Obsah (13)

§ 230§ 436§ 657§ 652§ 654§ 231§ 132§ 134§ 137§ 150§ 162§ 171§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Neve Uudelt, Gea Lepik Otsuse tegemise aeg ja koht 10.11.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-13851 Kohtuasi No

§ 230lg 1 alusel tõendamata.

Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, kuidas kostja kahjustab hageja mainet või tema majandustegevust.

1. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud hageja väide, et kostja tegutses oma ärinime registreerides sooviga hagejale kahju tekitada ja hageja mainet kahjustada. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et RO oleks olnud Via3L Spedition OÜ osanikuks, juhatuse liikmeks või oleks kuni kostja ärinime „Nordic Sped“ registreerimiseni tegutsenud Via3L Spedition OÜ õigusabiteenuse osutajana. Asja materjalidest nähtuvalt on hagejal pooleli kohtuvaidlus Via3L Spedition OÜga (tsiviilasi nr 2-18-13663), milles nõutakse hagejalt kahju hüvitist 6 503 000 eurot. Andmata hinnangut tsiviilasjas nr 2-18-13663 esitatud nõude võimalikule rahuldamisele, võib hageja poolt esile toodud asjaolude ja kohtule esitatud hagi tagamise määruste põhjal asuda seisukohale, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt Via3L Spedition OÜ suhtes.
2. Hageja väitel kasutab ta oma äritegevuses domeeni www.nordicsped.com, mis on hageja nimele registreeritud alates 05.03.
3. Samuti kasutavad hageja ning hageja töötajad domeeninimega nordicsped.com e-posti aadresse. Kostja esitas tõendi, millest nähtub, et „NordicSpedition.com“ oli juba varem kasutusel teiste ettevõtete poolt. Seega hageja kasutab domeeni www.nordicsped.com seetõttu, et tema ärinimega domeen oli juba teise isiku kasutuses. See ei saa aga takistada kosjal kasutamast oma ärinimena „Nordic Sped“.
4. Iseenesest on õiged kostja väited, et tal on KaMS § 4 lg 2 ja § 14 lg 1 alusel kaubamärgiomanikuna õigus kasutada oma ärinimes temale kuuluvat kaubamärki. Praegusel juhul on aga kostja kaubamärk registreeritud 09.09.2019, samas hageja kannab ärinime „Nordic Spedition“ alates 02.04.2018 ja kostja kannab ärinime „Nordic Sped“ alates 08.10.
5. Seega on kostja kaubamärk registreeritud hiljem kui hageja või kostja ärinimi. Kohus leidis, et kostja hilisem kaubamärk ei anna automaatselt õigust kasutada enda ärinimena registreeritud kaubamärki, kui see on vastuolus ÄS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg 1-s sätetega. Samas ei tuvastanud kohus, et kostja ärinimi on vastuolus seadusega.
6. Kuivõrd maakohus asus seisukohale, et kostja ärinimi „Nordic Sped“ vastab ÄS § 11 lg-s 2 ja § 12 lg-s 1 sätestatud nõuetele, ei ole hagejal õigust nõuda kostja poolt ärinime „Nordic Sped“ kasutamise lõpetatamist VÕS § 1055 alusel ja seega puudub hagejal ka alus nõuda, et kostja muudaks oma põhikirja ärinime puudutavaid sätteid. Apellatsioonkaebus
7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 6 2-19-13851
8. Hageja kordas apellatsioonkaebuses maakohtus esitatud seisukohti, väites, et maakohus on asjas esile toodud väiteid ja vastuväiteid, samuti tõendeid analüüsinud valikuliselt, milline minetus on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Hageja hinnangul on maakohus vaidluse tervikuna valesti lahendanud.
9. Kostja on hagi alusväite, et ärinimi Nordic Sped OÜ on eksitavalt sarnane ärinimega Nordic Spedition OÜ,

§ 230lg 2 tähenduses omaks võtnud.

