§ 238lg 1).

  1. Määruskaebemenetluses vaieldakse jätkuvalt selle üle, kas avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikutelt teavet ja dokumentidega tutvumise võimaldamist.
  2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et nõude õiguslik alus tuleneb KrtS § 45 lg-st 1, mille kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega, ning sama paragrahvi lg-st 3, mille järgi võib korteriomanik juhul, kui juhatus keeldub teabe andmisest või dokumentidega tutvumise võimaldamisest, nõuda, et tema nõudmise õiguspärasuse üle otsustaks korteriomanike üldkoosolek, või esitada kahe nädala jooksul juhatuse keeldumise saamisest arvates või nelja nädala jooksul taotluse esitamisest arvates, kui juhatus sellele ei ole vastanud, hagita menetluses kohtule avalduse juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama.
  3. Kolleegium märgib, et selleks, et teabenõude avaldust oleks üldse põhjust menetleda, peaks esmalt olema selge, kas KrtS § 45 lg 3 eeldused on täidetud. 12.
  4. Riigikohus on osaühingu osaniku teabenõuet reguleeriva äriseadustiku (ÄS) § 166 kontekstis leidnud, et kohtu kaudu teabe saamise eelduseks on esiteks see, et osanik on esmalt taotlenud teavet või dokumentidega tutvumise õigust ühingult. Selle reegli eesmärk on suunata äriühingu osanikke esmalt suhtlema äriühinguga kohtuväliselt. Teiseks peab juhatus olema teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest sõnaselgelt või vaikivalt keeldunud. Alles siis, kui juhatus keeldub teavet andmast või dokumentidega tutvuda võimaldamast, või kui on selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele, on alus pöörduda avaldusega kohtusse (Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 11). See põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka korteriühistu liikme teabeõiguse saamise puhul. Nimetatut kinnitab KrtS § 45 lg
  7. 5

(13)12.
  1. Avaldaja on avalduses palunud kohustada esitama talle puudutatud isiku II nimele registreeritud pangakonto väljavõte. Samuti on avaldaja palunud teavet
  2. mail 2019 Q-le tehtud ülekande kohta. Maakohus tuvastas, et esimese nõude osas esitas avaldaja kohtueelselt teabenõude
  3. ja
  4. jaanuaril 2021 ning teise nõude osas
  5. veebruaril
  6. 12.
  7. Kolleegiumi hinnangul leidis maakohus õigesti, et
  8. jaanuaril 2021 esitatud teabenõuet ei saa pidada pöördumiseks korteriühistule. Kolleegium nõustub selles osas vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel (koosmõjus §-ga 659) ei pea vajalikuks neid korrata.

Määruskaebuse väited ei anna ringkonnakohtule alust teistsuguse otsustuse tegemiseks. Samas on kolleegium erinevalt maakohtust seisukohal, et

