lg 1, § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 9 järgi ning
Annuki liitkaristuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Annukil tuleb ära kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 24 päeva vangistust. A. Annuk pidi kohe ära kandma 5 kuud vangistust, mille kandmise algusajaks loeti 30.12.2020. Tuginedes
lg-tele 1 ja 3 jäeti ülejäänud karistus 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui A. Annuk ei pane 2 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib
lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab
lg 2 p-des 2, 5 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest, registreerib end 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist psühhiaatri vastuvõtule, allub ettenähtud ravile ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18.05.
lg 4 ja § 75 lg 2 p 5 alusel Anti Annukile katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Kohus asus seisukohal, et süüdimõistetu on talle ette heidetava rikkumise toime pannud, kuid ei pidanud vangistuse täitmisele pööramist veel põhjendatuks. Tartu Maakohtu 17.08.2021 määrus jõustus 7.10.
§-s 74 lg 4 on sätestatud, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 2
lg 1 p-s 2 sätestatud kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Annukile ette 19.11.2021 kontrollile mitte allumist. Ettekande kohaselt 19.11.2021 ei olnud A. Annuk kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrolliks kriminaalhooldusametnikele kättesaadav. A. Annuk veiderdas ning andis oma viibimiskoha osas valeütlusi. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt ( tl 6) hooldusalune helistas ametnikule 19.11.2021, et ta on uurinud ning ametnikul ei ole õigust küsida tema osas terviseandmeid või teha erakorralist ettekannet. See olevat põhiseaduse vastane. Kande sisust nähtuvalt A. Annuki diktsioon, sõnakasutus ja vestlusmaneer erines tavapärasest, kuid isik eitas alkoholi tarvitamist ning andis oma viibimiskohaks xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna ametnikud teostasid kontrolli 19.11.2021 kell 11.32 aadressil xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxx. Ametnike saabumisel teatas A. Annuk, et käis sel aadressil hooldamas G. T. , kuid juba olevat Jõgeval haige vanaisa juures aadressil xxxxxxxxxxxx. Ametnikud sõitsid Jõgevale ja kell 13.32 helistati A. Annukile, et isik välja tuleks. Hoolealusega suheldi veel kell 13.39, 13.40, 13.45 ja 13.49, mil isik väitis, et kõnnib ametnikele vastu. Kell 13.50 läksid ametnikud vanaisa elukoha aadressile, kuid selgus et A. Annuki vanavanemad elavad aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Vestlusel A. Annuki vanaisa elukaaslasega selgus, et vanaisa ei ole haige ning Anti Annuk ei sel aadressil üle poole aasta käinud. Kell 14.09 helistasid ametnikud tagasi A. Annukile, kes väitis, et viibib ametnikele lähedal ja jälgib neid, kuid alkoholi tarvitamise kontrolli tegema ei saa tulla, kuna tal on xxxxxxxxx, xxxxxxxxx ja xxxxxxxxx. Ametnikud lahkusid Jõgevalt kell 14.17, kuna isik hoidus kõrvale kohustuse kontrollist ja tema asukoht oli teadmata. A. Annuki 3.12.2021 kriminaalhooldusametnikule antud seletuse kohaselt (tl 9) oli ta 19.11.2021 Tartus ja teel Jõgevale kui kontrolli teostati. Süüdimõistetu kohtuistungil antud ütluste kohaselt elektroonilises päevikus kirjeldatud suhtlus ametnikega on aset leidnud. Ametnikud soovisid teda kontrollida. Algul oli ta Tartus ja seejärel Jõgeval, kuid ametnikega kokku ei saanud, kuna jõudis varem ära minna. Vanaisa elukaalase väide (et A.Annuk vanaisa juures ei käinud) ei vasta tegelikkusele. A.Annuki arvates ta kontrollist sel päeval kõrvale ei hoidunud. 4