1. Maakohus jättis analüüsimata hageja väited seonduvalt ÄS § 11 lg-ga 2 ja § 12 lg-ga
2. Maakohus käsitles väiteid fragmentaarselt ja episoodiliselt, millest tulenevalt jõudis maakohus valedele järeldustele. Maakohus rajas otsuse liiga kitsalt põhjendusele, et kostja ärinimi erineb hageja ärinimest kirjapildi poolest. Maakohtu antud tõlgendus eelnimetatud sätetele on vastuolus kõnealuse regulatsiooni eesmärgiga. Hageja jääb kõigi varem esitatud seisukohtade juurde ja rõhutab, et maakohtu järeldus, et ei ole esitatud tõendeid, et sõna „Sped“ oleks kasutusel sõna „Spedition“ lühendina, on ilmselges vastuolus hagi lisana esitatud tõenditega, et Eesti ettevõtjad, kes tegutsevad transpordi- ja ekspedeerimisteenuste osutamisega, kasutavad oma ärinimedes sõnu „Spedition“ ja „Sped“. Maakohus ei põhjendanud, miks ta hageja tõendid arvestamata jättis, rikkudes sellega otsuse põhjendamiskohustust (

§ 436lg 1).

1. Asjakohatu on maakohtu põhjendus, et kuivõrd hageja ja kostja tegutsevad erinevatel tegevusaladel, siis on omavaheline segamini ajamine Eesti tarbijate vahel vähetõenäoline. Selline asjaolu ei kujuta endast objektiivset kriteeriumit eristatavuse otsustamiseks.
2. Kuna kostja ekspedeerimisega enda väitel ei tegele, ei ole ekspedeerimisele viitav ärinimi asjakohane ega põhjendatud.
3. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele ka ebaausa konkurentsi osutamise küsimuses. Hageja on seisukohal, et kostja tegevuse eesmärgiks on osutada hagejale ebaausat konkurentsi. Hageja on esile toonud asjaolud, mis viitavad, et vandeadvokaat RO kostja juhatuse liikmena ja ainuosanikuna on tegutsenud tahtlikult heade kommete vastaselt. Kostja peab tõendama, et ta ei ole käitunud pahauskselt ja ei ole tegutsenud kavatsusega osutada hagejale ebaausat konkurentsi. Maakohus tõendamiskoormuse ümberpööramist otsuses ei käsitlenud, millega rikkus menetlusnorme. Nõustuda ei saa maakohtu järelduse ja loogikaga, et hageja poolt esile toodud asjaolude ja kohtule esitatud hagi tagamise määruste põhjal saab asuda seisukohale, et hoopis hageja on käitunud pahauskselt Via3L suhtes. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

46.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude 7 2-19-13851 tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

1. ÄS § 7 sätestab, et ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. ÄS § 15 lg 1 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele ja seda õigust võib kaitsta hagilises korras. Tegemist on VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi kaitstud õigusega ja ettevõtja saab nõuda oma ainuõiguse rikkumisel kahju hüvitamist ja/või kahjustava tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lg-st 1 (Riigikohtu 02.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05, p 11).
2. ÄS § 11 lg 2 kohaselt äriühingu ärinimi peab olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ja § 12 lg-te 1 ja 2 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas ega vastuolus heade kommetega. ÄS § 12 lg 3 kohaselt ei tohi ärinimes kasutada Eestis kaubamärgina kaitstavat sõnalist, tähelist või numbrilist tähist või nende kombinatsiooni ilma kaubamärgi omaniku notariaalselt kinnitatud nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui ettevõtja tegutseb tegevusaladel, mille suhtes kaubamärk ei ole kaitstud. Riigikohus on selgitanud, et ärinime selgesti eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all. Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega samane, kuid on sellega eksitavalt sarnane (Riigikohtu 02.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-05, p 12).
3. Pooled vaidlesid selle üle, kas ärinimedes sisalduvad sõnad „Spedition“ ja „Sped“ kannavad sama tähendust ja tarbija võib neid selle tõttu samastada ja pidada ühte ettevõtete gruppi kuuluvaks. Hageja väitel on sõna „Sped“ sõna „Spedition“ lühend ja mõlemat sõna kasutatakse Eestis veondusega tegelevate isikute ärinimedes. Pooled ei vaidle, et ärinimedes olev sõna „Nordic“ on üldnimi ja selle kasutamist ärinimes ei saa piirata.
4. Ebaõige on hageja väide, et kostja on asjaolu, et ärinimed on eksitavalt sarnased, omaks võtnud.

