← Eesti

2-20-18276/13

Obsah (25)§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 123§ 146§ 147§ 148§ 150§ 65§ 651§ 157§ 158§ 162§ 163§ 28§ 165§ 193§ 23§ 169§ 170§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 07.veebruar 2022. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi R.P. (pankrotis) pan

§ 153lg 1 p 2) Jrk Nõude Jaotise Võlausaldaja nr summa (€) % 1. L.T. (XXX) 56,00 0,46 2. kohtutäitur Jane 294,35 2,42 Rumjantseva 3. PlusPlus Legal OÜ 50,04 0,41

(12752805)
  1. kohtutäitur Jaanika 190,56 1,57 Pajuste
  2. K.G.O. (XXX) 6 196,22 50,96
  3. E.V.T. kaudu 2 733,44 22,48 Makseinfo XXX XXX XXX Viitenumber: XXX XXX; Selgitus: R.P. pankrotimenetlus. XXX XXX SEB Pank XXX Swedbank XXX Luminor Bank Tsiviilasi nr 2-20-18276
  5. Osaühing Aktiva Finants
(10746479)Osaühing Aktiva Finants
(10746479)Kokku: 2 073,45 17,05 564,50 4,64 XXX LHV Pank Viitenumber: XXX Saaja: Julianus Inkasso OÜ XXX Viitenumber: XXX Saaja: Julianus Inkasso OÜ XXX Viitenumber: XXX 12 158,56 100,00 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.
  1. Määrata pankrotihalduri tasuks R.P. (pankrotis) pankrotimenetluses 690,00 (kuussada üheksakümmend) eurot, millele lisandub käibemaks summas 138,00 (ükssada kolmkümmend kaheksa) eurot, kokku summas 828,00 (kaheksasada kakskümmend kaheksa) eurot. 4.
  2. Pankrotihalduri tasu summas 490 (nelisada üheksakümmend) eurot, sh käibemaks, hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb – Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le. 4.
  3. Anda R.P. (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 338 (kolmsada kolmkümmend kaheksa eurot) eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Anne Tammeri pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 338 eurot, sh käibemaks, büroo, mille kaudu haldur tegutseb, arvelduskontole – Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ, arveldusarve nr XXX.
  4. Algatada R.P. (pankrotis, isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Jätta R.P. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik nimetamata ja kohustada R.P. täitma usaldusisiku kohustusi ise.
  2. Usaldusisikul (R.P.) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. jaanuaril) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
  4. R.P. esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 10.08.2022, järgnev 10.02.2023, jne.
  5. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): 2 Tsiviilasi nr 2-20-18276 Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud XXX i poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks XXX i poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p-de 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 10. Määrus saata menetlusosalistele. Resolutsiooni neljanda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. 11. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 01.02.