HS) § 261 lg 1 alusel õigus teda kontrollida võimaliku alkoholi tarvitamise tuvastamiseks. KrHS § 261 lg 6 järgi on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega, kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust ja tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Kohtu hinnangul kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile hõlmab endas muuhulgas kohustust luua võimalus kontrolli läbiviimiseks. Alkoholi tarvitamise kontroll eeldab ametniku ja süüdimõistetu vahetut kokkusaamist. Seega on süüdimõistetu muuhulgas kohustatud vastama kriminaalhooldusametniku kõnedele või kui ta pole kõne ajal telefoni juures, tagasi helistama. Vastasel korral poleks alkoholi tarvitamise keelu järgimist võimalik kontrollida. Kohtupraktikas on nimetatud kohustust muuhulgas tõlgendatud selliselt, et kriminaalhooldusalusel on ka kohustus võtta vastu kriminaalhooldusametniku telefonikõned ning kõnele mõjuval põhjusel vastamata jätmisega kaasneb kohustus esimesel võimalusel tagasi helistada. Samuti loetakse rikkumiseks telefoni väljalülitamist või enda asukoha mitteavaldamist. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljatrükk, süüdimõistetu kirjalik seletus ja kohtuistungil antud ütlused kogumis tõendavad, et A. Annuk ei olnud 19.11.2021 kriminaalhooldusametnikule kontrolliks kättesaadav ei Tartus nimetatud viibimiskohas ega ka Jõgeval. Kohus loeb süüdimõistetu esile toodud põhjendusi (et jõudis juba enne ametnike kohalejõudmist Tartust Jõgevale ära minna ja Jõgevalt lahkuda) mittearvestatavaks. Ilmselgelt viitab kriminaalhoolduse elektroonilise päevikus kirjeldatud süüdimõistetu käitumine (ametnikele erinevate asukohtade nimetamine, telefonikõnedes avaldatu) süüdimõistetu soovile kontrollist kõrvale hoiduda. A. Annuk oli teadlik, et tal tuleb kontrollile alluda, sest ta on juba 3.06.2021 allkirjastanud kohustust selgitava lisa, milles on käsitletud ka kontrollile allumist ja kontrolliks kättesaadav olemist. Kohustuse lisaleht selgitab muuhulgas alkoholi mittetarvitamise kohustusega klientidele, et kohustuse kontrollide läbiviimiseks on oluline kaasas kanda töökorras mobiiltelefoni. Mõjuval põhjusel telefonikõnele vastamata jättes tuleb tagasi helistada, et ametnik saaks infot tema viibimiskohast ja võimaluse otsustada, kas on võimalik tulla kohustuse kontrolli tegema. Hooldusaluseid on dokumendis informeeritud, et telefonile mittevastamist, telefoni välja lülitamist või mõjuva põhjuseta kontrolli teostanud ametnikule tagasi helistamata jätmist ja oma viibimiskoha avaldamata jätmist saab käsitleda kontrollile mitteallumisena ehk kriminaalhooldusseaduse § 261 lg 6 rikkumisena. Alkoholi mittetarvitamise kohustust peab isik täitma kogu käitumiskontrolli aja olenemata oma asukohast ning olema ka kohustuse kontrolliks kättesaadav. Kontrollile allutatud isikul on kohustus oma igapäevast elu selliselt korraldada, et käitumiskontrolliga kaasnevad kohustused saaksid korrektselt täidetud. Kohtu arvates rikkus A. Annuk tahtlikult ja mõjuva põhjuseta 19.11.2021
§-s 75 lg 1 p 3 sätestatud kriminaalhooldaja kontrollile allumise kohustust. Kriminaalhooldusametnik heidab A. Annukile ette omavoliliselt xxxxxxxxxxxxxxxxx ravist loobumist. Tartu Maakohtu 26.03.2021 otsusega kohustati A. Annukit registreerima end 2 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist xxxxxxxxxxx vastuvõtule. xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxx 2.08.2021 tõendi kohaselt (tl 10) on A. Annuk pöördunud xxxxxxxxxxx vastuvõtule 08.07.21 ja 02.08.2021, isik saab ravi ning uus aeg on septembris. Kriminaalhoolduse elektroonilise päeviku väljavõtte kohaselt (tl 7) 30.11.2021 toimunud telefonivestluses kinnitas xxxxxxxxxxx xxxxxxx, et A. Annuk ei ilmunud planeeritud vastuvõtule septembris 2021 ning 5
§-s 75 lg 2 p 5 sätestatud kohustust alluda xxxxxxxxxxx ravile. Asjaolu valguses, et süüdimõistetu peatselt siiski ravi A-Kliinikus alustas, et pea kohus seda rikkumist raskeks. Anti Annuki kriminaalhooldus ei ole möödunud edukalt. Registreerimislehega on tõendatud, et ka 20.07, 23.07 ja 30.07.2021 ei ilmunud A. Annuk registreerimisele. Seejärel tarvitas A. Annuk 09.08.2021 alkoholi, nagu on tuvastatud Tartu Maakohtu 21.09.2021 määruses. Kriminaalhooldusametnik on Anti Annukit kahel korral kirjalikult hoiatanud (registreerimiskohustuse ja alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest). Lisaks on alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest 