Obsah (12)

§ 238§ 126§ 180§ 318§ 233§ 71§ 310§ 37§ 381§ 175§ 179§ 306

1-21-4815 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuli 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-4815 (21233000595) Kohtunik Innokenti Menšikov Koht

) §-dest 233, 238 ja §-dest 306, 311, 313 ja 315, maakohus otsustas: Tunnistada Sergei Bahtijarov süüdi KarS KarS § 199 lg 2 p 9 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. 1 1-21-4815 Tunnistada Sergei Bahtijarov süüdi KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista Sergei Bahtijarovile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta.

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Sergei Bahtijarovile karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. Lugeda Sergei Bahtijarovi karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 17.06.2021. Sergei Bahtijarovile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni või käesoleva otsusega mõistetud vangistuse tähtaja saabumiseni, sõltuvalt sellest, kumb saabub enne, ning pärast seda tühistada. Tsiviilhagi: - kannatanu X AS (rg-kood x) tsiviilhagi varalise kahjuhüvitise nõudes rahuldada. Mõista Sergei Bahtijarovilt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel kannatanu X AS kasuks summa 24 (kakskümmend neli) eurot 90 senti, mis tuleb kanda X AS arvelduskontole nr X. Asitõendid: - elektroonilised andmekandjad plaadid jätta

§ 126

lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde; - tühi kõrvaklappide karp – konfiskeerida ja hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Mõista Sergei Bahtijarovilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 eurot (kaheksasada seitsekümmend kuus); - menetluskuluna kaitsjatasu summas 858,96 eurot (kaheksasada viiskümmend kaheksa eurot ja 96 senti).

§ 180

lg 3 alusel peab Sergei Bahtijarov temalt väljamõistetud menetluskulud 1734,96 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend neli eurot ja 96 senti) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700030868 ning selgitus „Sergei Bahtijarov, 1-21-4815, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad

§ 318

lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni. Süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu, kes soovivad otsust apellatsiooni korras vaidlustada, on kohustatud sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. 2 1-21-4815 Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis 06. augustil 2021. Otsusele võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi

1. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulusid. Seejärel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas, mis on kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis
2. augustil
3. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud otsus menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. Sergei Bahtijarov süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Viru Maakohtu 29.09.2020 otsusega nr 1-20-6687 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdimõistetud, võttis uuesti süstemaatiliselt võõra vallasasja ebaseadusliku omandamise eesmärgil 16.06.2021 kella 12:37 paiku Narvas x asuvast Xi AS kauplusest kauplusele kuuluvad kõrvaklapid, mille eest jättis tasumata ning väljus kauplusest. Täpsemalt võttis Sergei Bahtijarov kõrvaklapid karbist välja ning riputas tühja karbi tagasi riiulile. Sellise käitumisega pani Sergei Bahtijarov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omandamise eesmärgil süstemaatiliselt s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
5. Sergei Bahtijarovit süüdistatakse selles, et tema andis 16.06.2021 ajavahemikus 14:45 kuni 15:43 Narvas Vahtra 3 asuvas politseijaoskonnas kriminaalmenetluses kannatanuna ülekuulamisel teadvalt valeütlusi, olles eelnevalt hoiatatud, et tal on kohustus anda tõeseid ütluseid ning valeütluste andmise eest võidakse teda kriminaalkorras karistada. Sergei Bahtijarov ütles, et teda rööviti selliselt, et ta suruti pikali ning ilma midagi ütlemata võeti talt ära seljakott erinevate esemetega, jope taskust mobiiltelefon Nokia ja rahakotist sularaha 145 eurot ning pärast seda teda röövinud meesterahvas läks minema ning Sergei Bahtijarov ei näinud kuhu ning meesterahvas midagi täpsemalt ei selgitanud. Tegelikult põgenes Sergei Bahtijarov turvatöötaja eest ning kui turvatöötaja talle järgi jõudis ja ta pikali pani ning nõudis varastatud kõrvaklappide tagastamist, siis Sergei Bahtijarov keeldus seda tegemast. Turvatöötaja lubas Sergei Bahtijarovil püsti tõusta ning kutsus ta kaasa turvaruumi, et koos politseiga ta läbi vaadata, kuid Sergei Bahtijarov keeldus sellest ning läks minema ja jättis oma seljakotti turvamehe kätte, kes selle kauplusesse viis ning politsei kutsus. Sellise käitumisega pani Sergei Bahtijarov toime kannatanu poolt kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise s.o KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistung
6. Süüdistatav Sergei Bahtijarov enda süüd kohtuistungil ei tunnistanud ning tsiviilhagi omaks ei võtnud, enda ülekuulamist ei taotlenud, kriminaalasja materjalidest soovis kohtuistungil avaldada video (Xi videosalvestised). Poolte kokkuleppel jäeti muud kriminaaltoimiku materjalid avaldamata. Kaitsja asus seiskohale, et süüdistus ei ole põhjendatud. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on tõendatud kriminaalasja materjalidega ja süüdistatava enda ütlustega. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3 1-21-4815
7. Sergei Bahtijarov on antud kohtu alla süüdistatuna KarS § 199 lg 2 p 9 ja KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 199 lg 2 p 9 kohaselt on karistatav võõra vallasasja äravõtmine ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. KarS § 320 lg 1 kohaselt on karistatav kannatanu või tunnistaja poolt kriminaal- või väärteomenetluses või tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmise eest.
8. Vastavalt

§ 233

lg-le 1 lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluses kriminaaltoimiku materjali põhjal. 6. Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära süüdistatava, uurinud kriminaalasjas kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Sergei Bahtijarovi süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on süüdistusaktis õigesti kvalifitseeritud, süü on tõendamist leidnud. Süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavas kuriteos