§ 231

lg 2 teine lause sätestab, et omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Ringkonnakohus ei nõustu, et omaksvõttu saab järeldada sellest, et kostja nõudis registreeritud kaubamärgile tuginedes, et hageja lõpetaks oma ärinime kasutamise. Apellatsioonkaebuses viidatud 06.11.2019 kostja menetlusdokumendi p-s 4.3 on kostja selgitanud, et ta soovib esitada vastuhagi kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise lõpetamiseks, kuid sellest ei tulene, et kostja oleks hageja väitega ärinimede äravahetamiseni sarnasuse kohta tingimusteta ja selgesõnaliselt nõustunud. Kuna kostja ei ole hageja väiteid ärinime sarnasuse kohta omaks võtnud, siis pidi hageja

§ 230lg 1 järgi tõendama ärinimede sarnasust.

Seejuures märgib kolleegium, et see, kas ärinimi on teistest äriregistrisse kantud ärinimedest ÄS § 11 lg 2 tähenduses selgesti eristatav, on õiguslik hinnang, mitte faktiline asjaolu, mida

§ 231lg 2 võimaldab omaks võtta.

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tavalises keelekasutuses ei ole sõna „Sped“ lühend sõnast „Spedition“. Samuti ei ole tegemist sünonüümidega. Hageja sellekohane väide jääb paljasõnaliseks. Hageja on tõendanud, et Eestis kasutatakse veondusega tegutsevate äriühingute ärinimedes sõnu „Spedition“ ja „Sped“, kuid eeltoodust ei saa järeldada, et „Sped“ on lühend sõnast „Spedition“ või tegemist oleks sünonüümidega. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja ja hageja ärinimed on eristatavad ja tegemist ei ole eksitavalt sarnaste ärinimedega. Kas ärinimi on eristuv, sõltub mh sellest, kuidas tajub tähist sellega kokkupuutuv kaupadega/teenustega tegelev ärisektor ja nende kaupade/teenuste tarbijad. Milline ärisektor on relevantne, sõltub vastavatest kaupadest/teenustest. Arvestada tuleb normaalselt informeeritud ja mõõdukalt tähelepaneliku ja asjatundliku keskmise tarbija vaatepunktiga. Maakohus on 8 2-19-13851 õigesti lähtunud objektiivsetest kriteeriumitest, sh sellest, kuidas mõistlik transpordi- ja logistikasektori teenuseid tarbiv isik võiks eristatavust tajuda. Hageja ei ole esile toonud, et vastava sektori teenuse tarbijad oleksid äriühinguid segi ajanud.
2. Ringkonnakohus märgib, et hageja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus on ebaõigesti hinnanud ärinimede eksitava sarnasuse kohta esitatud tõendeid, kuid pole täpsustanud, milliseid tõendeid ja milliste konkreetsete asjaolude kohta on ebaõigesti hinnatud. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik maakohtu otsust hageja väidete põhjal kontrollida.
3. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ärinimi ei viita sellele, et ta võiks kuuluda hagejaga samasse ettevõtete gruppi. Vaidlust ei ole, et hageja ei kuulu ühessegi ettevõtete gruppi, mistõttu jääb hageja väide hüpoteetiliseks. Lisaks, selleks, et hageja poolt väidetud seost tuvastada, peaks olema poolte ärinimed eksitavalt sarnased, kuid praegusel juhul need seda pole.
4. Õige on hageja apellatsioonkaebuses rõhutatu, et ärinimede sarnasuse kontroll saab põhineda ainult ärinimede endi võrdlemisel ja selle alusel tehtaval abstraktsel hinnangul, kusjuures ettevõtjate aadressid, tegevusalad ja muud asjaolud ei oma määravat tähtsust eristatavuse hindamisel. Vaatamata eelnevale on hageja apellatsioonkaebuses rõhutanud, et ärinimede sarnasuse tuvastamisel on olulised muuhulgas ka hageja ja Via3L Spedition OÜ vahelised konfliktsed suhted ärinimede registreerimise ajal. Hageja eeltoodud väide on vastuolus