  1. jaanuari
  2. a kiri oli adresseeritud D-le kui korteriühistu juhatuse liikmele. Maakohus tuvastas, et D on alates
  3. jaanuarist 2021 korteriühistu juhatuse liige (tl 7). Avaldaja on nimetatud kirja p-s 14 selgelt väljendanud, et ta esitab nõude korteriühistu juhatusele KrtS § 45 lg 1 alusel ning käsitab D korteriühistu juhatuse liikmena (tl 11). Seega saab kolleegiumi arvates asuda seisukohale, et avaldaja taotles dokumentidega tutvumist korteriühistult. Ainuüksi ka see, et tõendamata on kirja saatmine korteriühistu e-posti aadressile, ei anna vastupidise järelduse tegemiseks alust. Avaldaja selgitas, et äriregistris puudub teave korteriühistu e-posti aadressi kohta. Korteriühistu ei ole vastupidist väitnud ega esile toonud, et avaldajale pidi see muul viisil teada olema. Samuti tõi avaldaja esile, et D tegeles alates
  4. aastast maja haldamisega seotud asjaajamisega ja läbirääkimistega (tl 132 pöördel). Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et korteriühistu juhatuse liige R keeldus
  5. jaanuaril 2021 avaldaja
  6. jaanuari
  7. a nõude täitmisest, mistõttu on avaldus kohtusse esitatud hilinenult. Kolleegium sellega ei nõustu.
  8. jaanuari
  9. a kirja sisust nähtuvalt on vastus avaldajale esitatud mitme korteriomaniku poolt, mh korter nr 2 omaniku Ri poolt, ning selles väljendatakse mittenõustumist avaldaja väidetega, mitte nõuetega dokumentidega tutvuda võimaldamiseks (tl 52). Seega ei saa seda pidada korteriühistu juhatuse sõnaselgeks keeldumiseks teabe andmisest või dokumentide tutvumiseks esitamisest. Avaldaja pöördus kohtusse
  10. veebruaril 2021, s.o rohkem kui kolm nädalat pärast
  11. jaanuari
  12. a taotluse esitamisest. Kolleegiumi arvates oli selleks hetkeks möödunud mõistlik aeg dokumentide esitamiseks ning puudutatud isikud ei ole ka vastupidist väitnud. Samuti on avaldus kohtusse esitatud KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud tähtaega (neli nädalat taotluse esitamisest arvates) järgides. Avalduse kohaselt palub avaldaja esitada talle puudutatud isiku II pangakonto väljavõte perioodi
  13. mai
  14. a kuni
  15. mai
  16. a kohta. Kolleegium selgitab, et avalduse taotlusi on lubatud menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole enne kohtusse pöördumist küsitud (vt Riigikohtu
  17. veebruari
  18. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 12). Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud maakohtu seisukoht, et
  19. jaanuari
  20. a kirjas on avaldaja palunud pangakonto väljavõtteid üksnes kuni korteriühistu moodustamiseni
  21. jaanuaril 2018 ja seega on nõuet teabe saamiseks laiendatud. Kolleegium möönab, et avaldaja
  22. jaanuari
  23. a teabenõudes sisalduv taotlus (tl 11) ja kohtule esitatud avalduses sisalduv taotlus (tl 4 pöördel) ei kattu sõnasõnalt, kuid see ei tähenda, et avaldaja oleks oma nõuet laiendanud. Avaldaja palus
  24. jaanuari
  25. a kirjas mh esitada korteriühistu finantsdokumentatsioon
  26. a kuni
  27. a kohta, kus on kajastatud, et korteriomanike ühisusele kuuluvad rahalised vahendid olid korteriühistule üle antud. Finantsdokumentatsioon hõlmab kolleegiumi arvates ka väljavõtet pangakontost, mille kaudu korraldatakse elamu majandamist korteriomanike raha arvel, mistõttu ei ole alust asuda seisukohale, et avaldaja ei ole kohtueelselt pangakonto väljavõtet perioodi osas pärast korteriühistu asutamist nõudnud. Tegemist on taotluse täpsustamisega, mis on lubatud. Samuti märgib kolleegium selguse huvides, et mõistab teabenõudes märgitud perioodi
  28. a kaasa arvatud, sest avaldaja väidetest ja kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt oli päringu eesmärgiks ka
  29. a tehtud ülekannete kohta teabe saamine. Eeltoodust tulenevalt on avaldaja esimese nõude osas KrtS § 45 lg 3 eeldused täidetud. 6

