) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 järgi ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
lg 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.
lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 alusel on alates 01.01.2018 töötasu alammäär 500.00 eurot kuus, millest ½ on 250.00 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540.00 eurot kuus, millest ½ on 270.00 eurot. 19.12.2019 määruse nr 115 alusel on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584.00 eurot kuus, millest ½ on 292.00 eurot. 2 Vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul esindajal ja kostjal on ühine xxxx poeg ja ühine peatselt xxxx saav poeg, kes elavad isa juures, et vanemad peavad ühiselt lapsi ülal pidama. Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ning seejärel vanemate varalisest seisundist. Nende koosmõjus saab otsustada elatise suuruse üle. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna hagejad on esitanud nõude
lg 1 sätestatud määras, siis hagejatel ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral. Kostja ei ole neid asjaolusid vaidlustanud (vt I kd tl 84 pöördel). Veelgi enam: kostja on nõustunud tasuma võimalusel lastele suuremas määras elatist (vt I kd tl 132 p 4). Järgnevalt kohus kontrollib, kas on alust välja mõista hagejale elatis alla miinimummäära.
lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.
lg 2 järgi vanemad ei vabane
Kui vanem on
lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla
Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostjal on töövõimet piiratud. See on tõendatud Eesti Töötuskassa 13.12.2017 otsusega (I kd tl 82). Asjas on tõendatud Sotsiaalkindlustusameti 26.08.2019 otsusega (I kd tl 94-95), et kostjal ei ole tuvastatud puude raskusastet ega määratud puudega tööealise isiku toetust. B AS-i 23.01.2020 ja 02.03.2020 hinnangutega on tõendatud kostja võime tööd teha ja endale sissetulekut teenida (I kd tl 97-98, I kd tl 119). Kostja võimet endale sissetulekut teenida ning end ja lapsi ulaval pidada on tõendatud nii kostja konto väljavõtetega (I kd tl 134, II kd tl 93-101) kui see nähtub ka Maksu- ja Tolliameti tõendist (II kd tl 14). Kostja on ise esile toonud, et juuni-september 2020 on tema keskmine kuu sissetulek olnud 1194.05 eurot (II kd tl 91). Kostja ülalpidamisel on täiendavalt alaealine laps, tütar K. J., kes kuni juunini 2020 elas hagejate seadusliku esindaja juures, kes ei ole lapsele vanem, ning alates juulist 2020 elab kostja juures. Selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Samas on vanem kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Kostja on menetluse kestel tasunud elatist kokku 2564.00 eurot, millest 1200.00 eurost on tasutud ajal, mil ainult hagejad elatis koos seadusliku esindajaga (alates juulist 2020) ning ülejäänu ajal, mil hagejate seadusliku esindajaga elas ka kostja kolmas laps (II kd tl 103 pöördel). Viimastel kuudel on kostja pidevalt tasunud mõlemale hagejale kokku 300.00 eurot kuus. Kostja esitatud tõenditest ning kohtu kogutud tõenditest, sh pangakonto väljavõtetest ning Maksuja Tolliameti tõenditest (I kd tl 134, II kd tl 93-101, II kd tl 14, II kd tl 25-47) nähtub, et kostjal on raha, mille arvel hagejatele elatist tasuda. Kostja on ise esile toonud, et juuniseptember 2020 on tema keskmine kuu sissetulek olnud 1194.05 eurot (II kd tl 91). 3 Kohus leiab, et puuduvad mõjuvad põhjused elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Ainuüksi asjaolu, et kostja töövõimet on piiratud, ei ole piisav mõistmaks elatise välja alla miinimummäära. Kostja töötab ning tal on igakuine püsiv sissetulek. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Vanemal on aga kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Kohus leiab, et kostjal puuduvad mõjuvad põhjused elatise tasumiseks alla miinimummäära. Küll aga tuleb arvestada kohustusest maha juba tasutud elatis. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kohtumenetluse ajal on kostja kokku tasunud 2564.00 eurot, millest 1200.00 eurot on kahele hagejale. Ülejäänud summa, s.o 1364.00 eurot, mis on tasutud kolmele lapsele, s.o kahele hagejale. Seega ühele hagejale on tasutud kokku ½ x 1200.00 eurot + 1/3 x 1364.00 eurot = = 600.00 eurot + 454.67 eurot = 1054.67 eurot. Seega tuleb kostjal hagejale I tasuda elatist alates 13.02.2020. Tasutud on ajavahemiku 22.11.2019-31.12.2019 eest 270.00 eurot kuus, s.o ühe kuu ja üheksa päeva eest kokku 351.00 eurot, ning 2020. aasta eest 1054.67 eurot – 351.00 eurot = 703.67 eurot, s.o kahe kuu ja 12 päeva eest. Samuti tuleb kostjal hagejale II tasuda elatist alates 13.02.2020. Tasutud on ajavahemiku 22.11.2019-31.12.2019 eest 270.00 eurot kuus, s.o ühe kuu ja üheksa päeva eest kokku 351.00 eurot, ning 2020. aasta eest 1054.67 eurot – 351.00 eurot = 703.67 eurot, s.o kahe kuu ja 12 päeva eest.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad esitasid hagi kohtule 22.11.2019 ning nõuavad tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 22.11.2018-21.11.2019 eest 3175.34 eurot, s.o miinimumelatise määras, millest on maha arvutatud enne menetlust tasutud elatis 38.66 eurot. Vaidlust ei ole selles, et kostja ülalpidamisel on kolm alaealist last ning kostja on hagejaid vaidlusalusel ajavahemikul üleval pidanud vaid 2 x 38.66 euro ulatuses, siis sisuliselt on terve aasta hagejate seaduslik esindaja hagejaid ainuisikuliselt üleval pidanud. Kohus nõustub siinkohal küll kostjaga, et hagejate ülalpidamiseks on hagejate seaduslik esindaja saanud tarvitada riigi makstavaid toetusi. Kui nende toetuste eesmärk ei ole vabastada üht vanemat oma kohustuste täitmisest. Arvestades asjaolu, et kostjal puudus ajavahemikul 22.11.2018-21.11.2019 igakuine püsiv sissetulek, v.a Eesti Töötukaasa toetus (vt II kd tl 14, II kd tl 25-47), osaliselt sai hagejate ülalpidamisel tarvitada riigi makstavat toetust kummagi hageja osas 179.00 eurot kuus (I kd tl 126 pöördel) ning hagejad ise ei pidanud vajalikuks enne kui 22.11.2019 hagi esitamist kohtule, siis kohus peab põhjendatuks vähendada elatise võlgnevuse suurust 50% võrra kummagi hageja osas. Sellises määras elatise välja mõistmine ei saa panna kostjat sellises määras majanduslikult keerukasse olukorda, et ta võiks ise abi vajada. Seega tuleb kostjalt I kasuks välja mõista elatise võlgnevus ajavahemiku 22.11.2018-21.11.2019 eest 1587.67 eurot, s.o 50% 3175.34 eurost. Samuti tuleb kostjalt hageja II kasuks välja mõista elatise võlgnevus ajavahemiku 22.11.201821.11.2019 eest 1587.67 eurot, s.o 50% 3175.34 eurost. 4 Kohus ei anna hinnangut hageja seadusliku esindaja majanduslikule olukorrale, kuna mõistab elatise välja miinimummääras. Tuginedes kõigele eelnenule kohus leiab, et T. D. P.i ja A. M. P.i hagi G. P.i vastu elatise väljamõistmiseks on osaliselt põhjendatud ja tõendatud ning kuulub osalisele rahuldamisele. Tulenevalt eelnenust mõistab kohus kostjalt välja hageja I kasuks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 13.02.2020 kuni hageja I täisealiseks saamiseni. Kohus mõistab kostjalt välja hageja II kasuks igakuise elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras alates 13.02.2020 kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja I kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 22.11.2018-21.11.2019 eest 1587.67 eurot ning hageja II kasuks elatise võlgnevus ajavahemiku 22.11.2018-21.11.2019 eest 1587.67 eurot. Hageja taotluse alusel ning juhindudes TsMS § 445 lg-st 1 määrab kohus elatusraha maksmise viisiks selle kandmise hageja seadusliku esindaja pangakontole nr xxxx selgitusega: „lapse nimi/elatis“. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jätab hagejate menetluskulud jätta hagejate kanda ning kostja menetluskulud kostja kanda, v.a Harju Maakohtu 09.01.2020 määrusega antud riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 23.11.2020 kohtuotsus. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.