EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus 1 2-21-100810 menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hageja nõue Hageja nõue tuleneb Põhja-Eesti Hoiu-laenuühistu (liisinguandja) ja kostja vahel vahel 15.11.2016 sõlmitud kapitalirendi tüüpi sõlmitud liisingulepingust nr PL61115-1 (liisinguleping), mille alusel omandas liisinguandja kostja ülesandel ja huvides sõiduauto MERCEDES-BENZ C220 CDI ning andis sõiduato kostja valdusse ja kasutusse. Liisingulepingu kohaselt kohustus kostja tasuma liisinguandjale põhiosast ja intressidest koosnevaid makseid annuiteetgraafiku alusel intressimääraga 15,07% aastas. Kostja tasus maksegraafiku alusel makseid osaliselt. 12.10.2018 sõlmisid liisinguandja ja kostja võlatunnistuse nr PL61115-1-VT81012-11, millega kostja tunnistas sissenõutavaks muutunud võlga võlausaldaja ees summas 2 118,52 eurot tulenevalt eelpoolnimetatud liisingulepingust. Kostja on võlatunnistuse alusel tasunud 150 eurot, rohkem makseid teinud ei ole. Võlatunnistuse järgi kohustus kostja tasuma viivist 0,5% tasumata summadelt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, ütles liisinguandja liisingulepingu üles. 30.09.2020 seisuga loovutas liisinguandja liisingulepingust tuleneva nõudeõiguse hagejale. Hageja nõuab põhivõlga 03.08.2018 seisuga 1 799,95 eurot, lisaks intressi 318,55 eurot. Kostja seisukoht Kostja väitel jääb talle arusaamatuks, miks on esitatud võlanõue nii liisingulepingu kui ka võlatunnistuse alusel. Kostja on seisukohal, et nõuet saab esitada üksnes võlatunnistuse alusel ega vaidle võlatunnistuse alusel esitatud nõudele vastu. Hageja täiendav seisukoht Hageja märkis hagis mõlemad lepingud seetõttu, et nii liisinguleping kui ka võlatunnistus on omavahel seotud ja näitavad, kuidas võlgnevus kujunes. Kostja ei ole ka vaidlustanud, et on sõlminud nii liisingulepingu kui ka võlatunnistuse. Kohtu seisukoht 1. Hagiavaldusest nähtub, et hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt 12.10.2018 sõlmitud võlatunnistusest nr PL61115-1-VT81012-11, milles võlgnik tunnistab võlausaldaja ees sissenõutavaks muutunud rahalist kohustust summas 2 118,52 (põhivõlg 1 799,95 eurot ja intress 318,55 eurot vastavalt maksegraafikule 03.08.2018) eurot, mis on tekkinud poolte vahel 15.11.2016 sõlmitud liisingulepingust nr PL61115-1 (liisinguleping). Seega nähtub hagiavaldusest, et hageja nõue tuleneb mitte kahest erinevast lepingust, vaid võlatunnistusest, mille aluseks on eelpoolnimetatud liisingulepingust tulenev tasumata kohustus. Kostja ei ole ka vaidlustanud nii liisingulepingu kui ka võlatunnistuse sõlmimist nagu ka seda, et on võlatunnistuse alusel 10.12.2018 tasunud 150 eurot. Järgnevaid makseid kostja ei ole teinud ning võla tasumise tähtaeg oli vastavalt võlatunnistusele 13.12.2019. 2. Võlaõigusseaduse (
) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele.
kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 2 2-21-100810 Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist. Hageja nõue põhivõla 1 649,95 euro ja intressivõla 318,55 euro saamiseks on õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. Ka on põhjendatud hageja nõue võla sissenõudmiskulude osas summas 40 eurot
3.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Kostja ei täitnud omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt, viivitades kostja kohustuse täitmisega. Hageja viivise nõue on seega põhjendatud ning seda lepingujärgses määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viiviseid 12.04.2021 seisuga summas 175,39 eurot. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 367 kohaselt võib viivist nõuda hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas hageja menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 250 eurot ja kulust õigusabile 6,5 töötunni eest summas 780 eurot. Hageja vajaliku ja põhjendatud menetluskulu peab kandma kostja täies ulatuses. Arvestades hagiavalduse mahtu ja sisu ning menetlusele kulunud aega, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.