  1. a määrusega välja R.P. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Anne Tammeri. Pankrotihaldur esitas 11.07.
  2. a kohtule kinnitamiseks jaotusettepaneku. Kohus kinnitas jaotusettepaneku 19.07.
  3. a määrusega. 3 Tsiviilasi nr 2-20-18276 20.12.
  4. a esitas pankrotihaldur Anne Tammer kohtule järgmised taotlused:
  5. Kinnitada lõpparuanne R.P (pankrotis) pankrotimenetluses ja lõpetada R.P. (pankrotis) pankrotimenetlus.
  6. Määrata pankrotihaldur Anne Tammeri tasuks 828 eurot (sh käibemaks 138 eurot), millest 354,85 eurot hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt. Tasu maksta Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb.
  7. Hüvitada riigi vahenditest pankrotihalduri tasu 473,15 eurot (sh käibemaks). Tasu maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb – Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ (registrikood 10853152), arvelduskonto nr XXX Swedbank AS.
  8. Vabastada pankrotihaldur Anne Tammer pankrotihalduri kohustustest R.P. (pankrotis) pankrotimenetluses.
  9. Algatada R.P, suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
  10. Jätta R.P, isikukood XXX, kohustustest vabastamise menetluses usaldusisik määramata ja kohustada R.P, isikukood XXX, ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur teatas 20.12.
  11. a kohtule, et 17.12.
  12. a laekus võlgniku kontole töötasu ja puhkusetasu, millest pankrotihaldur pidas kinni 64,43 eurot. Kinnipidamisele mittekuuluva raha võlgnikule ülekandmisega tekkis täiendav kulu 0,16 eurot pangateenuse eest. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist summas 828 eurot (sh käibemaks 138 eurot). Arvestades täiendavalt laekunud raha 64,27 eurot (64,43-0,16), siis on pankrotivara arvelt võimalik maksta halduri tasu 419,12 eurot ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu 408,88 eurot. Pankrotihaldur teatas 31.01.
  13. a kohtule, et
  14. a jaanuarikuus laekus võlgniku kontole töövõimetoetus, töötasu ja pangaintress, millest pankrotihaldur pidas kinni 71,99 eurot. Kinnipidamisele mittekuuluva raha võlgnikule ülekandmisega tekkis täiendav kulu 0,48 eurot pangateenuse eest. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist summas 828 eurot (sh käibemaks 138 eurot). Arvestades täiendavalt laekunud raha, siis on pankrotivara arvelt võimalik maksta halduri tasu 490 eurot ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu 338 eurot. Kohus avaldas 03.01.
  15. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus R.P. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 24.01.
  16. a maksta kohtu deposiiti 1000 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 12.08.
  17. a R.P. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. ARUANNE
  18. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Võlgnikule kuulub A.O. (registrikood XXX) osa nimiväärtusega 2508 eurot. M.T. nõuab nimetatud osaühingult 103,09 euro tasumist. Pankrotihaldur korraldas A.O. osa müümiseks neli elektroonilist enampakkumist alghindadega 50 eurot, 25 eurot, 13 eurot ja 1 euro. Kõik enampakkumise nurjusid osalejate puudumise tõttu. Võlgnikule kuuluvat A.O. osa ei ole õnnestunud müüa. Pankroti väljakuulutamise hetkel 01.02.2021 oli võlgniku AS-i SEB Pank arvelduskontol 6,65 eurot, millele sissenõuet ei saanud pöörata. Swedbank AS arvelduskontot nr XXX jääk oli 0.04 eurot. Võlgnik töötab XXX. Pankrotimenetluse ajal on võlgnikule tööandja poolt välja makstud töötasu ja haigushüvitisi kokku XXX eurot. Eesti Töötukassa maksab võlgnikule töövõimetoetust, mida on võlgnikule laekunud XXX eurot. Eesti Haigekassa on maksnud võlgnikule haigushüvitisi kokku XXX eurot. Pankrotihaldur tegi kinnipidamisi võlgniku 4 Tsiviilasi nr 2-20-18276 sissetulekutest vastavalt TMS §-dele 131 ja 132, arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on üks laps. Kohtutäituritelt on laekunud pankrotivara hulka täitemenetlustes kinnipeetud 82,79 eurot. Pankrotivara hulka on laekunud kokku 1051,95 eurot.
  19. Andmed § 146 nimetatud väljamaksete kohta 2.
  20. Vara välistamise

§ 123alusel tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole.

2.2.Tagasivõitmise tagajärgedest

§ 146alusel tulenevaid nõudeid.

Tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid ei ole. 2.3.Elatisi või väljamakseid võlgnikule ja tema ülalpeetavatele

§ 147alusel.

Elatisi või väljamakseid ei ole. 2.4.Massikohustused (

§ 148

) ja pankrotimenetluse kulud (

§ 150): Tartu Maakohtu 01.02.2021.a.

määruse alusel on pankrotivara arvel välja makstud ajutise pankrotihalduri tasu 691,20 eurot. Panga teenustasud on 5,90 eurot.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa R.P. (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole võlausaldajatele väljamakseid tehtud, sest selleks ei jätkunud pankrotivara.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses pandiesemeid ei olnud.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Võlgnikule kuuluvat A.O. osa ei ole õnnestunud müüa. Teistelt isikutelt ei ole vara saada.
  4. Andmed pankrotihalduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankroti väljakuulutamise hetkel ei olnud võlgnikul pankrotivara. Pankrotimenetluse ajal on pankrotihaldur arestinud ja teinud kinnipidamisi võlgniku sissetulekutest ja saanud kohtutäituritel täitemenetlustes arestitud raha, mille tulemusena on laekunud pankrotivara hulka 1051,95 eurot. Pankrotivara on hoitud võlgniku arvelduskontol AS-is SEB Pank.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud tunnustatud nõue € jaotise % saamata nõue € L.T. (XXX) kohtutäitur Jane Rumjantseva PlusPlus Legal OÜ