1. Varguse objektiivne koosseis moodustub võõra vallasasja äravõtmisest. Võõraks loetakse selline vallasasi, mis ei ole teo toimepanija omandis. Äravõtmine tähendab aga teise isiku valduse lõpetamist ja uue valduse kehtestamist ilma senise valdaja nõusolekuta (vt RKKKo nr 3-1-1-8511 p 36). Seejuures on varguse koosseisu realiseerimiseks nõutav, et isik tahaks teadvalt võõrast asja enda vara hulka pöörata (vt RKKKo nr 3-1-1-74-04 p 7). Lähtudes eelviidatud kõrgeima astme kohtu selgitustest varguse koosseisutunnuste sisustamisel, märgib kohus alljärgnevat.
2. Analüüsides Sergei Bahtijarovile inkrimineeritava varguse toimepanemisega seonduvat tõendikogumit, siis tuleb nentida, et menetluse käigus kogutud tõendikogum tõendab kahtlusteta Sergei Bahtijarov poolt talle etteheidetavate varguse toimepanemist.
3. Asjas puudub igasugune vaidlus selles osas, et Sergei Bahtijarov viibis 16.06.2021 süüdistuses nimetatud ajal Narvas x asuvast X AS kaupluses. Vaidlus puudub ka selles, et Sergei Bahtijarov võttis karbist kõrvaklapid enda kätte. Sergei Bahtijarov on kohtuistungil asitõendi avaldamisel osundanud X AS kaupluse videosalvestisel endale, kui isikule, kes kandis valget Tsärki ja tumedat jakki, kirjeldades et on videol vasakul ülanurgas (KoTo 14.07.2021 kohtuistungi protokolli lk 2).
4. Varguse toimumise fakt süüdistuses nimetatud ajavahemikul ja kohas on tõendatud eelkõige X AS avaldusega mis tõendab asjaolu, et 16.06.2021 kl 12:37 paiku varastati AS-ile X kuuluvast kauplusest X X aadressiga x, Narva kõrvaklapid Sport üks tükk ning mis on varastatud kauba väärtus. Lisaks kannatanu esitab avalduses viite AS Viking Security „Õigusvastase teo toimepanemise akt“. (tm I lk 11). AS X esindusõiguslik juhatuse liige esitab volikirja esindusõigusliku isiku nimetamise kohta (tm I lk 12-14).
5. Tuleb märkida, et 16.06.2021 Xi kaupluses aadressil x, Narva toimunud varguse kohta on tunnistaja B F andnud üksikasjalikke selgitusi sündmuse toimumise aja, koha, varastatud esemete 4 1-21-4815 ja asjaolude kohta. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt, olles tööl Viking Security AS videovalve turvamehena, märkas Xi müügisaalis meesterahvast hallides pükstes, mustas pluusis ja halli seljakotiga, vanuses 35-40 aastat. Videosalvestist kontrollides märkas, et see meesterahvas kellaajalise täpsusega alates kell 12.34 võttis elektroonikaosakonnast mingi karbi ja konserviosakonnas kükitas, võttis kauba pakendist välja ja peitis kusagile ära ja seejärel asetas karbi tagasi riiulile ning seejärel läbis kassaliini. Tunnistaja kirjeldab, et selles kohas kuhu meesterahvas oli asetanud pakendi oli juhtmeta kõrvaklappide tühi karp „Platinet Sports Earphones“. Kuna tunnistajal tekkis kahtlus, et toime on pandud vargus, läks ta müügisaali kontrollima kohta, kuhu oli tagasi asetatud valge karp. Riiulite juures nägi tunnistaja tühja juhtmeta kõrvaklappide karpi. Mõne aja pärast nägi tunnistaja seda meesterahvast uuesti kaubasaalis. Tunnistaja hakkas meesterahvast kinni püüdma, kuid meesterahvas jooksis väljapääsu poole. Tagaajamine jätkus tänaval kuni x Narva asuva majani. Oletades, et seljakotis võib olla varastatud ese, võttis tunnistaja seljakoti kaasa töökohale Xs ning mõne aja pärast helistas politseisse. (tm I lk 1-6). Tunnistaja teistkordsel ülekuulamisel kinnitab oma varasemalt antud ütlusi, täpsustades, et enesekaitseks tõesti võttis kivi, palus mehel oma tegevus lõpetada, kuid too ei reageerinud, pani kahtlusalusele jala ette ning noormees kukkus. Tunnistaja surus põlvega kahtlusalust vastu maad ja palus kõrvaklapid tagastada. Kahtlusalune keeldus ning ähvardas vägivallaga. Tunnistaja katsus patsutades maas lamava mehe riideid, kuid taskuid ei kontrollinud. Kahtlusalune lubas seljakoti võtta ja selle sisu kontrollida. Tunnistaja võttis seljakoti, oletades, et seal võib olla varastatud ese ning pakkus noormehele minna poe turvaruumi, et koti sisu koos politseinikega kahtlusaluse juuresolekul kontrollida. Kahtlusalune keeldus. Tunnistaja tuli koos seljakotiga poodi. Ning seejärel helistas politseisse, koti andis politseile ning videosalvestis lisamiseks kriminaalasja materjalide juurde. Kuna noormees poodi ei tulnud, siis koos administraatoriga kontrolliti videokaamerate all koti sisu. (tm I lk 7-10).
6. Kriminaalasjas on üle kuulatud teinegi tunnistaja O J, kelle ütlused haakuvad tunnistajana üle kuulatud turvatöötaja ütlustega. Isikuline tõendiallikas avaldab, et töötab AS-is X aadressil x Narva kaupluse juhatajana ning teab, kus kaup asub. Tunnistaja kirjeldab, et videolt nägi, kuidas tundmatu isik võttis elektroonikaosakonnast karbi kõrvaklappidega, võttis kõrvaklapid välja ja peitis kusagile ning seejärel läks tagasi tühja karpi riiulile panema. Tunnistaja avaldab sedagi, et kõrvaklappe kohviosakonnast ning teistest osakondadest ei leitud. (tm I lk 23-26).
7. Et sündmus leidis aset kannatanu nimetatud ajavahemikul ja kohas aset leidis, kinnitab ka Narvas, aadressil Tallinna mnt 41 asuva kaupluse X turvakaamera videosalvestise asitõendi vaatlusprotokoll ühes fototabeliga ja plaadiga. Kõnealuse protokolli kohaselt on vaadeldud elektroonilist andmekandjat plaati Xi kaupluse videosalvestusega
8. juunist
9. Vaatlusprotokolli kohaselt on kaamera olnud suunatud kaupluse müügisaali ja müügisaaliga piirnevatele aladele. Asitõendi vaatlusprotokollist ja videosalvestiselt on nähtav, et Xi kauplus asub välisukse kõrval. Videofaili kvaliteet on hea ning meesterahvana on tuvastatud Sergei Bahtijarov, ik
10. Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et valges pluusis, tumedas jakis ning seljakotiga isik siseneb 16.06.2021 kell 12.33.08 kaubasaali ja võtab virnast punase ostukorvi. Nagu eespool on viidatud, tundis Sergei Bahtijarov videol kujutatud isikuna ära iseenda. Kella 12.34.29 ajal kaubaga stellaaži ees isik seisab ja vaatab kaupa, võtab valget värvi karbi ning karp käes lahkub senisest asukohast. Kella 12.35.08 ajal isik kõnnib kaubasaalis, ning valget värvi karp on tema käes misjärel kella 12.35.22 ajal on näha, et iseloomulike liigutuste järgi isik võtab karbist kauba välja ning seejärel samas kaupluse piirkonnas kükitab. Kell 12.36.07 isik asetab valge karbi stellaažile tagasi, küünitades karpi panema riiuli kaugemasse ossa. Seejärel isik kell 12.36.49 kõnnib kaubasaalis, käes olev punane ostukorv on tühi ning kell 12.37.41 läheb kassast mööda. Seejärel isik kõnnib kaubakeskuses ja kell 12.39.29 siseneb isik taas kaubasaali ja kõnnib kaubasaalis ringi, minnes 12.40.25 kassast mööda ja lahkudes kauplusest ning seejärel 5 1-21-4815 kaubakeskusest. Kell 12.40.49 läheneb turvatöötaja kaubakeskuse välisukse juures isikule. Arusaadav on, et turvatöötaja, kes kannab vormirõivaid ning rinnaesisel on näha ametile iseloomulikud tunnused, soov on isiku liikumist tõkestada, isik hakkab jooksma. Asitõendi vaatlusprotokollis on fototabelis kajastatud kahtlustatav Sergei Bahtijarovi foto. (tm lk 30-43).
11. Tunnistaja B F ülekuulamisel välja antud halli värvi kott ja kõrvaklappide karp on vaadeldud ning vaatluse käik on kirjeldatud asitõendi vaatlusprotokollis ühes fototabelitega. Fototabelis kajastatud kõrvaklappide karp Platinet on avatud olekus. Tühi karp on asitõendina jäetud kriminaalasja toimiku juurde. (tm I lk 27-28). Kott ühes selles olevate esemetega on tagastatud Sergei Bahtijarovile. Asjade tagasisaamisel pretensioone Sergei Bahtijarovil ei olnud. (tm I lk 29).
12. Kannatanu X AS esindaja volikirja alusel esitas hagiavalduse, millest nähtub, et kannatanu palub mõista süüdistatavalt tema kasuks välja 16.06.2021 episoodis 24,90 eurot. (tm I lk 12-14, 21-22).
13. Esmakordsel kahtlustatavana ülekuulamisel Sergei Bahtijarov keeldus ütluste andmisest (tm I kl 54-57). Sergei Bahtijarovi seotust kõnealuse teoga kinnitavad Sergei Bahtijarovi enda kannatanuna (tm I lk 61-65) ja seejärel teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlused, milles ta kinnitab, et viibis tõesti 16.06.2021 X Kaubanduskeskuse Xis, kuid kust midagi ei ostnud. Sergei Bahtijarov kinnitab sedagi, et tema tagaajamine algas väljapääsu juures. Teistkordsel kahtlustatavana ülekuulamisel (tm I lk 77-89) Sergei Bahtijarov tunnistab, et vargust toime ei pannud, kuid võttis Xis karbi kõrvaklappidega, kõrvaklapid võttis karbist välja ning pani taskusse või hoidis käes ning tühja karbi asetas tagasi riiulisse. Seejärel jalutas kaupluses ning jättis kõrvaklapid kohvi- ja teeosakonda, koos karbiga. Väljus Xist. Turvamees nägi Bahtijarovit, kuid pretensioone ei olnud. Kuna avastas, et koos kõrvaklappidega oli pannud ka telefoni aku, läks tagasi kauplusesse riiulite juurde, võttis aku ja väljus kauplusest. Alles seepeale, pärast väljumist ründas teda agressiivne meesterahvas, kes ei näinud välja turvamehena, kuid oli riietatud tumedatesse pükstesse ja tumedasse kampsumisse. Sergei Bahtijarov jõudis jooksu pista.
14. Osutatud tõendikogumit kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et lisaks süüdistatava süüd tunnistavatele ütlustele, annab tõendikogum aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 199 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. Nii on põhjendatud pidada kaupluses olevat vara kauplusele, ehk antud juhul X ASle, kuuluvaks. Seega on sedastatav, et Sergei Bahtijarov poolt kauplusest võetu oli tema jaoks võõras vara. Samas nähtub, et kõrvaklapi äravõtmisega lõpetas süüdistatav esemete senise valdaja valduse, kehtestas sellele uue, s.o enda valduse ning kannatanu esindaja avaldatust johtuvalt tuleb nentida esemete valduse ülemineku tahtevastasust ja vastava nõusoleku puudumist. Et kõrvaklappide varguse toimepanemine ei ole Sergei Bahtijarovi jaoks võõras tegevus, kinnitab toimikus leiduv Viru Maakohtu 29.09.2020 kohtuotsus (tm I lk 113-120), kust nähtub et viimatise süüdimõistva kohtuotsusega mõisteti Sergei Bahtijarov süüdi just kõrvaklappide varguse toimepanemise katses ja seda sarnaselt käesoleva süüdistusega suures kaubandusekeskuses olevast toidukauplusest. Mõlema juhtumi puhul on iseloomulik seegi, et Sergei Bahtijarov eemaldas kõrvaklapid karbist ja tühja karbi asetas riiulile tagasi. Eelmise kohtuotsuse järgi asetas Sergei Bahtijarov kõrvaklapid tasku. Kuigi 16.06.2021 episoodis kõrvaklappe Sergei Bahtijarovi juurest ei leitud, tuleb arvestada, et tema kinnipidamine (tm I lk 47-52) toimus enam kui ööpäev peale varguse toimepanemist, mistõttu esines ajavahemik, kõrvaklappide enda juurest eemaldamiseks. Lisaks on tunnistajana üle kuulatud kaupluse X juhataja andnud ütlusi selles, et kõrvaklappe kauplusest, sh kohast millele viitab Sergei Bahtijarov ei avastatud, küll aga avastati riiulilt tühi kõrvaklappide valget värvi karp. Kõrvaklapid on oma suuruse poolest pisikesed ning vaatamata heale videosalvestise kvaliteedile ei ole need nende väiksuse tõttu nähtavad. Kuid näha ei ole ka seda et Sergei Bahtijarov paneks kõrvaklapid 6 1-21-4815 kaupluses kusagile ära ja nagu kohus viitas on tunnistaja väldanud, et Sergei Bahtijarovi viidatud osakonnas ega ka mujalt kõrvaklappe ei leitud. Samas on näha, et seljakotti Sergei Bahtijarov midagi ei pane ning seljakotist kõrvaklappe ka ei leita. Sergei Bahtijarovi käitumisaktidest tulenevalt on arusaadav, et ta ise on teadlik, et seljakotis kõnealuseid kõrvaklappe ei leidu ja ei saagi leiduda. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et tunnistaja B Fi ütluste kohaselt, tunnistaja süüdistatava taskuid ei katsunud/uurinud ning Sergei Bahtijarov ise ei soovinud tulla kaupluse turvaruumi ülevaatuse tegemiseks. Kohtu seisukoha järgi on Sergei Bahtijarovil välja kujunenud käitumismuster, mida iseloomustab karbist eemaldatud kõrvaklappide varguse toimepanemine. Sergei Bahtijarovi eesmärk on omandada tema jaoks võõras vallasasi. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud varguse objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Kohtu hinnangul tuleb tõendikogumi pinnalt jaatada sedagi, et esemete äravõtmine süüdistatava poolt toimus selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Selline tegevus, s.o eseme äravõtmisega ja selle enda tarbeks kasutamisega sooviti selle omanik jätta esemest ilma kestvalt. Selliselt realiseerus aga ebaseadusliku omastamise eesmärk. Eemaldades kõrvaklapid karbist ja asetades tühja karbi tagasi riiulile, tegutses Sergei Bahtijarov kavatsetult. Tegu oli toime pandud viisil, kus isik soovis jätta kaupluse omanikule välist muljet, et kaup asetseb omal kohal, teiste kõrvaklappide juures elektroonika osakonnas. Sergei Bahtijarov teadis, miks ja millega ta tegeleb ning eesmärk oli pöörata karbis olnud kõrvaklapid enda kasuks. Arvestades menetluse käigus tuvastatud tõendikogumit, Sergei Bahtijarovi antud selgitustega talle inkrimineeritava teo toimepanemise asjaolude ja põhjenduste kohta, on kohus seisukohal, et Sergei Bahtijarov realiseeris süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu kavatsetult.
15. Prokuratuur on Sergei Bahtijarovi teo kvalifitseerinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning viidanud Sergei Bahtijarovile esitatud süüdistuses mh tema viimasele süüdimõistmisele KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi 29.09.2020 Viru Maakohtu otsusega. Süüdistuse kohaselt karistus ei ole kustunud ning tõendina on kohtule esitatud nii karistusregistri väljavõte kui ka 29.09.2020 Viru Maakohtu otsus asjas nr 1-20-
16. Viru Maakohtu kohtuotsustest nähtuvana on Sergei Bahtijarovi varasemalt süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi sätestatud süüteo toimepanemises. Sergei Bahtijarovil on kehtiva kohtuotsuse järgi juba varasemalt süüdi mõistetud ja teda on karistatud süstemaatilise varguse toimepanemises. Sergei Bahtijarovile inkrimineeritava teo puhul on sedastatav sisulise seose olemasolu, teiste isikute omandiõiguse kahjustamine on kujunenud töötu ja sissetulekut mitteomava Sergei Bahtijarovi elustiiliks ning see sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehtiva õigus kontekstis varguse süstemaatilisust KarS § 199 lg 2 p 9 tähenduses. Sergei Bahtijarovi käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu ja varasemalt toime pandud vargus on omavahel seotud. Sergei Bahtijarov, vabanedes eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt, on taaskord vaid lühikese ajavahemiku möödumisel peale karistuse kandmiselt vabanemist asunud toimetama käitumisaktidega, mille on karistusõiguslik kvaliteet. Varguse toimepanemine on Sergei Bahtijarovile saanud harjumuseks. Seega on täidetud varguse süstemaatilisuse eeldus ehk süüdistatava poolt vähemalt kolme varguse toimepanemine. Sergei Bahtijarov viis kuriteo lõpule. Osutatust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p-s 9 ettenähtud kuriteona.
17. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Süüdistus KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos 7 1-21-4815
18. Kohus on seisukohal, et 16.06.2021 ajavahemikus 14:45 kuni 15:43 Narvas Vahtra 3 asuvas politseijaoskonnas kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluste andmise toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega.
19. KarS § 320 objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja valeütluse andmises, samuti tsiviilkohtu- või halduskohtumenetluses teadvalt vale ütluse andmises või menetlusosalise poolt vande all teadvalt vale seletuse või vande all teadvalt vale vara nimekirja või sissetulekute või kulude arvestuse andmises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamises. Valeütluse andmine loetakse lõpuleviiduks muuhulgas kannatanu poolt valeütlustele allakirjutamisega menetlustoimingu protokollis. Kriminaalmenetluses võib ütluse sisuks lisaks tõendamiseseme asjaolusid puudutavale olla ka kriminaalmenetluse käiguga seonduvad asjaolud. Tõe moonutamise all mõistetakse ütluste andmisel tegelikkusele mittevastavate asjaolude avaldamist.
20. Ei ole tõusetunud vaidlust selles ning on tõendatud, et 16.06.2021 kell 14.45-15.43 kuulati Sergei Bahtijarov kannatanuna üle ning selle kohta vormistati kannatanu ülekuulamise protokoll, mille Sergei Bahtijarov allkirjastas. (tm I lk 61-68). Ütluste sissejuhatavas osas on Sergei Bahtijarov oma allkirjaga kinnitanud, et talle on selgitatud

