KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-18565 Tsiviilasi Swedbank

§ 189lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

1. Hagiavalduse kohaselt jättis kostja alates
2. märtsist 2020 kuni
3. aprillini 2020 tasumata lepingust nr XXX tulenevad laenu osamaksed 70 eurot 89 senti. Kostjal on alates
4. veebruarist 2020 kuni
5. aprillini 2020 tasumata ka lepingust nr XXX tulenevad intressimaksed 59 eurot 20 senti. Need nõuded on lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel õiguslikult põhjendatud. Need tuleb TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega rahuldada. 6.
6. Hagiavalduse kohaselt viivitas kostja järgnevate lepingust nr XXX tulenevate põhiosamaksete tasumisega: põhiosamakse 88 eurot 32 senti alates
7. jaanuarist 2020 kuni
8. veebruarini 2020, põhiosamakse 73 eurot 74 senti alates
9. veebruarist 2020 kuni
10. veebruarini 2020, põhiosamakse 91 eurot 74 senti alates
11. veebruarist 2020 kuni
12. märtsini 2020, põhiosamakse 91 eurot 11 senti alates
13. märtsist 2020 kuni
14. aprillini 2020, põhiosamakse 82 eurot 9 senti alates
15. aprillist 2020 kuni
16. aprillini 2020, põhiosamakse 73 eurot 59 senti alates
17. aprillist 2020 kuni
18. aprillini 2020, põhiosamakse 70 eurot 89 senti alates
19. aprillist 2020 kuni
20. aprillini
21. Hageja viivisenõue tuleb nimetatud summadelt ja nimetatud ajavahemike eest lepingu XXX ja VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldada kokku summas 64 senti. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja ja kostja oleksid leppinud kokku, et hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX kehtivuse ajal lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist suuremas ulatuses kui VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras. Lepingu nr XXX tuleneva põhiosamakse 70 euro 89 sendi tasumisega viivitamise eest tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel seega mõista välja viivis alates
22. aprillist 2020 kuni
23. novembrini 2021 summas 9 eurot 5 senti ning alates
24. novembrist 2021 kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 6.
25. Hageja tugineb hagiavalduses sellele, et lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutus summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX ülesütlemisega. Kohus on asja menetlemisel TsMS § 5 lg 1 järgi seotud hageja poolt hagiavalduses väljatoodud asjaoludega. Kohus ei saa TsMS §-st 376 tulenevalt muuta ega täiendada hageja nõude aluseks olevaid asjaolusid lähtuvalt hageja nõude põhjendatusest. Olukorras, kus hagiavalduses on asjaolud selgelt välja toodud, ei ole kohtul kohustust hagejale selgitada, et hagiavalduses märgitud asjaoludel ei ole hageja nõude rahuldamine osaliselt õiguslikult põhjendatud, kuid kui hageja esitaks teistsuguse nõude teistsugudel asjaoludel (nt tugineks lepingust nr XXX tulenevate osamaksete sissenõutavaks muutumisele osamakse tasumise tähtaja möödumise tõttu), oleks võimalik seda nõuet rahuldada. Seda eriti olukorras, kus hageja on olnud nõus tagaseljaotsuse tegemisega. Kohus on asja lahendamisel seega seotud hageja väitega, et lepingust nr XXX tulenev põhinõue muutus summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks lepingu nr XXX ülesütlemisega, ega saa omal algatusel hakata hagi alust muutma ja tuvastama iga osamakse suurust ja sissenõutavaks muutumise asjaolusid. Kohus tuvastas ülal, et lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus ei muutunud VÕS § 416 lg 3, §

§ 189lg 1 alusel ülesütlemise tõttu 21.

aprillil 2020 summas 2357 eurot 84 senti sissenõutavaks. Hageja lepingust nr XXX tulenev põhinõue tuleb jätta VÕS § 416 lg 1, §

§ 189lg 1 alusel 2357 euro 84 sendi ulatuses seega rahuldamata.

