Obsah (8)

§ 663§ 659§ 657§ 662§ 171§ 172§ 190§ 462

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-8276 Kohtuasi

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused 40.

§ 659

ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Lapse isa vaidlustas maakohtu määrust osas, milles lapse isa vastuavaldus jäeti rahuldamata. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles avaldaja avaldus hooldusõiguse lõpetamiseks jäeti rahuldamata. Samuti ei ole vaidlustatud maakohtu määrust osas, milles peatati lapse isa hooldusõigus. Nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu määrust ei kontrolli. 41. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada osaliselt osas, milles lapse isa vastuavaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab vastuavalduse osaliselt. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. 42. Lapse isa esitas koos 31.03.2021 määruskaebusega täiendava tõendi (Tartu Halduskohtu 24.08.2020 otsus haldusasjas 3-20-178). Lapse isa esitatud tõend tuleb

§ 662lg 3 alusel võtta asja materjalide juurde.

1. PKS § 143 lõike 1 kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lõike 2 kohaselt peab vanem hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Riigikohus on selgitanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete tekkimine ja jätkumine (vt Riigikohtu
2. novembri
3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21).
4. Vanema ja lapse suhtlusõigust ei välista asjaolu, et vanem viibib vangistuses või et vanema hooldusõigus on peatatud. Samuti ei ole asjas esitatud tõendeid selle kohta, et suhtlus isaga võib lapsele olla kahjulik. Kuna vanemate vahel on vaidlus isa ja lapse suhtlemiskorra osas, siis esineb alus suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks.
5. Lapse isa on määruskaebuses palunud määrata kindlaks suhtluskorra nii juhuks, mil ta on kinnises vanglas, juhuks, kui ta on avavanglas ning ka juhuks, mil ta on vanglast vabanenud. Sealjuures on lapse isa soovinud avavanglas viibimise ajal ning vanglast vabanemisel lapsega suhtlemist ka koosviibimiste kaudu.
6. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust käesoleval juhul kindlaks määrata suhtlemiskorda koosviibimiste kaudu. Lapse isa viibib vangistuses. Tsiviilasjast nähtuvalt on ta viibinud nii kinnises vanglas kui ka avavanglas. Lapse isa 20.01.2021 seisukoha kohaselt viibib ta alates 19.01.2021 uuesti avavanglas. Saue valla 11.09.2019 arvamuse kohaselt puudub isal ja lapsel vanema-lapse suhe. Lapse esindaja 14.02.2021 arvamuse kohaselt ei ole isa ja lapse vahel lähedust ning see tuleb alles luua. Jõelähtme valla 22.02.2021 arvamuse kohaselt ei tunne laps oma isa ja lähedane suhe lapse ja isa vahel puudub. Kontakti isa ja lapse vahel tuleb alles hakata looma. Kinnipidamisasutuses viibimine võib olla takistuseks lähedase suhte kujunemisel, kuna kokkulepitud kohtumised võivad ära jääda. Kohtumiste ärajäämised võivad tekitada lapsele negatiivseid emotsioone. 9
7. Kolleegium märgib, et kinnises vanglas viibimise ajaks lapse isa lapsega kokkusaamisi ei taotlenud. Avavanglas viibimise ajaks taotles lapse isa lapsega koosviibimist iga kuu teisel laupäeval kell 11-17 nii, et lapse ema viib lapse selleks ajaks lapse isa elukohta (mitte vanglasse). Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on isa ja laps kohtunud vähestel kordadel. Nii Saue valla kui Jõelähtme valla arvamuse kohaselt puudub lapsel ja isal lähedane suhe. Kolleegium on seisukohal, et üheks eelduseks lähedase suhte kujunemiseks on lapse ja vanema kohtumiste regulaarsus. Tsiviilasjast nähtub, et lapse isa vanglas viibimise ajal ei ole õnnestunud seda tagada. Lapse isa tugineb sellele, et ta viidi 2019.a lõpus alusetult tagasi kinnisesse vanglase, mille kohta esitas Tartu Halduskohtu 24.08.2020 otsuse haldusasjas nr 3-20-178, kuid see ei muuda siiski asjaolu, et regulaarseid kohtumisi ei toimunud. Lisaks oli lapse isa kinnises vanglas ka enne 2019.a jaanuari. Eeltoodu ei anna alust veendumuseks, et vangistuses viibimise ajal on regulaarne kokkusaamine võimalik. Jõelähtme valla selgitustest järeldub, et kohtumiste ärajäämine võib mõjuda lapsele negatiivselt ja seeläbi raskendada lähedase suhte tekkimist. Lisaks on lapse isa taotlenud avavanglas viibimise ajal kohtumisi selliselt, et lapse ema viib lapse tema isa elukohta. Kuna lapsel ja isal puudub tugev side, siis ei ole lapse huvides viibida 6 tundi isikuga, kellega tal lähedane suhe puudub. Ka laps ise on avaldanud vastuseisu kohtumistele isaga kahekesi. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks määrata suhtlemiskorda isiklike kokkusaamiste kaudu lapse isa avavanglas viibimise ajal. Samuti ei pea kohus põhjendatuks määrata suhtlemiskorda isiklike kokkusaamiste kaudu lapse isa vanglast vabanemisel, kuna käesoleval ajal ei ole võimalik hinnata, milline on sobiv koosviibimiste kord lapse isa vanglast vabanemise järgselt.
8. Ringkonnakohus peab põhjendatuks käesoleval juhul määrata isa ja lapse suhtluse telefoni vahendusel. Telefoni kaudu suhtlust on pidanud võimalikuks nii Saue vald, kui ka Jõelähtme vald. Samuti ei ole lapse ema olnud sellele vastu. Suhtlemist telefoni kaudu on pidanud põhjendatuks ka maakohus, kuid ei ole sellest hoolimata suhtluskorda määranud. Tsiviilasjast nähtuvalt on isa ja laps omavahel telefoni teel suhelnud ning puudub alus arvata, et see kahjustaks lapse huve. Iganädalane telefoni teel suhtlemine soodustab ka võimalikke isiklikke koosviibimisi tulevikus. Kolleegium märgib, et telefoniga helistamine võib sõltuda vanglas viibiva vanema võimalusest reaalselt telefoni kasutada. Käesoleval juhul lähtub kohus sellest, et määruskaebuses nimetatud aegadel on lapse isal võimalik reaalselt telefoni kasutada. Lapse isa on määruskaebuses palunud määrata, et vanglas viibides suhtleb ta lapsega telefoni vahendusel kaks korda nädalas - pühapäeval ja kolmapäeval ajavahemikus 14:00-16:
9. Kohus ei määra lapsega suhtlemist telefoni teel kolmapäevadel, kuna tegemist on päevase ajaga ja sellel ajal ei pruugi lapse emal olla võimalik kõne toimumist tagada. Kolleegium rahuldab avalduse osas, milles isa palub määrata suhtlemise lapsega telefoni teel igal pühapäeval ajavahemikus kell 14:00-16:
10. Lapse ema on märkinud, et põhjendatud ei ole kõikide pühapäevade broneerimine lapse isa jaoks, kuna pühapäeva puhul on tegemist lapse ja ema kvaliteetajaga. Ringkonnakohus on seisukohal, et lapse isale kord nädalas pühapäeval telefonikõne võimaldamine ei võta lapse emalt võimalust lapsega samal päeval aega veeta. Siiski peab kohus põhjendatuks selguse huvides ja vaidluste vältimiseks täpsustada kõne pikkust. Kohus peab põhjendatuks määrata, et isa suhtleb lapsega telefoni vahendusel igal pühapäeval ajavahemikus 14:00 16:00 kuni 20 minuti ulatuses. Arvestades, et lapse isa ja lapse vahel ei ole tugevat sidet, on see piisav aeg omavaheliseks suhtluseks.
11. Lapse isa on palunud täiendavalt määrata, et lapse ema tagaks lapsega telefoni teel suhtlemise võimaluse. Samuti teataks lapse isale lapsega suhtlemiseks telefoninumbri ja koheselt teavitaks ka telefoninumbri muutumisest. Arvestades, et lapse isa on tuginenud 10 sellele, et lapse ema ei võimalda tal lapsega telefoni teel rääkida, siis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud määrata, et lapse ema peab tagama, et lapsel on võimalik telefoni teel isaga suhelda. Samuti on põhjendatud kohustada lapse ema teatama lapse isale lapsega suhtlemiseks telefoninumbri, samuti teavitama selle muutumisest.
12. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, jäävad