§-des 38 ja 71-74 sisu. Samuti on kannatanut hoiatatud, et ütluste andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt vale ütluste andmise eest järgneb vastutus KarS §-de 318 ja 320 järgi. Kriminaalmenetluses andis Sergei Bahtijarov kannatanuna ütlusi selles, et tuli 16.062021 päevasel ajal umbes 13.00 paiku X Kaubanduskeskuse Xi kauplusesse, sealt ei ostnud midagi. Tulles Xst välja läbi väljapääsu, kuulis selja taga meesterahva häält „Jäid vahele!“. Sergei Bahtijarov ehmus ja pistis jooksma. Mõne aja möödudes x, Narva maja juures seesama meesterahvas kivi käes jõudis Sergei Bahtijarovile järele. Too mees hõikas, et Bahtijarov heidaks pikali, muidu lüüakse teda kiviga. Ehmudes laskus Bahtijarov ning see mees seejärel tõukas Bahtijarovit nii, et too kukkus näoga maha. Bahtijarovilt võeti rahakotist 145 eurot, jope taskust Nokia mobiiltelefoni ning seljakoti. Meesterahvas midagi täpsemalt ei selgitanud ning kaugenes.

1. Menetluses puudub vaidlus selleski, et Sergei Bahtijarovi tagaajamine toimus alates kaubakeskusest X kuni x Narva asuva majani. Vaidlus puudub selleski, et tunnistajal oli tagaajamisel käes kivi.
2. Kahtlustatavana ülekuulamisel on Sergei Bahtijarov andnud ütlusi, et jooksis kuni majani nr 38, kus talle jõudis järele mees, seesama X kauplusest ning tal oli kivi käes. Mees sai ta kinni, hakkas ähvardama, et lööb kiviga ning ütles, et heidaksin maha. Sergei Bahtijarov läks pikali maha, mees surus põlvega ning võttis taskutest välja rahakotist 145 eurot, välgumihkli, nätsu, telefoni ning seljakoti. Oma telefoni akut nägi Sergei Bahtijarov maas. Taskus tal kõrvaklappe ei olnud. 1-1,5 tunni pärast tuli politseisse ja tegi avalduse. Mees kes käis Bahtijaroviga mööda kaupluse saali ja kes teda ründas olid erinevad mehed. End rünnanud mehes Bahtijarov aru ei saanud, et tegemist on turvamehega. (tm I lk 82-89).
3. Süüdistatava väide, et ta ei saanud aru, kes talle poes järele jookseb ei ole eluliselt usutav. Seda enam, et tal on olemas varasem kogemus varguse toimepanemisel selle katsel turvatöötaja poolt kinnipidamisest (tm I lk 113-120). Lisaks Sergei Bahtijarov on kohtueelses menetluses andnud ütlusi selles, et nägi kaupluses korduvalt turvameest, s.o Sergei Bahtijarovile oli välimuse järgi arusaadav, milline näeb välja turvamees (tm I lk 87). Asitõendi vaatlusprotokollist nähtuvana on arusaadav, et Sergei Bahtijarovit taga ajav mees kannab rõivaid, mis on iseloomulikud turvamehele ning turvamehe rõivastelt on nähtavad heledad ametiülesannete täimisele viitavad tunnused/logod (tm I lk 30-43, 70-75). Küsimust ei ole ka selles, et turvatöötaja jõudis järele ja sai 8 1-21-4815 Segei Bahtijarovi kätte peale tagaajamist, s.o xxx Narva asuva maja juures (tm I lk 70-75, 1-10). Peale Sergei Bahtijarovi kättesaamist turvamees pakkus minna turvaruumi ja vaadata seljakotti (tm I lk 7-10). Sergei Bahtijarov vargust ei tunnistanud ning turvaruumi kaasaminekuks nõusolekut ei andnud (tm I lk 7-10).
4. Hiljemalt siis, kui turvamees jõudis Sergei Bahtijarovile järgi ning ta peatas xxx Narva asuva maja juures, pidi Sergei Bahtijarov vestluse käigus aru saama, et tegemist on turvamehega ning teda kahtlustatakse varguse toimepanemises. Sergei Bahtijarov otsustas turvamehega kaasa mitte minna ning kuhu kutsutakse politsei ning otsustus oli siirduda iseseisvalt politseisse, kus avaldas, et teda rööviti (tm I lk 7-10, 77-89). Jättes kõrvale vargusega seonduvad asjaolud pidi Sergei Bahtijarovile olema arusaadav, et teda ajab taga turvamees. Sellele osutavavad nii turvamehe antud ütlused, et palus tagastada varastatud ese kui ka asjaolu, et kohtule arusaadavana mõlemad mehed viibisid teineteisele lähedal ning olid teineteise nägemisulatuses kui ka asjaolu, et tagaajamine algas kaubanduskeskusest, kust töötab turvamees. Sergei Bahtijarov on isegi kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud, et sai aru, et tegemist on sama mehega, kes asus teda X juures taga ajama (tm I lk 87). Kuid Sergei Bahtijarov avaldas kannatanuna ülekuulamisel, et teda röövis keegi kolmas isik ning varastas talt seljakoti ning muud esemed. Sergei Bahtijarov ei avaldanud kannatanuna ülekuulamisel mingilgi viisil, et ta ei soovinud minna kaupluse turvaruumi. (tm I lk 61-68).
5. Sergei Bahtijarov oli kriminaalasjas nr 21233000594 kannatanu, mistõttu oli ta KarS § 320 nõutud erilise isikutunnusega isikuks. Ülekuulamisel on Sergei Bahtijarovit hoiatatud allkirja vastu selles, et teadvalt valeütluste andmine on kriminaalkorras karistatav ning samuti on temale tutvustatud