Sellelt nõudelt alates

1. aprillist 2020 arvestatud viivise nõue tuleb jätta VÕS § 113 lg 1 alusel samuti rahuldamata. 7
2. Hagiavalduse kohaselt kohustus kostja lepingu nr XXX kohaselt tagama igakuiselt tasumisele kuuluva summa olemasolu oma arvelduskontol, et hageja saaks lepingujärgseid makseid debiteerida. Hagiavalduse kohaselt tekkis kostjal lepingu nr XXX alusel põhivõlg alates
3. märtsist 2020 ja intressivõlg alates
4. jaanuarist
5. Kostja oli
6. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva märtsi 2020 laenu põhiosamaksega ning jaanuari, veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Kostja oli lepingu nr XXX ülesütlemise hoiatuse saatmise ajal seega võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva kolme järjestikuse osamaksega. Hageja saatis kostjale
7. aprillil 2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 416 lg 1 järgi seega õigus öelda leping nr XXX
8. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on nõuetekohaselt üles öeldud, vabanesid pooled VÕS § 416 lg 3 ja § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX tulenev põhiosamaksete tasumise kohustus muutus VÕS §

§ 189lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr XXX alusel tasumata põhiosamakseid summas 1674 eurot 67 senti. See nõue tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt on lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates

1. jaanuarist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni
2. aprillil 2020 kokku 106 eurot 22 senti. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 106 eurot 22 senti. See nõue tuleb rahuldada. Hageja arvestab lepingust nr XXX tulenevat viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates
3. jaanuarist 2020 –
4. veebruarini 2020 summalt 49 eurot 47 senti, alates
5. veebruarist 2020 –
6. märtsini 2020 summalt 52 eurot 32 senti, alates
7. märtsist 2020 –
8. aprillini 2020 summalt 51 eurot 33 senti ning alates
9. aprillist 2020 kuni
10. novembrini 2021 summalt 1674 eurot 67 senti 20% aastas. Hageja võib nõuda lepingu nr XXX , hageja hinnakirja ja VÕS § 113 lg 1 järgi
11. novembri 2021 seisuga kostjalt viivist summas 534 eurot 75 senti (0,09 + 0,08 + 0,24 + 534,34) ja alates
12. novembrist 2021 kuni põhivõla 1674 euro 67 sendi tasumiseni määras 20% aastas. Hageja viivise nõue tuleb jätta ülejäänud osas rahuldamata.
13. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja
14. veebruaril 2017 eraisiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu XXX , mille alusel andis hageja kostja kasutusse krediitkaardi krediidilimiidiga 2000 eurot. Intress oli 20% aastas. Hageja krediteeris lepingu XXX punkti 6.1 kohaselt krediidilimiidi arvelt tehtud toiminguid alates toimingu tegemise päevast kuni kasutatud krediidilimiidi tagastamise või lepingu lõppemiseni. Kostja kohustus lepingu XXX punkt 6.3 järgi maksma hagejale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja hinnakirjas toodud tasusid. Hageja arvestas kasutatud krediidilimiidi eest intressi igapäevaselt. Hageja debiteeris intressi arvelduskontolt igakuiselt maksepäeval, s.o iga kuu
15. kuupäeval. Kostja kohustus lepingu XXX p 6.9 järgi tagama tasumisele kuuluvate summade olemasolu oma arvelduskontol. Hagiavaldusest nähtuvalt ei olnud kostjal lepingu nr XXX kehtivuse ajal kohustust tasuda krediidi osamakseid, st tegemist ei ole osadena tagastatava krediidiga. Kostja kohustus tasuma üksnes intressi osamakseid. Lepingu nr XXX ülesütlemisele ei kohaldu seega VÕS §-s 416 sätestatud tarbijakrediidilepingu ülesütlemise piirangud. Krediidiandja võib VÕS § 401 lg 3 ja § 399 lg 1 p 2 järgi krediidilepingu erakorraliselt üles öelda ja nõuda krediidi tagastamist, kui krediidisaaja ei täida kohustust maksta intressi. Krediidiandja peab VÕS § 196 lg 2 järgi siiski andma enne lepingu ülesütlemist krediidisaajale mõistliku tähtaja intressi maksmise kohustuse rikkumise lõpetamiseks ning saab alles selle edutul möödumisel lepingu üles öelda. 8 Kostjal on tasumata intressimaksed alates
16. veebruarist
17. Kostja oli
18. aprillil 2020, so ajal, mil hageja saatis kostjale lepingu nr XXX ülesütlemise teatise, võlgnevuses lepingust nr XXX tuleneva veebruari ja märtsi 2020 intressi maksetega. Hageja saatis kostjale
19. aprillil 2020 lepingu ülesütlemise teatise, milles märkis võla suuruse ja andis täiendava tähtaja selle tasumiseks. Hageja hoiatas kostjat, et täiendavaks tähtajaks võlgnevuse tasumata jätmise korral loeb hageja lepingu ühepoolselt ülesöelduks. Kostja ei täitnud täiendava tähtaja jooksul lepingust tulenevaid kohustusi. Hagejal oli VÕS § 401 lg 3, § 399 lg 1 p 2 ja § 196 lg 2 järgi seega õigus öelda leping nr XXX
20. aprillil 2020 üles. Kuna leping nr XXX on nõuetekohaselt üles öeldud, vabanesid pooled VÕS § 195 lg 2 alusel lepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisest ülesütlemisele järgneva aja eest ning lepingust nr XXX tulenev krediidisumma tagastamise kohustus muutus VÕS §