(13)12.
  1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja teist nõuet saada teavet Q-le tehtud ülekande kohta ei saanud rahuldada, sest avaldaja ei jätnud mõistlikku aega kohtueelselt esitatud teabenõudele vastamiseks. Kolleegium märgib, et kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on juhatus keeldunud teavet andmast või kui on selge, et juhatus ei vasta teabenõudele (KrtS § 45 lg 3). Avaldaja esitas kõnealuse ülekande kohta teabe saamiseks nõude
  2. veebruaril 2021 ning pöördus avaldusega kohtusse
  3. veebruaril
  4. Menetluse kestel ei ole esitatud mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et juhatus oleks selgesõnaliselt teabe andmisest keeldunud. Kolleegiumi hinnangul ei ole ka alust asuda seisukohale, et juhatus on teabe andmisest vaikivalt keeldunud. Kuivõrd kohtusse pöördumisel oli teabenõude esitamisest möödunud üksnes mõni päev, ei olnud selge, et juhatus ei vasta avaldaja teabenõudele. Seega ei ole KrtS § 45 lg 3 eeldused selle teabe taotlemise nõude osas täidetud, sest
  5. veebruaril 2021 ei olnud möödunud teabe andmiseks mõistlik aeg.
  6. Järgmisena käsitleb kolleegium dokumentidega tutvumise nõude materiaalõiguslikku sisu. Alates
  7. jaanuarist 2018 kehtiva KrtS § 45 lg 1 kohaselt on korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega. Kolleegium märgib, et viidatud sätte alusel esitatud nõude korral on avaldajal kohustus põhjendada ja kohtul kontrollida, kas nõutud teabe või dokumentidega on põhjendatud tutvuda. Samuti tuleb teabe taotlemise ja dokumentidega tutvumise nõude lahendamisel ning teabeõiguse piiride määramisel arvestada nii õigustatud kui ka kohustatud isiku õiguste ja huvidega. Maakohus leidis, et avaldaja on sisuliselt esitanud nõude ühe endise korteriomaniku ja kunagise juhatuse liikme pangakonto väljavõtte esitamiseks, mis ei kuulu KrtS § 45 lg 1 alusel rahuldamisele. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et avaldaja nõue puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega tutvuda võimaldamiseks on tervikuna põhjendamatu. 13.
  8. Kolleegium märgib esmalt, et Riigikohus on leidnud ÄS § 166 tõlgendamisel, et osanik ei saa nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu
  9. veebruari
  10. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.2). Sama põhimõte kohaldub kolleegiumi arvates ka KrtS § 45 tõlgendamise puhul. Vaidlustamata asjaoludel ei ole puudutatud isik II korteriühistu juhatuse liige ega korteriomanik. Puudutatud isik I väidab, et nõutud pangakonto väljavõtteid tal ei ole. Kuigi avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik II väitis
  11. a saadetud kirjas, et maja dokumente hoiab D (tl 81), kes on ühtlasi praegune korteriühistu juhatuse liige, siis on korteriühistu põhjendatult juhtinud tähelepanu sellele, et kõnealusest kirjast ei nähtu, milliseid dokumente, sh mis perioodi kohta see puudutab. 13.
  12. Kolleegium leiab, et rahuldamata tuleb jätta avaldaja nõue võimaldada tutvuda puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega perioodi osas enne korteriühistul õigusvõime tekkimist
  13. jaanuaril
  14. Avaldaja tõi esile, et enne korteriühistu tekkimist KrtS jõustumisel (
  15. jaanuar
  16. a) ei olnud korteriomandite valitsemiseks asutatud korteriühistut, vaid oli korteriomanike ühisus. Avaldaja nõude aluseks olev KrtS § 45 lg 1 näeb ette üksnes korteriühistu dokumentidega tutvumise õiguse. Avaldaja on iseenesest õigesti viidanud, et KrtS § 66 lg 2 kohaselt lähevad korteriomanike ühisuse õigused ja kohustused korteriühistule üle. Seega kõik ühisuse nimel sõlmitud lepingud kehtivad edasi ning alates korteriühistu loomisest korraldab valitsemist korteriühistu. Kuigi korteriühistul peaksid olema andmed või dokumendid selle kohta, millised õigused ja kohustused talle üle läksid, siis ei hõlma see kolleegiumi hinnangul seni elamu majandamisega tegelenud isiku pangakonto väljavõtteid ajavahemiku kohta enne korteriühistu asutamist. Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et korteriomanike ühisus ei ole raamatupidamiskohustuslane. Kolleegium leiab, et avaldaja pangakonto väljavõttega tutvumise nõuet ei ole alust praegusel juhul tõlgendada ka teabe küsimisena asjaolude kohta, sest KrtS § 45 lg 1 järgi on 7
(13)korteriomanikul õigus küsida teavet korteriühistu tegevuse kohta ning avaldaja taotletavad andmed ei ole seotud korteriühistuga. Samuti ei ole alust eeldada, et korteriühistul on rohkem teavet korteriomanike ühisuse sissetulekute ja väljaminekute kohta perioodi osas enne korteriühistu asutamist, kui avaldaja avaldusele lisatud ja avaldaja sõnul puudutatud isiku II esitatud aruannetes korteriomanikelt laekunud summade ja valitsemisel tehtud kulutuste kohta perioodi
