Obsah (7)

§ 1047§ 1043§ 134§ 1046§ 1050§ 127§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 18.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-8184 Tsiviilasi E. B. hagi V. M.i

§ 1047lg 4 alusel.

Ebaõigete andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane (

§ 1047

lg 4).

§ 1047

lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (RKTKo nr 3-2-1-24-15, p-d 13-14). Seega tuleb nimetatud normi kohaldamiseks tuvastada üksnes vaidlustatud andmete tegelikkusele mittevastavus. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle tõele vastavust. Samas on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav (RKTKo 32-1-159-14, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas (RKTKo 3-2-1-67-10, p 21). Riigikohus on selgitanud, et

§ 1047

lg 4 järgi võivad ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad. Seega ei pea kostja olema faktiväidet, mille ümberlükkamist hageja taotleb, avaldanud sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad kõnealuse video sisust.

§ 1047

lg 4 kohaldamise eelduseks ei ole ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine

§ 1043

, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 1-3 järgi (vt RKTKo nr 3-21-24-15, p-d 13-14).

1. Hageja on esile toonud, et kostja avaldas 24.01.2019 YouTube’i vahendusel video pealkirjaga „24.01.2018 Organisatsioonilis- majanduslik ja õiguslik veebiseminar SkyWay. 5 Hageja töötas kostja poolt juhitud äriühingu heaks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja nimetatud videos hageja kohta viis väidet: 1) E. B. ei täida tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut; 2) E. B. on tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut viiel korral ja vähemalt viie punkti osas rikkunud; 3) E. B. on levitanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta vale või laimavat teavet; 4) E. B. on levitanud SkyWay ja/või üksikute isikute kohta, sh töötajate kohta, kes esindavad SkyWay’d organisatsiooni määratud nimekirja järgi, kohta vale või laimavat teavet; 5) E. B. on kasutanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajaduseks, mis ei ole seotud pooltevahelise lepingu alusel teenuste ostmisega.
2. Kostja ei vaidlusta seda, et YouTube keskkonnas avaldati 24.01.2019 video pealkirjaga „24.01.2018 Organisatsioonilis- majanduslik ja õiguslik veebiseminar SkyWay. Küsimused ja kommentaarid“ (video). Samuti ei vaidle pooled selle üle, et video kajastab SkyWay veebinari, mida viib läbi kostja. Esimese väite kohta leiab kostja, et tegemist on tõese väitega. Ülejäänud väidete osas kostja vaidlustas, et ta hageja poolt nimetatud väiteid on esitanud. Kostja väitel esitas ta üldistatud seisukohti lepingu rikkumise kohta. Kohus märgib, et oluline ei ole, kuidas kostja enda poolt avaldatust aru sai, vaid kuidas üldsus sellest aru sai.
3. Kohus võtab seisukoha selles osas, mida kostja kohtu hinnangul objektiivselt avaldas. Kohus tutvus videoga xxxx. Hageja esitas hagiavalduses tõlke alates video 56.34 minutist, kus kostja esitas hageja kohta väited. Videost (alates video 56.34 minutist) ning hagiavalduses esitatud tõlkest nähtuvalt ei esitanud kostja üldistatud seisukohti lepingu rikkumise kohta. Kostja avaldas nimetatud videos alates kellaajast 56.34 järgmist: «Ma tunnen seda käekirja ja ma ei süüdista kedagi uuesti, kuid ma tean, kes selle mulle kirjutas, ma tean, kust see tuleb. Mõistagi - see teema on suletud. See inimene, aga ma suhtun väga hästi E. B.isse isiklikult, just nimelt kui isikusse. Ma rääkisin temaga väga palju ja me oleme paljudes asjades kokku leppinud, kuid kahjuks ei täida ta seda, mida me oleme kokku leppinud. Ta ei täida, mina V. M., aga täidan, ja ma ütlesin talle nii... ja ma võin ka seda siin öelda (ma ei taha temast head ega halba öelda), aga ma võin teile öelda, et kui inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut vähemalt viie punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud. Kõik... ja tulemus see, mis on... ja E. ei ole ainus. On veel teisi seltsimehi, kellega selline asi on juba tehtud ja seda tehakse ikka veel edasi, sest toimub sõelumine, valimine on käimas, analüüs on pidev, kasvame ja areneme ka. Siin ma ei räägi kellegi valest, ... ma lihtsalt õigustan praegu, kuigi oleksin võinud seda mitte üldse teha. Kuid kuna siiski see küsimus leidis aset, pidin sellest üldise arusaamise mõttes siin siiski rääkima. E-E-E, hea küll, näiteks näete, et tõin siia [Kostja kuvab videos ekraanile väidetavalt Hageja poolt rikutud punktid] lepingu paar punkti. Mis lepingu alusel sõlmitud lepingutes on: mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta ... SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi... Ja kõik, kõik. Teine punkt on vaid üks lepingu punktidest ja nii edasi, seal on massiline….näete siin all, ma näitasin, aga ma ei taha sinna nüüd laskuda ja levitada rohkem siin.“
4. Kostja kuvas videos ekraanile väidetavalt hageja poolt rikutud lepingu punktid «Mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta… SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad 6 organisatsiooni määratud nimekirja järgi. Mitte kasutada Ettevõtte klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajadusteks, mis ei ole seotud käesoleva lepingu alusel teenuste ostmisega, sealhulgas sõnumite edastamiseks, suuliseks kutseteks, reklaami ja muud informatsiooni.» (tekst kuvatud ekraanile videolõigus 58.27).
5. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et mõistlik inimene mõistab videot vaadates ja kuulates, et kostja esitas hageja poolt hagis esile toodud viis väidet. Nimetatud lõik käib hageja kohta. Kostja avaldas lõigus „Kahjuks ei täida ta seda, mida me oleme kokku leppinud. ja ma võin teile öelda, et kui inimene on üks, kaks, kolm, neli, viis korda Partnerluslepingu lepingut vähemalt viie punkti puhul jämedalt ning pidevalt eraisikuna rikkunud“ järgmised faktiväited. 1) Hageja ei täida tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut ja 2) hageja on tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut viiel korral ja vähemalt viie punkti osas rikkunud.
6. Lõigus „tõin siia [Kostja kuvab videos ekraanile väidetavalt hageja poolt rikutud punktid] lepingu paar punkti. Mis lepingu alusel sõlmitud lepingutes on: mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta ... SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi... Ja kõik, kõik. Teine punkt on vaid üks lepingu punktidest ja nii edasi, seal on massiline….näete siin all, ma näitasin, koostoimes videos kuvatud tekstiga „Mitte levitada vale või laimavat teavet Ettevõtte, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta ... SkyWay, samuti üksikute isikute, sealhulgas töötajate kohta, kes esindavad organisatsiooni määratud nimekirja järgi. Mitte kasutada Ettevõtte klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajadusteks, mis ei ole seotud käesoleva lepingu alusel teenuse ostmisega, sealhulgas sõnumite edastamiseks, suuliseks kutseteks, reklaami ja muud informatsioon“ on hageja avaldanud järgmised faktiväited. Nimetatud tekstist saab keskmine inimene aru, et 3) hageja on levitanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta vale või laimavat teavet; 4) hageja on levitanud SkyWay ja/või üksikute isikute kohta, sh töötajate kohta, kes esindavad SkyWay’d organisatsiooni määratud nimekirja järgi, kohta vale või laimavat teavet ja 5) hageja on kasutanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajaduseks, mis ei ole seotud pooltevahelise lepingu alusel teenuste ostmisega.
7. Kostja ei ole tõendanud, et kostja ei ole selliseid väiteid avaldanud. YouTube keskkonnas video avaldamisega tehakse sõnum teatavaks kolmandale isikule või ligipääsetavaks isikute grupile, st avalikuks. Sellist avaldamist saab seega pidada avaldamiseks