14.07.2021 Tartu Maakohtu 21.09.2021 määrusega määratud Anti Annukile katseajaks täiendav kohustus pöörduda hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest haiglasse alkoholisõltuvuse vastasele ravile. Kuna viidatud rikkumiste eest kriminaalhooldusametnik süüdimõistetut juba hoiatanud ja kohus lisakohustuse määranud, ei saa kohus enam nende rikkumiste eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumised samas iseloomustavad süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et Anti Annuk on varem korduvalt käitumiskontrolli nõudeid rikkunud. Seega pole käesolevas asjas etteheidetavate rikkumiste puhul tegemist esmakordse eksimusega. Politsei- ja Piirivalveameti 11.08.2021 ja 14.12.2021 vastustest kriminaalhooldusametniku järelepärimistele (tl 12, 29) nähtuvalt on politseis registreeritud arvukaid A. Annukiga seotud sündmusi (sh seoses alkoholi tarbimise ja väidetava vägivallatsemisega). Nagu kohus eespool tuvastas, on 14.07.2021 alkoholi tarvitamisega seoses A.Annuki suhtes juba meedet kohaldatud. Asjaolu, et A.Annuk oleks katseajal toime pannud vägivalla kasutamisega seonduvaid süütegusid, ei ole kohtu käsutuses olevate tõenditega tõendatud. A. Annukile on kohtuotsuse tegemisel antud võimalus vangla asemel elada vabaduses tingimusel, et ta täidab kõik kohtu poolt temale määratud kontrollnõuded ja -kohustused. Anti Annuk neid tingimusi ei ole täitnud. A. Annuk on juba mõne kuulise katseaja jooksul korduvalt rikkunud registreerimiskohustust (sh käesolevas asjas etteheidetavad 12.11.2021, 15.11.2021, 30.11.2021, 16.12.2021), andnud tahtlikult valeandmeid oma asukoha kohta, jäädes seetõttu 19.12.2021 kohustuse kontrollimiseks kättesaamatuks ning loobunud omavoliliselt xxxxxxxxxxx xxxxxxx juures määratud xxxxxxxxxxxxxxxxx ravist. Süüdimõistetu jätkas rikkumiste toimepanemist ka peale seda, kui varasemate rikkumiste eest oli kriminaalhooldusametnik Anti Annukit hoiatanud ja kohus määranud lisakohustuse. Eeltoodu väljendab kohtu hinnangul selgelt süüdimõistetu ükskõiksust talle määratud 6
§-s 74 lg 4 ettenähtud võimalused Anti Annuki rikkumistele reageerimiseks. Esineb ka A.Annukit positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – ta pöördus xxxxxxxxxxx ravile peale kohtuotsuse jõustumisest ja pöördus alkoholsõltuvuse ravile 2021 septembri lõpus. Kuid just asjaolu, et tegemist ei ole mõne juhusliku ühekordse rikkumisega, vaid süüdimõistetu rikkumised on korduvad, annab antud juhul piisavalt alust pöörata karistus
Tartu Maakohtu 26.03.2021 otsusega Anti Annukile mõistetud vangistusest on kandmata 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva. Seega tuleb
lg 4 alusel täitmisele pöörata 1 aasta 6 kuud ja 24 päeva vangistust.
lg 1 kohaselt ei tähenda vangistuse täitmisele pööramine siiski automaatselt seda, et see vangistus tuleb kinnipidamisasutuses reaalselt ära kanda. Viidatud sätte kohaselt võib kohus vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ehk siis seadusandja on näinud n-ö viimase õlekõrrena reaalse vanglakaristuse vältimisel ette vangistuse üldkasuliku tööga asendamise võimaluse. Üldkasuliku töö tegemine eeldab formaalses mõttes seda, et isik on töö tegemisega nõus (
Anti Annuk kohtuistungil kinnitas, et ta on nõus tegema üldkasulikku tööd ja kinnitas, et tervisest või muust tulenevaid takistusi tal üldkasuliku töö tegemiseks ei ole. Vaatamata sellele ei pea kohus siiski vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks, kuna A.Annuk ei ole üldkasuliku töö tegemiseks sobiv isik.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdlane järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule. Arvestades A.Annuki senist käitumist katseajal ei ole kohus veendunud, et ta hakkaks käitumiskontrolli nõudeid korrektselt täitma edaspidi. Tartu Maakohtu 26.03.2021 otsusest nähtub, et täitmisele pöörati ka eelmine A.Annukile Tartu Maakohtu 19.07.2018 otsusega
Seega on käitumiskontrolli nõuete rikkumine A.Annukile tavapärane käitumismuster. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.