§ 71sisu, s.h õigust keelduda ütluste andmisest.

Seega hoiatati Sergei Bahtijarovit allkirja vastu enne kannatanuna ütluste andmisele asumist nende tagajärgede eest, mis kaasnevad valeütluste andmisega. Antud asjaolusid tõendab 16.06.2021 kell 14.45-15.43 kannatanuna ülekuulamise protokoll. Kohtulikul uurimisel uuritud tõenditega on üheselt tuvastamist leidnud, et Sergei Bahtijarov, olles kannatanuna üle kuulatud, andis sündmuse kohta tegelikkusele mittevastavaid ütlusi. Sergei Bahtijarov, andes kriminaalasja nr 21233000594 kohtueelses menetluses ütlusi tegelikkusele mittevastavate asjaolude kohta eesmärgiga viia õiguskaitseorganeid eksiteele, on teadvalt valed ütlused kriminaalmenetluses ning 21233000594, andes 16.06.2021 allkirja menetlustoimingu protokollis selle kohta, et teda on hoiatatud vale ütluste andmise eest, realiseeris KarS § 320 ettenähtud kuriteo objektiivse koosseisu.

1. Vaadeldav koosseis eeldab tahtlust kõigi selle objektiivsete asjaolude suhtes. Kohtu arvates on tõendamist leidnud, et Sergei Bahtijarov tegutses vähemalt otsese tahtlusega, sest ta oli teadlik, et annab valed ütlused ja tahtis seda. Seega tuleb ka subjektiivne koosseis lugeda täidetuks. Kohtulikul uurimisel on üheselt tuvastatud, et Sergei Bahtijarov oli teadlik kannatanuna vale ütluse andmise keelu olemasolust ning oma kohustusest anda kannatanuna tõeseid ütlusi, kui ütluste andmisest keeldumiseks puudub alus. Samale viitab ka tema allkiri kannatanu ülekuulamise protokollis.
2. Sergei Bahtijarovi teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süütegu pole toime pandud ettevaatamatusest, samuti on kohus veendumusel, et Sergei Bahtijarovil ei puudunud arusaamine oma teo keelatusest, kuna teda hoiatati allkirja vastu vale ütluste andmise eest. Sergei Bahtijarovi tegevust ei saa käsitada eksimusena õigusvastasust välistavas asjaolus KarS § 31 mõttes. Kohtu seisukoht karistuse osas 9 1-21-4815
3. KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on KarS § 199 lg-s 2 p 9 sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.
4. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Sergei Bahtijarovi karistamist vangistusega. Tutvudes Sergei Bahtijarovi eelneva karistatusega, asub kohus seisukohale, et riikliku süüdistaja taotletud karistusliiki tuleb pidada seaduslikuks ja põhjendatuks.
5. Kuna KarS § 199 lg 2 p 9 sätestab süüteo toimepanemise eest õigusliku järelmina eriliigilised karistusliigid, kujundab kohus esmajoones seisukoha kohaldamisele kuuluva karistusliigi osas. Nii tuleb viidata, et Sergei Bahtijarovi suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on Sergei Bahtijarov korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, keda on eelnevalt korduvalt karistatud vangistusega ning kelle suhtes on rakendatud ka erinevaid karistuse mõistmise individualiseerituse meetmeid, sh karistuse asendamist üldkasuliku tööga KarS § 69 alusel. Väärteokorras on Sergei Bahtijarovile määratud korduvalt KarS § 218 järgi rahaline karistus, kuid mille täitmise info puudub. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Sergei Bahtijarov on varasemalt karistatud käesoleva süüdistustega samalaadsete süütegude toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud teiste isikute vara kahjustava õigusvastase käitumisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Seega esinevad Sergei Bahtijarovi isikuandmetest tulenevad alused kohaldada tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega.
6. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
7. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja karistusmäärana ette näinud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse kuni 5 aastat. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Hinnates Sergei Bahtijarovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on oluliselt alla keskmise määra. Seega peab teosüüga võrdeline karistuse määr olema sanktsioonimäära keskmisest oluliselt väiksem. Karistust kergendavate ja raskendavad asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Nimetatud aspektid peavad kajastuma Sergei Bahtijarovile mõistetava karistuse määras. Kõike eelnevat silmas pidades, asub kohus seisukohale, et Sergei Bahtijarovile tuleb ühe varguse toimepanemise eest mõista karistuseks miinimummäära lähedane vangistus. Kohtu seisukoha järgi on Sergei Bahtijarovi käitumist mõjutavaks määraks piisav 9 kuud, et mõjutada Sergei Bahtijarovit aru saama keelunormi eksimusest. 10 1-21-4815
8. Sarnaselt varguse toimepanemisega on seadusandja sätestanud valeütluste andmise eest alternatiivsed karistusliigid. Toetudes eeltoodud argumentatsioonile ja arvestades asjaolu, et Sergei Bahtijarov on töötu isik, kellel elukoht puudub ning ööbimisvõimalus on kohaliku oamvalitsuse poolt pakutavas öömajas, on kohus seisukohal et rahalise karistuse mõistmine ei täida oma eesmärki. Kohus asub seisukohale selleski, et süü suurust arvestades ei täida rahaline karistus antud juhul eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohus on seisukohal selleski, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. Sergei Bahtijarovi isikuandmetest tulenevad alused kohaldada KarS § 320 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest tema suhtes karistusliiki, mis seondub tema vabadusõiguse piiramisega ehk vangistusega.