  1. a kuni
  2. a osas (tl 17–18 pöördel). 13.
  3. Kolleegium leiab, et avaldaja teabenõue tuleb rahuldada osas, mis puudutab pangakonto väljavõttega tutvuda võimaldamist perioodi
  4. jaanuar
  5. a kuni
  6. mai
  7. a kohta. Vaidlustamata asjaoludel tegid korteriomanikud kuni
  8. a märtsini igakuiselt makseid puudutatud isiku II pangakontole, kes hiljem tasus teenuse osutajatele. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga justkui oleksid puudutatud isiku II pangakonto väljavõtted korteriühistu tegevuse seisukohast asjakohatud. Elamu haldamine läks korteriühistu tekkimisel KrtS § 66 lg 2 alusel korteriühistule üle. Korteriühistu kohustuseks on tagada korteriühistu liikmetele vajalike teenuste kättesaadavus ning saada selle eest tasu. Seega seonduvad pangakonto väljavõtted korteriühistu tegevusega. Avaldajal on õigus tutvuda elamu haldamist puudutavate dokumentidega ka siis, kui korteriomanike maksed laekuvad ja kulutusi tehakse kellegi muu kui korteriühistu pangakonto kaudu. Kuigi asjas on esile toodud, et korteriühistule avati oma arvelduskonto veidi rohkem kui aasta pärast asutamist
  9. a veebruaris, siis peavad korteriühistul olema andmed aja kohta, mil ta juba majandas. See hõlmab ka pangakonto väljavõtteid. Kolleegiumi hinnangul kinnitab seda seisukohta ka korteriühistu juhatuse kohustus korraldada raamatupidamist (KrtS § 50 lg 1) ja korteriühistule kui raamatupidamiskohustuslasele (raamatupidamise seaduse § 2 lg-d 1 ja 2) raamatupidamise seadusest tulenevad nõuded. 13.
  10. Kolleegium ei nõustu puudutatud isikute etteheitega, millega maakohus nõustus, et avaldaja ei saa pangakonto väljavõtteid perioodi
  11. jaanuar
  12. a kuni
  13. märts
  14. a kohta nõuda, kuivõrd need on esitatud menetlusdokumentide lisana ja seega on need avaldajal juba olemas. Avaldaja selgitas, et kohtule esitatud pangakonto väljavõtetest ei nähtu konto jääk (vt pangakonto väljavõte sissetulekute ja väljaminekute kohta; tl 19–21 pöördel ja tl 78–80), kuid päringu eesmärgiks on ühtlasi teada saada konto jääk enne korteriühistu asutamist ja
  15. a. Seega leiab kolleegium, et avaldajal on õiguskaitsevajadus ning kuna konto jääk puudutab otseselt korteriühistu varade seisu, siis on avaldaja nõue ka perioodi
  16. jaanuar
  17. a kuni
  18. märts
  19. a osas põhjendatud. 13.
  20. Korteriomanikuna on avaldajal õigus tutvuda pangakonto väljavõttega, mille kaudu korraldatakse elamu majandamist korteriomanike raha arvel. Avaldusest nähtuvalt on päringu eesmärk saada teavet korteriomanikelt laekunud summade ning samuti tehtud ülekannete kohta, et välja selgitada, kas tegutsetud on tema kui korteriomaniku õigusi ja huve järgides. Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et avaldaja teabenõue on vastuolus hea usu põhimõttega, sest teabe saamise järel väidetavalt esitatav kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kolleegiumi hinnangul piisab KrtS § 45 lg 1 järgi korteriühistu dokumentidega tutvumise nõude esitamiseks üksnes korteriühistu liikmelisusest. Seetõttu ei ole tähendust asjaolul, et avaldaja võimalik kahju hüvitamise nõue on aegunud. Kolleegium selgitab, et teabenõue saaks olla pahauskne eelkõige juhul, kui asjas oleks tuvastatud, et teabe küsimise eesmärk on korteriühistut kahjustada. Samuti võib pahauskseks pidada selliseid teabenõudeid, mis on sedavõrd mahukad, et neile vastamine võtaks ebamõistlikult palju aega (vt Riigikohtu
  21. oktoobri
  22. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213/48, p 33.2). Selliseid asjaolusid ei ole asjas tuvastatud. Seega ei saa avaldaja teabenõuet pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. 13.
  23. Puudutatud isikute väitel on õigustamatu avaldaja nõue tutvuda pangakonto väljavõttega alates
  24. a veebruarist, sest avaldaja enda sõnul teostati maksed sellest ajast alates korteriühistule avatud arvelduskonto kaudu. Kolleegium puudutatud isikute eeltoodud 8
(13)seisukohaga ei nõustu. Avaldaja on põhjendanud oma huvi tutvuda puudutatud isiku II pangakonto väljavõttega ka pärast korteriühistule arvelduskonto avamist
  1. a veebruaris. Avaldaja selgitas, et ta soovib tutvuda väljavõttega, mis kajastab ülekandeid kuni
  2. a maikuuni, sest talle teadaolevalt tehti ülekandeid korteriomanike rahaga kuni selle ajani, tuues esile ja tõendades, et
  3. mail 2019 tehti puudutatud isiku II pangakontolt ülekanne Q kontole selgitusega „Majaka 54 Seltsingu korterimaksed“ (tl 24). Eelnevat arvestades leiab kolleegium, et põhjendatud on avaldaja huvi tutvuda pangakonto väljavõttega osas, mis puudutab perioodi
  4. jaanuar
  5. a kuni
  6. mai
  7. a. 13.
  8. Kolleegium selgitab, et teabenõuet menetletakse

