) § 371 lõike 2 punkti 2 alusel menetlusse võtmast avaldaja kaebust kohtutäituri otsusele ja tegevusele täiteasjas nr 024/2021/
lõike 2 punkti 2 alusel, kuivõrd nõue ei ole esitatud kaebaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning avaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik ka saavutada. 10. Kohus osundas avaldajale, et vastavalt
lõikele 6 võib menetlusosalise taotlusel kohus hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada
Tuginedes eelnevale oleks saanud avaldaja küsida Tallinna Ringkonnakohtult avaldaja arust vaieldavas osas selgitusi. See oleks ära hoidnud muidu ilmselge sõnastuse väänamisele ülesehitatud asjatut jauramist, millega avaldaja antud menetluses aega raiskab. Määruskaebus ja menetluse edasine käik 11. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega võtta avaldaja kaebus menetlusse. Kaebuse põhjenduste kohaselt on avaldaja oma õigusi kohaselt kaitsnud ning kohus on menetlusse võtmise staadiumis hakanud avaldust sisuliselt lahendama, mis on vastuolus
-i eesmärkidega. 12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 30.04.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt
§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (
Ringkonnakohus jaotab määruskaebemenetluse kulud. 14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maakohus on avalduse menetlusse võtmise staadiumis hakanud avaldust sisuliselt lahendama.
lõike 2 eesmärk on välistada ilmselgelt perspektiivitud hagid (koosmõjus
lõikega 1 ka hagita asjas esitatud avaldused), seejuures tuleb arvestada, et kohus ei saa avalduse menetlusse võtmise otsustamisel hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu lahend nr 2-19-20574, punkt 9). Kolleegium nõustub maakohtuga, et praegusel juhul on tegemist
Avaldaja on kaebuses ise esile toonud, et täitedokumendiks oleva Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-9004 resolutsiooni punkti 2 kohaselt kohustati avaldajat võimaldama osanikul X-l tutvuda määruse resolutsiooni punktis 2 sätestatud teabe ja dokumentidega avaldaja asukohas seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul määruse jõustumisest ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni. Seega ei hinnanud maakohus määrust tehes tõendeid, 3 2-21-6724 vaid lähtus avaldaja enda poolt esile toodud asjaoludest. Avaldaja tugines kaebuses asjaolule, et täitemenetluse algatamise ajaks oli määruses sätestatud tähtaeg möödunud, mistõttu ei ole määrust enam võimalik täita ja täitemenetluse algatamine on seetõttu põhjendamatu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldaja tõlgendus täitedokumendist on ekslik, kuivõrd määrusest ei tulene, et osanik peaks tutvuma dokumentidega vahetult 7 päeva jooksul määruse jõustumisest. 15. Eeltoodust tulenevalt on tegemist olukorraga, kus avalduses esiletoodust tulenevalt ei ole avaldaja taotletavat eesmärki, st täitemenetluse lõpetamist, võimalik saavutada. Kuivõrd kohtutäiturile oli esitatud täitmisavaldus ja kohane täitedokument, tuli kohtutäituril formaliseerituse printsiibist lähtudes täitemenetlust alustada (TMS § 23 lõige 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 16. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu jätta kaebuse esitaja kanda (
Kuivõrd avalduse menetlusse võtmisest keelduti ning seda ega määruskaebust ei saadetud puudutatud isikutele vastuse esitamiseks, ei saanud puudutatud isikutel menetluskulusid tekkida. Seega puudub vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.