(12752805)kohtutäitur Jaanika Pajuste K.G.O. (XXX) E.V.T. kaudu Osaühing Aktiva Finants
(10746479)Osaühing Aktiva Finants
(10746479)56,00 294,35 50,04 190,56 6 196,22 2 733,44 2 073,45 564,50 0,46 2,42 0,41 1,57 50,96 22,48 17,05 4,64 56,00 294,35 50,04 190,56 6 196,22 2 733,44 2 073,45 564,50 kokku 12 158,56 100,00 12 158,56 Võlausaldaja (registrikood)
  9. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud. Pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada.
  10. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused 5 Tsiviilasi nr 2-20-18276 Käesolevas pankrotiasjas kohtukulud ja ajutise halduri kulutused puuduvad. Halduri vajalikke kulutusi ei ole tehtud.
  11. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus 10.
  12. Pankrotihaldur avaldas 06.08.2021.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded R.P. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku teate ja kutsus kokku võlausaldajate üldkoosoleku 12.08.2021.a. algusega kl. 16:
  13. Võlausaldajate üldkoosoleku päevakord oli järgmine: 1) pankrotihalduri ettekanne pankrotimenetluse kohta; 2) pankrotimenetluse lõpetamisega seonduva otsustamine, mh pankrotihalduri vajalike kulutuste kinnitamine ja ettepaneku tegemine pankrotihalduri tasu osas; 3) usaldusisiku määramata jätmise otsustamine ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi; 4) kohtule ettepaneku tegemine usaldusisiku nimetamiseks. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat. Seetõttu oli võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimetu ega saanud otsustada päevakorras olevaid küsimusi. 10.
  14. Pankrotihaldur leiab, et usaldusisiku määramine ei ole vajalik ning võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur selgitas võlgnikule, et võlgniku kohustused ei lõpe pankrotimenetluse lõpetamisega. Samuti on pankrotihaldur selgitanud kohustustest vabastamise menetluse põhimõtteid, selles menetluses võlgniku kohustustest vabastamist ja usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur tutvustas võlgnikule väljavõtet pankrotiseaduse
  15. peatükist ja pankrotimenetluse lõpparuannet. 10.
  16. Võlgnik töötab XXX. 10.
  17. Eesti Töötukassa maksab võlgnikule töövõimetoetust. Eesti Töötukassa andmetel on on töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu alusel R.P. töövõime hinnatud osaliseks ja talle on määratud töövõimetoetus 11.04.2020 - 10.04.
  18. R.P. on Eesti Töötukassa XX.XX.XXXX otsusega nr XXX määratud osaline töövõime 2 aastaks, ajaperioodil 11.04.2020 - 10.04.2022 ning XX.XX.XXXX otsusega nr XXX määratud töövõimetoetus perioodiks 11.04.2020 - 10.04.
  19. 10.
  20. Võlgnikul on üks ülalpeetav - XX.XX.XXXX sündinud laps. 10.
  21. Pankrotihaldur selgitas võlgnikule korduvalt, mh 17.02.2021 e-kirja teel, et kõik tema sissetulekud peavad laekuma võlgniku AS-i SEB arvelduskontole nr XXX. Pärast pankroti väljakuulutamist teavitas pankrotihaldur Eesti Töötukassat ja Eesti Haigekassat võlgniku pankroti väljakuulutamisest ning palus kõik võlgnikule tehtavad väljamaksed teha eelnimetatud võlgniku pangakontole. Pankrotimenetluse ajal esitas võlgnik nii Eesti Töötukassale kui ka Eesti Haigekassale avalduse, milles palus töövõimetoetuse ja töövõimetushüvitise kanda enda lapse kontole. Võlgnik ei teavitanud sellest pankrotihaldurit ega küsinud selleks pankrotihalduri nõusolekut. Eesti Haigekassa maksis võlgniku avalduse alusel võlgniku XXX kontole 12.04.2021.a. 218,06 eurot ja 23.04.2021.a. 87,22 eurot. Eesti Töötukassa maksis 04.06.2021 võlgniku XXX kontole välja töövõimetoetuse summas 263,43 eurot. 10.7.

§ 65

lõikes 12 on sätestatud, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Käesolevas pankrotiasjas on laekunud kokku 1051,95 eurot, mille järgi oleks

§ 651

lõikes 1 sätestatud halduri tasu alammäär 210,39 eurot (lisandub käibemaks), mis ei vasta halduri töö mahule kogu pankrotimenetluse läbiviimisel. Kuna halduri tasu arvestamise aluseks oleva pankrotivara maht on väike, taotleb haldur tasu määramist

§ 65lg.