§ 475lg 2 järgi hagita menetluses.

Kohus ei ole hagita menetluses mh

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele ning peab

§ 477

lg 7 järgi kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (vt ka Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-16, p 16). Kolleegium märgib, et korteriühistu liikme teabeõigus võib olla piiratud isikuandmete kaitse vajadusega. Praegusel juhul on avaldaja palunud näidata pangakonto väljavõtteid, mis aga võivad sisaldada kolmandate isikute andmeid, mille edastamise õigus korteriühistul puudub. Nii võib väljavõtetelt nähtuda, et korteriühistule tasub korteriomaniku eest kolmas isik (nt pereliige, üürnik). Teistel korteriomanikel puudub põhjendatud huvi saada teavet nende isikute kohta, sh saada teada, et neil on teatav seos korteriomanikuga. Samuti tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  3. aprilli
  4. a määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) art 5 lg 1 p-st f kohustus tagada andmete turvalisus ja kaitsta neid loata või ebaseadusliku töötlemise eest. Sisuliselt kaasneb sellega keeld edastada töödeldavaid andmeid kolmandatele isikutele, kui see ei ole vajalik andmetöötluse eesmärgi saavutamiseks. Korteriühistule ei tohi panna kohustust vastavat teavet sisaldavate andmete töötlemiseks ega edastamiseks. Neil kaalutlustel leiab kolleegium, et korteriühistu peab esitama väljavõtted tutvumiseks kujul, milles on kinni kaetud füüsiliste isikute andmed (nimi, konto number ja makse selgitused, kui need võimaldavad tuvastada muid isikuid peale korteriomanike).
  5. Kolleegium leiab, et maakohus jättis õigesti rahuldamata avaldaja nõude puudutatud isiku II vastu. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. 14.
  6. Kolleegiumi hinnangul ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohast tähtsust asjaolu, kas puudutatud isik II oli enne korteriühistu tekkimist korteriomanike ühisuse valitsejaks nimetatud KOS § 20 lg 1 kohaselt või oli tema ja korteriomanike vahel sõlmitud käsundusleping VÕS § 619 mõttes. KrtS § 45 sätestab vaid õiguse saada teavet juhatuselt. KrtS § 45 ei reguleeri andmete nõudmist kolmandalt isikult. Kuna puudutatud isik II ei ole korteriühistu juhatuse liige, on nõue põhjendamatu. 14.
  7. Avaldajal on puudutatud isiku II suhtes võimalik kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kolleegium märgib, et avaldajal võib puudutatud isiku II valduses olevate dokumentidega tutvumiseks olla õigus VÕS §-de 1015 ja 1016 järgi, kui ta tõendab, et tal on dokumentidega tutvumise vastu õigustatud huvi. Sellisel juhul peab avaldaja esitama VÕS § 1015 alusel hagi puudutatud isiku II vastu.
  8. Kolleegium määrab kindlaks dokumentidega tutvumise korra. 15.
  9. Kolleegium selgitab, et teabenõude täitmisviisi määramisel tuleb alati kaaluda asjaosaliste huve ja leida viis, mis arvestab kõige enam kõigi isikute õigustatud huvidega (vt Riigikohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918/31, p 40). Kuna tegu on hagita menetlusega, siis ei ole kohus seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5). 9