§ 171

lg 1 kohaselt määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda (

§ 172lg 3).

51. Harju Maakohtu 09.04.2021 määrusega anti lapse isale menetlusabi ning ta vabastati määruskaebuse esitamisel riigilõivu 10 euro ja esialgse õiguskaitse taotluselt 50 euro, s.o kokku 60 euro tasumisest.

§ 190

lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Riigikohus on 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13 (p 15) selgitanud, et sellest sättest ei tulene võimalust mõista hagejalt hagi osalise rahuldamise korral riigilõiv, mille tasumiseks hageja menetlusabi sai, riigituludesse välja lähtudes hagi rahuldamise ulatusest. Menetlusabi saanud hagejalt saab riigilõivu riigituludesse välja mõista üksnes juhul, kui hagi jääb tervikuna rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kuna lapse isa avaldus suhtluskorra kindlaksmääramiseks ja määruskaebus rahuldatakse osaliselt, siis puudub

§ 190

lg-st 4 tulenevalt alus lapse isalt ringkonnakohtus tasumisele kuulunud riigilõivu 60 eurot riigituludesse väljamõistmiseks. 52. Lapse isa on pärast lõpplahendi tegemist esitanud maakohtule taotluse asendada tema isikuandmed (nimi, isikukood) tähemärgiga. Kolleegiumi hinnangul laieneb see taotlus ka ringkonnakohtule.

§ 462

lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Lähtudes eeltoodust peab ringkonnakohus põhjendatuks määrata, et asendada jõustunud kohtumääruse avalikustamisel arvutivõrgus määruses menetlusosaliste (v.a eestkosteasutuse) nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada avaldaja ning puudutatud isikute I ja II isikukoodi (

§ 462lg 2, § 463 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 11