9. Nagu kohus juba eelnevalt viitas, on seadusandja karistusmäärana ette näinud KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistuse kuni 3 aastat. Seega on sanktsioonimäära keskmiseks määraks 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Hinnates Sergei Bahtijarovi teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteoepisoodi arv, teo toimepanemise tehiolud, siis kõneleb see süüst, mis on oluliselt alla keskmise määra. Kannatanuna antud ütlused ei koormanud õiguskaitseorganeid ülemäära raskelt ja pikka aega ning kohtueelne uurija jõudis kiirelt järeldusele, et tegemist võis olla valeütluste andmisega. Kuid Sergei Bahtijarovi antud ütlused käivitasid menetlusprotsessi, kus uurimisasutus hakkas toimetama kriminaalasja KRs § 200 sätestatud eriliigilisel tunnusel. Seega peab teosüüga võrdeline karistuse määr olema taaskord sanktsioonimäära keskmisest oluliselt väiksem. Karistust kergendavate ja raskendavad asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud ja selle võimalikule esinemisele ei viidanud ka kohtumenetluse pooled. Nimetatud aspektid peavad kajastuma Sergei Bahtijarovile mõistetava karistuse määras. Kõike eelnevat silmas pidades, asub kohus seisukohale, et Sergei Bahtijarovile tuleb ühe varguse toimepanemise eest mõista karistuseks miinimummäära lähedane vangistus. Kohtu seisukoha järgi on Sergei Bahtijarovi käitumist mõjutavaks määraks piisav 6 kuud, et mõjutada Sergei Bahtijarovit aru saama keelunormi eksimusest.
10. KarS § 64 lg 1 alusel on võimalik samaliigiliste põhikaristuste korral mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega. Kuna Sergei Bahtijarov pani toime vahetult üksteisele järgnevad eriliigilised süüteod, siis peab selline tegevusaktida jada väljenduma ka mõistetava liitkaristuses ning kohus peab põhjendatuks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel. KarS § 64 lg 1 alusel mõistab kohus Sergei Bahtijarovile liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
11. Kuna kriminaalasja arutatakse lühimenetluse korras, siis kuulub mõistetud liitkaristus vähendamisele ühe kolmandiku võrra.
12. Hinnates järgnevalt, kas Sergei Bahtijarov suhes on võimalik ja põhjendatud kohaldada eripreventiivseid kaalutlusi silmas pidades karistusest vabastamist, siis vastus sellele on selgelt eitav. Kohtul ei näe õiguslikku alust kohaldada Sergei Bahtijarov suhtes tingimuslikku karistust. Aluse selleks annavad Sergei Bahtijarovi varasemad käitumisaktid. Varasem üldkasuliku töö kohaldamine oma eesmärki ei täitnud, ning Sergei Bahtijarovi kuritegelik aktiivsus jätkus. Varasem karistuse kandmise kogemus vangistusena Sergei Bahtijarovi tegevusele mõju ei avaldanud ning kohus on seisukohal, et ennetavat mõju ei avalda ka karistuse tingimuslik või osaliselt tingimuslik kohaldamine. Seega tuleb Sergei Bahtijarovit karistada reaalse vangistusega. Kohtuotsuse tegemise ajal on Sergei Bahtijarov suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. Seega karistuse kandmise algusajaks tuleb lugeda vahi alla võtmise aeg. 11 1-21-4815 Sergei Bahtijarovile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest kumb tähtaeg saabub enne. Tsiviilhagi 40.

§ 310

lg 1 näeb ette, et kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. 41. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu X AS esitanud tsiviilhagi 24,90 euro nõudes, mis moodustub varastatud eseme väärtusest. (tm I lk 21-22). 42.

§ 37

lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju õigusvastane, kui sellega kahjustati kannatanu omandit. Kuivõrd vargusega on kahjustatud kannatanu omandit, on tegemist õigusvastase kahjuga. Tulenevalt VÕS §-st 1043, peab õigusvastaselt tekitatud kahju puhul õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

§ 381

kohaselt on kannatanul õigus esitada süüdistatava vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses. Kahju hüvitamise eesmärk on VÕS § 127 lg 1 kohaselt kannatanu asetamine olukorda, mis oleks võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid ei oleks olnud. Lähtuvalt VÕS § 128 lg-test 1-3 võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. 43. Kohtus on Sergei Bahtijarovi süü kannatanule kuulunud asja suhtes varguse toimepanemises tõendamist leidnud. Kohus leiab, et tsiviilhagi ja selle suurus on tõendatud käesolevas kriminaalasjas kogutud ning eelpool kohtuotsuses käsitletud tõenditega ja otsuses toodud põhjendustel. Tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine 24,90 euro ulatuses on otseselt Sergei Bahtijarov poolt kavatsetult toime pandud süüteoga. Hagi summas 24,90 eurot tuleb välja mõista kahju tekitajalt - süüdistatavalt Sergei Bahtijarovilt kannatanu X AS kasuks. Menetluskulud ja asitõendid 44.