(13)15.
  1. Ringkonnakohus küsis menetlusosaliste arvamust kohtumääruse täitmise võimaliku korra osas. Avaldaja palus saata dokumendid tema e-posti aadressile või alternatiivselt võimaldada dokumentidega tutvuda avaldaja korteris üks kord kümne päeva jooksul määruse jõustumisest vähemalt viie tunni kestel või alternatiivselt korteriühistu asukohas või muus Tallinnas asuvas asukohas 15 päeva jooksul määruse jõustumisest vähemalt viie tunni kestel tööpäevadel ajavahemikus kell 9.00–17.
  2. Korteriühistu ettepanek oli määrata kord selliselt, et avaldaja saaks dokumentidega tutvuda korteriühistu asukohas esimese korruse trepikojas 30 kalendripäeval määruse jõustumisest ajavahemikus kell 16.00–17.
  3. 15.
  4. KrtS § 45 lg 1 ei täpsusta, millises kohas ja millisel viisil tuleb dokumente näidata. Riigikohus on leidnud, et äriühingu dokumentidega tutvumise korra määramisel kohaldub üldsättena VÕS § 1016, mille kohaselt tuleb asi ette näidata või dokumendiga tutvumist võimaldada asja või dokumendi asukohas (Riigikohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213/48, p 26). Kolleegiumi arvates tuleb sellest põhimõttest juhinduda ka korteriühistu dokumentidega tutvumise korra määramisel, mistõttu määrab kolleegium dokumentidega tutvumise kohaks korteriühistu asukoha. Menetlusosalised ei ole esile toonud mõjuvat põhjust dokumentidega tutvuda võimaldamiseks muus kohas. Kolleegium selgitab, et avaldaja ei saa nõuda seda, et kohus kohustaks juhatust saatma dokumente avaldajale e-postiga. Korteriühistu võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas, aga kohus ei saa üldjuhul korteriühistut selleks kohustada (vt Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.4). Avaldaja soovib dokumentidega tutvuda enda korteris ning märkis mh, et juhatusel peavad olema dokumendid digitaalsel kujul. Korteriühistu ettepanek oli tutvumine esimese korruse trepikojas. Kolleegium leiab, et dokumentidega tutvumise koha ja viisina on piisav, kui kolleegium kohustab korteriühistut võimaldama tema asukoha aadressil avaldajal dokumentidega tutvuda. Faktiliselt võib selline nähtavaks tegemine toimuda ka elektrooniliste sidevahendite abil. Detailsema koha ja täitmisviisi lahendis kindlaks määramist ei pea kolleegium praegusel juhul vajalikuks. 15.
  9. Tuginedes eeltoodule ning kaaludes nii avaldaja kui ka korteriühistu huve, peab kolleegium põhjendatuks võimaldada avaldajal tutvuda dokumentidega korteriühistu asukohas (Majaka tn 54, Tallinn) kahe nädala jooksul alates määruse jõustumisest kolmel korral kahe tunni kestel ajavahemikus kell 15.00–17.
  10. Arvestades käesolevas asjas avalduse rahuldamise ulatust, s.o dokumentide mahtu, millega tutvumist peab korteriühistu võimaldama, on selline aeg piisav, et avaldaja jõuaks dokumentidega tutvuda. Dokumentidega tutvumine ei või muutuda korteriühistule ebamõistlikult koormavaks. Siiski saab korteriühistu juhatus korraldada oma tegevuse selliselt, et korteriomanik, kes soovib dokumentidega tutvuda, saab seda teha mõistliku aja jooksul. 16.