tema enda poolt rõhutatuga. Ringkonnakohtu arvates saab ärinimede eksitavat sarnasust tuvastada objektiivsete asjaolude alusel, millede järgi on tuvastav, kas ärinimesid võib segi ajada või mitte. See, millised olid hageja ja Via3L Spedition OÜ vahelised suhted, ei ole ärinimede sarnasuse hindamisel oluline. Samuti ei oma sarnasuse hindamisel tähtsust see, milline oli kostja varasem ärinimi ja milline on tema äritegevus. See, et kostja on registreerinud pärast poolte ärinimede registreerimist kaubamärgi „Nordic Sped“ klassis 39, ei oma mõju ärinimede eristatavusele.
5. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus leidis, et tõendatud ei ole, et kostja ärinime „Nordic Sped“ kasutamine kujutab endast hagejale kõlvatu konkurentsi osutamist. Ärinime registreerimise ajal kehtinud KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod. Alates 17.12.2018 tuleneb sama praegu kehtiva EKTÄKS § 3 lg-st
6. Ebaaus konkurents on keelatud. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks ärinime valikuga avaldanud eksitavat teavet, mis oleks hageja teenuse tarbijat võinud eksitada teenuse pakkuja isiku suhtes ja oleks kahjustanud hageja majandustegevust (EKTÄKS § 4 lg 1 ja KonkS § 51 lg 2). Muid asjaolusid, millest nähtuks ebaausa konkurentsi osutamine, ei ole hageja esile toonud. Samuti ei ole tõendatud, et kostja oleks tekitanud hagejale kahju. Esile toodud asjaoludest ei saa järeldada hagejale ka tulevikus kahju tekkimist.
7. Hageja on kostja poolt ebaausa konkurentsi osutamist ja pahausksust ärinime registreerimisel seostanud Via3 Spedition OÜ emaettevõtja JNG Investments OÜ praeguse juhatuse liikme RO tegevusega. Hageja väidab, et kostja valis ärinime „Nordic Sped“ selle tõttu, et Via3 Spedition OÜ-st lahkusid suvel 2018 juhatuse liikmed ja töötajad, kes asusid tööle hageja juures, mistõttu soovivad Via3 Spedition OÜ ja JNG Investments OÜ hagejat kahjustada. Hageja väitel on kostja juhatuse liige ja osanik RO seotud Via3 Spedition OÜ-ga ning JNG Investments OÜ-ga. Juhul kui kostja oleks tegutsenud ärinime registreerimisel tahtlikult heade kommete vastaselt, oleks tema tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi. Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et esiletoodud asjaoludest saab järeldada ärinime 9 2-19-13851 valikul ja registreerimisel sihipärast tegevust hageja kahjustamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et ärinime registreerimise ajal oleks RO osutanud teenust või olnud osanikusuhte kaudu seotud Via3 Spedition OÜ-ga ning JNG Investments OÜ-ga. Hageja kahtlused RO tegevuse suhtes kostja ärinime muutmisel ning kaubamärgi registreerimisel ei anna kogumis alust järelduseks, et kostja eesmärgiks oli nime valikul hagejat kahjustada. Hageja ei ole ka põhistanud, milles kostja tekitatav kahju täpselt seisneb. Ringkonnakohtu istungil selgitas kostja, et ärinime valikul oli oluline see, et ärinimi oleks atraktiivne ka välisturgudel, mistõttu eelnev eestikeelne ärinimi polnud sobiv. Asjaolust, et kostja käive ei ole suur ja mõnel kuul käive puudub, ei saa järeldada, et kostja valis ärinime hageja poolt väidetud eesmärgil. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega, et tema ärinimi oli kostja ärinime registreerimise ajaks laialdaselt tuntud ja teada vähemalt RO-le. Hageja esile toodud ja tõendatud asjaoludest sellist järeldust teha ei saa. Tõendatud on RO seosed JNG Investments OÜ-ga oluliselt hiljem, kui kostja ärinimi muudeti, mis ei anna alust teha järeldust ärinime muutmise aja kohta.
8. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks seonduvalt ebaausa konkurentsi osutamisega ei muutnud maakohus tõendamiskoormust, kuna hageja oli esitanud asjaolud, mis viitasid kostja poolt kõlvatu konkurentsi osutamise võimalikkusele, kuid hageja kontrolli all ei ole asjaolusid, millest järelduks kostja motiiv ärinime valikul, mistõttu peaks kostja vähemalt esile tooma loogilised põhjendused ärinime valikuks. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja seostas maakohtus kõlvatu konkurentsi osutamist ennekõike eksitavalt sarnase ärinime registreerimisega kostja poolt, ja maakohus tuvastas, et poolte ärinimede sarnasus ei ole selline, mis võiks tarbijat eksitada, siis selle tõendamine, miks kostja oma ärinime valis, ei olnud asja lahendamisel määrav. Eelnevalt on ringkonnakohus leidnud, et kostja poolt ärinime valikul heade kommete vastast tegutsemist ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldada, mistõttu ei ole ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastasuse tuvastamisel alust tõendamiskoormust muuta.
9. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud nõude aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
10. Vastuväidetes apellatsioonkaebusele rõhutas kostja, et kuna kaubamärk „Nordic Sped“ kuulub kostjale, siis on kostjal KaMS § 4 lg 2 ja § 14 lg 1 järgi ainuõigus kasutada oma ärinimes talle kuuluvat kaubamärki. Kostja kaubamärk on registreeritud pärast poolte ärinimede registrisse kandmist, mistõttu kostja hilisem kaubamärk ei anna talle õigust kasutada kaubamärki ärinimes, kui viimane on vastuolus ÄS § 11 lg-ga 2 ja § 14 lg-ga
11. Maakohtu sellekohane järeldus on õige. Lisaks märgib kolleegium, et kaubamärgi registreerimine ei anna selle omanikule õigust kaubamärki kindlal viisil kasutada, vaid KaMS § 14 lg 1 kohaselt annab kaubamärk selle omanikule õiguse keelata kolmandatel isikutel kaubamärgiga identse või sarnase tähise äritegevuses kasutamist, sh teatud juhtudel tähise kasutamist ärinimena või selle osana (KaMS § 14 lg 2 p 6).
12. Maakohus on vaidlustatud otsuses märkinud hagihinnaks ebaõigesti 3500 eurot. Hageja palus keelata kostjal ärinime kasutamise ja kohustada muutma põhikirja. Seega oli esitatud kaks mittevaralist nõuet.

§ 132

lg 1 järgi on mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 3500 eurot ja

§ 134lg 1 järgi kahe mittevaralise nõude puhul 7000 eurot.

Ringkonnakohus muudab

§ 137lg 11 järgi hagihinda ja loeb õigeks hagihinnaks 7000 eurot.

61. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et apellatsioonkaebuse hinnast tulenevalt pidi hageja tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 450 eurot. Toimikust nähtuvalt on hageja apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 600 eurot. RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu 10 2-19-13851 tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1 järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõivu tagastamist.

§ 150

lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 62. Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti

§ 162lg 1 järgi jätnud menetluskulud hageja kanda.

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis apellatsiooniastme menetluskulud tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta hageja kanda.

Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks

§ 177

lg 2 järgi mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 11