§ 180

lg 1 esimene lause näeb ette, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (

§ 175

lg 1 p 9) ja kohtueelses ja menetluses tekkinud kaitsjatasu (

§ 175lg 1 p 4).

45.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. 12 1-21-4815

1. Menetluskulu osutatud riigi õigusabi eest kohtueelses menetluses on 591,36 eurot. Kohtumenetluse kaitsjatasu kogusuurus on 267,60 eurot. Kuigi kohus lahendas kohtumenetluses kaitsja tasutaotluse n-ö pealdisena (kinnitatud kohtu poolt 14.07.2021), peab kohus vajalikuks välja tuua järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise lihtmenetluses ettevalmistamisele 120 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest vastavalt istungil osalemisega 97 minutit ja kohtuotsuse kuulutamisele kulunud ajakulu eest ehk 30 minuti ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on kaheepisoodilise toimepandud süüdistuse esitamisega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Küll on kaitsja eksinud kohtuotsuse kuulutamise kellaajas. Kuna kaitsja osales kohtuotsuse kuulutamisel ja tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, siis kellaajamääratlusega eksimine ei too kaasa kõnealuse kulu põhjendamatuks lugemist. Seega on kohtumenetluses kaitsjatasu põhjendatud suuruseks 267,60 eurot. Kuna kaitsja taotlus on põhjendatud, siis tuleb see RÕS § 23 lg 1 ja 21 lg 3 ning justiitsministri
2. juuli 2016 määruse nr 16 („Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“) § 1 lg-te 1, 4, 5 ja 10, § 5 ning § 6 lg-te 3 ja 5 alusel rahuldada. Ühtlasi tähendab eelnev, et menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusuuruseks on kokku summas 858,96 eurot (sh käibemaks 20 %).
3. Järgnevalt tuleb kohtul otsustada 876 euro suuruse sundraha ja 858,96 euro suuruse kaitsjatasu väljamõistmise üle.

§ 180

lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid.

1. Kujundades seisukohta Sergei Bahtijarovi varalise seisundi üle, osutab kohus tõendile isiku maksutatava tulu kohta, milles kohaselt Sergei Bahtijarovile aastal 2020 väljamakseid ei tehtud. Menetluse käigus kinnitas Sergei Bahtijarov, et ta ei tööta. Eeltoodu annab aluse seisukohaks, et Sergei Bahtijarovi varaline seisund on kasin.
2. Kohus osutas eelnevalt

§ 180lg 3 ls 1 sõnastusele.

Sellest tuleneb, et menetluskulude väljamõistmisotsustust tehes ei hinda kohus mitte üksnes süüdistatava varalist seisundit vaid paralleelselt varalise seisundiga kuuluvad arvestamisele ka isiku resotsialiseerumisväljavaateid. Menetluses uuritud Sergei Bahtijarovi varasemat karistatust kajastavast karistusregistri väljavõttest ja kohtuotsustest nähtub, et Sergei Bahtijarov on varasemalt samaliigilise kuriteo toimepanemise eest süüdi mõistetud ja karistatud. Juba eelnevates menetlustes on kohus Sergei Bahtijarovilt välja mõistnud menetluskulud täies ulatuses. Uue sama- ja eriliigilise kuriteo lisandumine ja selles tema süüdimõistmine annab aluse seisukohaks, et tema tegevus kuritegude toimepanemisel taandumise märke ei näita. Asjakohane on seegi, et süüdimõistava kohtuotsuse aluseks oleva teo pani Sergei Bahtijarov toime kavatsetult ja süstemaatilisena. Tahtliku teo toimepanemine tähendab, et isik kutsub menetlused oma tahtliku õigusvastase käitumisega ise esile ja kui isikut on ka varem karistatud, siis ta teostab oma õigusvastaseid käitumisakte kindlas teadmises, et hilisemalt kaasnevad sellega küllaldaselt suured rahalised väljaminekud. Kuna varasemat kriminaalmenetluslikku kogemust omav ja kuritegude eest süüdi mõistetud ning karistatud Sergei Bahtijarov pani uuesti toime tahtliku kuriteo, ja seda ajal mis järgnes vahetult peale eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabanemist, ja mille toimepanemises kohus teda süüdi mõistab ja karistab, siis näitab see, et menetluskulude osaline riigi kanda jätmine tema õiguskuulekusele mõju ei avalda. Puuduvad vähimadki kaalutlused

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks.

Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale 13 1-21-4815 kaldumise. Selliste asjaolude esinemist ei tuvastanud ka kohus, vaid vastupidi – süüdistatava näol on tegemist täisealise ja noore isikuga. Seega on süüdistataval maksevõime riiginõuete täimisel. Kohustuse täitmist ei takista ka tema vabaduse piiramine kuna vangistuse tingimustes on võimalik täita töökohustusi. Järelikult puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka Sergei Bahtijarovi kasina varandusliku seisundi tõttu.

1. Pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust, Sergei Bahtijarovi kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Sergei Bahtijarov peab menetluskulud kogusummas 1734,96 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul.
2. Tulenevalt

§ 306

lg 1 p-st 13 peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama muu hulgas küsimuse, kuidas toimida asitõenditega. Toimikusse on asitõendina lisatud elektroonilised andmekandjad plaadid, mis kajastavad Sergei Bahtijarovi tegevust kaupluses ja selle lähikonnas. Juhindudes

§ 126

lg 3 p-st 1, jätab kohus kõnealused plaadid toimikusse, s.o kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasja materjalides liduv tühi karp on konfiskeerimisele kuuluv ning kohtuotsuse jõustumisel hävitamisele määratav. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 14