§ 696lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 17. Ringkonnakohus muudab kooskõlas

§ 173

lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulude jaotuse. Kolleegium märgib, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus

§ 172

lg 1 teise lause alusel otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus seega lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu

  1. märtsi
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). 17.
  3. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata osas, milles jäeti rahuldamata avaldaja avaldus puudutatud isiku II dokumentidega tutvuda võimaldamiseks kohustamiseks, ei ole põhjust muuta maakohtu menetluskulude jaotust osas, milles puudutatud isiku II menetluskulud jäeti avaldaja kanda. Kuna maakohtu määrus osaliselt tühistatakse avalduse 10

(13)puudutatud isikult I teabe saamiseks ja dokumentidega tutvuda võimaldamiseks rahuldamata jätmise osas, tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse puudutatud isiku I menetluskulude avaldaja kanda jätmise ja kindlaksmääramise osas. Kuna avaldaja kohtusse pöördumine oli osaliselt põhjendatud, leiab kolleegium, et avaldaja ja puudutatud isiku I maakohtus kantud menetluskulud on õiglane jätta

§ 172lg 1 teise lause alusel nende endi kanda.

Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 17.2. Kuna määruskaebus rahuldatakse osaliselt puudutatud isiku I vastu esitatud nõude osas, siis jäävad avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulud ringkonnakohtus samuti

§ 172lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

Puudutatud isiku II menetluskulud on asjaolusid arvestades õiglane jätta avaldaja kanda. 17.

  1. Puudutatud isikud on tuginenud sellele, et avalduse esitamine oli selgelt pahatahtlik, mistõttu tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kolleegium sellega ei nõustu. Praegusel juhul ei ole tuvastatud asjaolusid, mis viitaksid avaldaja pahausksusele ning sellist järeldust ei saa teha ka ainuüksi puudutatud isikute esitatud dokumendist, milles mõned korteriomanikud väidavad, et avaldaja põhjustab neile närvikulu ja majanduslikku kahju (tl 52). Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja teiste korteriomanike vahel on erimeelsused, ei muuda avaldaja teabenõuet pahauskseks.
  2. Avaldaja on vaidlustanud ka maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist. Arvestades, et ringkonnakohus tühistab maakohtu määrusega määratud puudutatud isiku I menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise, hindab kolleegium avaldaja vastuväiteid üksnes puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise osas. 18.
  3. Määruskaebuse väite kohaselt on puudutatud isikute esindaja vastuste koostamise ajakulu ülemäärane, sest vastused sisaldavad avaldaja sõnul kordusi. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud puudutatud isiku II esindaja vastuste koostamisele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus arvestanud ajakulu hindamisel asjaoluga, et puudutatud isikuid esindas üks esindaja ning vastused kattuvad osaliselt ja sisaldavad kordusi. Sellest tulenevalt on maakohus ka vastuste koostamise ajakulu mõistliku suuruseni vähendanud. Seejuures märkis maakohus põhjendatult, et kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Ülejäänud toimingute osas ei ole avaldaja kaebuses vastuväiteid esitanud ning ka kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kaalumispiire ületanud ega menetlusõiguse norme rikkunud, mistõttu ei ole alust ka teiste toimingute suhtes kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Seega jääb maakohtus avaldajalt puudutatud isiku II kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitis muutmata. 18.
  3. Avaldaja heidab määruskaebuses samuti ette, et puudutatud isikud ei esitanud neile õigusabi osutamise eest esitatud arveid, kuigi kohus seda nõudis. Kolleegium märgib, et toimiku materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks kohustanud puudutatud isikuid esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Sellist kohustust ei nähtu ka maakohtu
  4. juuli
  5. a 11

