KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-10-16398 Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2022, Tallinn Tsiviilasi

§ 188

lg 2 kohaselt võib kohus erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja soovib 2 leida eestkostetavale ostmiseks ning hilisemaks välja rentimiseks maksimaalselt tasuva, kuid avalduse esitamise hetkel kindlaks määramata kinnisvaraobjekti. Avalduses nimetatud toimingud on oma olemuselt piisavalt piiritletud ning eesmärki arvestades eluliselt vajalikud – avaldaja soovib vara selle soetamise järgselt viivitamatult välja rentida, vajadusel rendilepingut lõpetada või uut sõlmida, samuti näiteks kinnisvaraturu järsu languse tingimustel vara viivitamatult müüa, eesmärgiga uue võimaluse tekkimisel kogu protsessi korrata. Menetluse edasine käik 5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Maakohus leidis,

§ 187

ja 188 lg 2 tulenevalt võib anda erandjuhul üldise nõusoleku teiste tehingute tegemiseks, mitte kinnisasjatehingute tegemiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning avaldaja väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning avaldaja määruskaebuse rahuldamata.
2. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Avaldaja soovib eestkostevava nimel teha kinnisasja omandamisele, kasutusse (rendile) andmisele ja kinnisasja võõrandamisele suunatud korduvaid tehinguid. Maakohus leidis õigesti, et selliste tehingute tegemiseks on vajalik eelnev kohtu nõusolek tulenevalt PKS § 187 lg 1 p-dest 1, 4 ja
3. PKS § 187 lg 1 p-de 1, 4 ja 5 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut ning anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. Eeltoodust tulenevalt on eestkostjal kohustus küsida kohtult nõusolekut kinnisasjatehingute tegemiseks ning kohus ei saa anda PKS § 188 lg 2 alusel üldist nõusolekut kõikide või teatud liiki kinnisasjatehingute tegemiseks, sest kinnisasjatehingute puhul ei ole PKS §-s 187 üldise nõusoleku andmise võimalust sätestatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta määruskaebus rahuldamata.
4. Avaldaja ei ole välja toonud, kas ta taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava nimel sõlmida kinnisasja tasulisele omandamisele suunatud lepingut. Kolleegium selgitab,

§ 187

lg 1 p 4 järgi on vajalik kohtu eelnev nõusolek üksnes juhul, kui sõlmitakse kinnisasja tasulise omandamise leping, st juhul, kui eestkostetav omandab kinnisasja tasu eest ehk oma raha eest. Kohtu nõusolekuta on eestkostjal õigus eestkostetavale kohtu nõusolekuta kinnisasja kinkimine, kuid kohtu nõusolek on vajalik kinnisasja koormamise, ostu või müügi korral (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 5. juuni 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-68-12, p 19). 9. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebemenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3