§ 189lg 1 alusel ülesütlemise tõttu sissenõutavaks.

Hageja võib sellest tulenevalt nõuda kostjalt lepingu nr XXX alusel krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamist. See nõue tuleb rahuldada. Kostja kohustus lepingu nr XXX alusel tasuma intressi 20% aastas. Hagiavalduse kohaselt on kostjal lepingu nr XXX alusel tasumata intressimaksed alates

1. veebruarist 2020 kuni
2. aprillini 2020 kokku 109 eurot 89 senti. Hageja võib nõuda kostjalt lepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel intressi tasumist summas 109 eurot 89 senti. Krediitkaardi kindlustuse poliisi nr XXX punkti 1 kohaselt debiteeris hageja maksepäeval poliisil märgitud arvelduskontot kindlustusmakse ulatuses. Kostja kohustus tagama maksepäeval kindlustusmakse ulatuses vaba raha olemasolu poliisil märgitud arvelduskontol. Kostjal on tasumata kindlustusmaksed alates
3. veebruarist 2020 kuni
4. aprillil 2020 kokku 36 eurot. Hageja võib nõuda kostjalt krediitkaardi kindlustuslepingu nr XXX ja VÕS § 108 lg 1 alusel kindlustusmaksete tasumist summas 36 eurot. Krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamise kohustus muutus lepingu ülesütlemisega
5. aprillil 2020 sissenõutavaks. Hageja võib nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 alusel krediidisumma 1999 euro 23 sendi tagastamisega viivitamise eest viivist seega alates
6. aprillist 2021 kuni
7. novembrini 2021 summas 255 eurot 19 senti ja alates
8. novembrist 2021 kuni krediidisumma tagastamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9. Kohus rahuldas hagi osaliselt, so ligikaudu 64% ulatuses. Hageja oleks pidanud tasuma rahuldatud nõudeosalt TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi riigilõivu 425 eurot. Hagiavalduse eest tasutud riigilõiv tuleb jätta TsMS § 163 lg 1 alusel seega 425 euro ulatuses kostja kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel 64% ulatuses kostja kandaja ja 36% ulatuses hageja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulu hagiavalduselt tasutud riigilõiv 500 eurot. Kuna 425 eurot riigilõivust jäi kostja kanda, tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 425 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei vastanud hagile ega osalenud menetluses. Kostjal ei saa seega olla tekkinud TsMS § 174 lg 1 mõttes hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. 9 /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik 10