12 ja § 23 lgte 1-3 alusel. 6 Tsiviilasi nr 2-20-18276 Pankrotihaldur on täitnud oma kohustusi 19,5 tunni ulatuses järgmiselt: pankrotiteate koostamine, võlausaldajate e-posti aadresside väljaselgitamine ja pankrotiteate edastamine võlausaldajatele (1 t); pankrotimääruse edastamine kohtutäituritele, täitemenetluste lõpetamiste otsustega tutvumine (0,75 t); võlgniku AS SEB Pank, Swedbank AS arvelduskontode kasutamise õiguse ja internetipanga vormistamine, võlgnikule õiguste korraldamine pangakonto kasutamiseks (1 t); järelepärimiste tegemine, ettekande ja pankrotivara nimekirja koostamine, võlausaldajate esimese üldkoosoleku läbiviimine Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, võlgnikule pankrotimenetluse, sh tema kohustuste, selgitamine, koosoleku protokolli koostamine ja esitamine kohtule (2 t); võlgniku sissetulekute laekumiste korraldamine võlgniku kontole, igakuiselt võlgniku sissetulekute kontrollimine, suhtlemine Maksu- ja Tolliametiga seoses enammakstud tulumaksu tagastamisega (4 t); võlausaldajate nõudeavalduste registreerimine, nõuete kontrollimine, teate avaldamine, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, jaotusettepaneku koostamine ja vastava teate avaldamine (6 t); võlgnikuga suhtlemine seoses pankrotimenetlusega, võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse, selles menetluses võlgniku ja usaldusisiku kohustuste selgitamine (2 t); teate avaldamine ja 12.08.2021 võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine, protokolli koostamine (0,25 t); lõpparuande koostamine ja esitamine kohtule, võlgnikule ning võlausaldajatele tutvumiseks (2,5 t). Pankrotivara arvel on võimalik maksta halduri tasu 354,85 eurot (sh käibemaks). Pankrotihaldur palub määrata halduri tasuks 690 eurot, millele lisandub käibemaks 138 eurot, kokku 828 eurot, millest 354,85 eurot on võimalik maksta pankrotivara arvelt ning 473,15 eurot hüvitada riigi arvelt. Haldur taotleb tasu maksmist Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜle, mille kaudu haldur tegutseb. 10.8. Vastavalt

§-le 162 lg. 3 peab haldur märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu (KarS § 384). Pankrotihaldur ei ole esitanud avaldust kriminaalmenetluse alustamiseks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik on võtnud vastutustundetult ja kergekäeliselt laenu, taganud käendajana OÜ Abigne kohustuste täitmist, pannud toime kuritegusid, mis on toonud kaasa kriminaalmenetluse kulude tasumise kohustuse. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Anne Tammeriga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R.P. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 7 Tsiviilasi nr 2-20-18276 Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Anne Tammer vabastada pankrotihalduri kohustusest R.P.

pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
  6. a
  7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  8. aasta
  9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 19,5 h. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 690 eurot, millele lisandub käibemaks summas 138 eurot, kokku summas 828 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Anne Tammeri taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 690 eurot, millele lisandub käibemaks summas 138 eurot, kokku summas 828 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 338 eurot, sh käibemaks, ning tasu ülejäänud osas, st summas 490 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud 8 Tsiviilasi nr 2-20-18276 maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu summas 338 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Anne Tammeri pankrotihalduri tasu hüvitamiseks 338 eurot, sh käibemaks, Advokaadibüroo Tammer & Tammer OÜ-le, mille kaudu haldur tegutseb. Pankrotihalduri tasu ülejäänud osas ehk summas 490 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. R.P. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole R.P. i kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R.P. suhtes kohustustest vabastamise menetluse.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Võlausaldajate üldkoosoleku poolse usaldusisiku nimetamise ettepaneku saamiseks korraldas pankrotihaldur 12.08.

  1. a R.P. (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku. Võlausaldajate üldkoosolekule mitte ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Kohtule on esitatud R.P. kirjalik nõusolek usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluses. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta
  2. augustil ja
  3. veebruaril, esimene aruanne tuleb esitada
  4. augustiks
  5. a, järgnev
  6. veebruariks 2023, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt R.P. tööandjale, XXX) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (R.P.

töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab R.P.

kandma igapäevaseks 9 Tsiviilasi nr 2-20-18276 ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud XXX poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks XXX poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 20. jaanuaril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.