(13)kirjast, millega määrati tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks (tl 92). Koos menetluskulude nimekirjaga ei olnud vaja esitada kulu tõendavat kuludokumenti, sest

§ 176

lg 6 kohaselt peab õigusabi eest tasumise kohustuse olemasolu tõendama üksnes kohtu nõudmisel. Kolleegiumil ei ole alust kahelda selles, et puudutatud isikul II on kohustus õigusabikulud kanda, mistõttu ei pea ka ringkonnakohus vajalikuks kohustada puudutatud isikut II esitama õigusabi osutamise eest esitatud arveid ja nende tasumist tõendavaid dokumente. 19. Kooskõlas

§ 174

lg-s 3 sätestatuga määrab kolleegium kindlaks puudutatud isiku II ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotusest tulenevalt puudub vajadus avaldaja ja puudutatud isiku I menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. 19.1. Määruskaebemenetluses on puudutatud isik II palunud avaldajalt välja mõista lepingulise esindaja kulu 442,11 eurot. Puudutatud isik II on kinnitanud, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses praeguse kohtumenetlusega (

§ 176

lg 5) ning ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174lg 10).

Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isikute esindaja puudutatud isikuid esindades kokku toiminguid 6 tunni ja 42 minuti ulatuses, sh: kohtumääruse vastuvõtmine e-toimikust 5 minutit; menetlusdokumentide vastuvõtmine e-toimikust ja tutvumine kohtumäärusega 45 minutit; kohtumääruse analüüs, seisukoha koostamine ja kohtule esitamine 4 tundi ja 22 minutit; menetlusdokumendi vastuvõtmine e-toimikust 5 minutit; tutvumine ringkonnakohtu nõudega, kohtunõude täitmine, menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule esitamine 1 tund ja 25 minutit. Menetluskulude nimekirja järgi on puudutatud isikule II osutatud õigusabi 3 tundi ja 21 minutit tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Puudutatud isikute menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest järeldub, et puudutatud isikute panus menetluskulude kandmisel oli võrdne. Kuivõrd puudutatud isikute poolt on esitatud ühised menetlusdokumendid, siis on kolleegiumi hinnangul selline järeldus põhjendatud. Kolleegium leiab, et puudutatud isiku II menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 19.2. Puudutatud isikute lepingulise esindaja ajakulu ringkonnakohtus ei ole kolleegiumi hinnangul

§ 175lg 1 mõttes täies ulatuses põhjendatud ja vajalik.

Võttes arvesse, et määruskaebuse vastuses korratakse juba varem esitatud väiteid ja maakohtu seisukohti ning vastuse maht ei ole suur ega ole see õiguslikult keerukas, on kolleegiumi hinnangul määruskaebuse vastuse koostamise ja sellele eelnenud toimingute (dokumentide vastuvõtmine e-toimikust ja tutvumine kohtumäärusega) põhjendatud ajakulu kokku 3,5 tundi. Ringkonnakohtu

  1. oktoobri
  2. a kohtunõude e-toimikust vastuvõtmise, sellega tutvumise ja selle täitmise ning menetluskulude nimekirja koostamise ajakulu saab nimetatud dokumentide sisu ja mahtu arvestades pidada põhjendatuks kokku 1 tunni ulatuses. Kolleegium ei nõustu avaldaja seisukohaga, mille kohaselt ei kuulu kohtupraktika järgi menetluskulude nimekirja koostamise kulu hüvitamisele. Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on põhjendatud ja lepingulise esindaja kuluna hüvitatav (vt Riigikohtu
  3. mai
  4. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550/80, p 15). 19.
  5. Samuti ületab puudutatud isiku II esindaja tunnitasu määr 110 eurot (käibemaksuta) keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et praeguses asjas lahendatud vaidlus ei olnud sedavõrd keeruline ega mahukas, et võiks rakendada kõrgemat tunnitasu kui 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et puudutatud isikule II ei osutanud õigusabi advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid 12

(13)advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole. 19.4. Eeltoodust tulenevalt on puudutatud isiku II põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 270 eurot (= 4,5 tundi x 120 eurot / 2). Lisaks peab avaldaja tulenevalt puudutatud isiku II taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177

lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. 20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.