§ 1047tähenduses.

Kõigi eelnimetatud väidete tõeväärtus on kohtumenetluses kontrollitav. Seetõttu on tegemist faktiväidetega. Tegemist on ka hageja au teotavate väidetega ning nende väidete õigsuse tõendamiskoormis lasub kostjal.

1. Kohus tuvastab, et kas kostja poolt avaldatud vastavad tõele. Kostja poolt kohtule esitatud J. K.i selgitus ei tõenda kostja poolt avaldatud väidete tõesust (II kd, tl 14-15). Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kosta ei taotlenud J. K.i vahetult kohtus ülekuulamist. Samuti on nimetatud selgitus nii üldsõnaline, millest ei ole aru saada millal ja mida konkreetselt hageja rikkus. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et viidatud kinnitus ei sisalda ainsatki fakti ega tõendit, mis võimaldaks kohtul veenduda kinnistuskirjaga antud kinnituse paikapidavuses ning selle tõepärasuses. 22.1 Esimene väide, et hageja ei täida tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut. Kostja väitel tõendab nimetatud väite õigsust 21.01.2019 lepingu ennetähtaegse lõpetamise teatis, milles selgitatakse, et hagejapoolne korduv rikkumine on temaga sõlmitud lepingu lõpetamise aluseks (I kd, tl 1213). Kohus nimetatuga ei nõustu. Teatises on üksnes kostja väide, et hageja on lepingut rikkunud, kuid nimetatu ei tõenda lepingu rikkumist. Vastavalt on tegemist ebaõige väitega. 7 22.2 Väide, et hageja on tema ning SkyWay Capital haldaja FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vahel sõlmitud lepingut viiel korral ja vähemalt viie punkti osas rikkunud. Kostja ei ole nimetatud väite õigsuse kohta esitanud ühtegi tõendit. Seega on tegemist ebaõige väitega. 22.3 Kolmas väide, et hageja on levitanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD, SkyWay kontserni, partnerite ja/või projekti kohta vale või laimavat teavet. Väite õigsust kostja tõendanud ei ole ja tegemist on ebaõige väitega. 22.4 Väide selle kohta, et hageja on levitanud SkyWay ja/või üksikute isikute kohta, sh töötajate kohta, kes esindavad SkyWay’d organisatsiooni määratud nimekirja järgi, kohta vale või laimavat teavet. Tõendeid väite õiguse kohta esitatud ei ole. Seega on nimetatud väide ebaõige. 22.5 Viimane väide, et hageja on kasutanud FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD klientide personaalseid andmeid isiklikeks vajaduseks, mis ei ole seotud pooltevahelise lepingu alusel teenuste ostmisega. Kostja tõendeid selle kohta, et väide oleks õige, kohtule esitanud ei ole.
2. Seega ei ole kostja täitnud enda tõendamiskoormist, et faktiväited vastavad tõele, tegemist on ebaõigete väidetega ning hageja nõue ebaõigete andmete ümberlükkamiseks tuleb rahuldada video avaldamise osas. Kuna video avaldati YouTube keskkonnas kasutaja V. K. (B. K.) lehel, siis on põhjendatud video avaldamine sama kasutaja lehel. Kohus jätab rahuldamata hageja nõude kuvada videos lisaks kostja kujutisele ka tema poolt etteloetav tekst kirjalikult, mis on valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta vms lisamaterjalita, tähesuurusega vähemalt 14 ning sama tekstiga. Riigikohus on märkinud, et reeglina saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati, s.o kui andmed avaldati meediaväljaandes, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samas meediaväljaandes, või kui andmeid avaldati konkreetsetele isikutele, siis saab nõuda andmete ümberlükkamist samade konkreetsete isikute ees (RKTKo 3-2-1-5-07, p 29). Kostja ei avaldanud hageja kohta väiteid lisaks etteloetavale tekstile ka kirjalikult. Kostja küll näitas ekraanil video 58.27 minutil kahte lepingu punkti mida hageja kostja hinnangul rikkus aga nimetatu ei anna alust avaldada lisaks videole ka kogu tekst kirjalikult. Mittevaralise kahju hüvitamine
3. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Riigikohus on selgitanud, et mittevaralise kahju täpset suurust pole võimalik tõendada ja piisab kui hageja tõendab mittevaralise kahju väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid (RKTKo 3-2-1-18-13, p 22). Seega tuleb mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena tuvastada kahju hüvitamise kohustus ning hagejal ei ole kohustust tõendada, et kostjale etteheidetavate tegude tulemusel hakkas keegi hagejasse halvemini suhtuma või muid kahju tekitava tegevuse tulemusel tekkinud negatiivseid tagajärgi. 25. Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Isikuõiguste rikkumine on võimalik ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega (

§ 1046ja § 1047).

Teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele (

§ 1047lg 2).

Kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi (

§ 1050lg 1).

Süül põhineva deliktilise vastutuse aluseks on kolmeastmeline delikti üldkoosseis, mille elementideks on 1) objektiivne teokoosseis; 2) õigusvastasus ja 3) süü. Seega peab kohus kahjunõude lahendamiseks tuvastama kostja teo, mis hagejale kahju tekitas 8 (au teotamine andmete avaldamise kaudu), teo õigusvastasuse (avaldatud andmed olid ebaõiged) ja kostja süü.

1. Kohus tuvastas andmete ümberlükkamise nõude osas kahju tekitamise teo ehk ebaõigete andmete avaldamise.
2. Kohus tuvastab kas faktiväidete avaldamine oli õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Kui tegemist on au teotavate ehk hagejat halvustavate faktiväidete avaldamisega, peab

§ 1047

lg 2 alusel kostja tõendama, et avaldatud väited vastasid tegelikkusele ehk et tegu ei olnud õigusvastane. Kostja andmete tegelikkusele vastamist tõendanud ei ole. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja kujutas kõnealuses videos hagejat kui ebausaldusväärset isikut. Lepingurikkumise, vale ja laimava info levitamise ja andmete avaldamise nõuete rikkumise etteheited on hagejat negatiivselt kajastavad ja halvustavad. Hageja kaotas kostja poolt andmete avaldamise tõttu tema jaoks olulise partneri ning töökoha.

1. Käesolevas asjas on kostja avaldanud väiteid, mis sisaldavad hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid, kättesaadav piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Seega tuleb kohtul hinnata, kas kostja poolt avaldatu oli nii intensiivne hageja õiguste rikkumine, et sõnavabadusse tuleb sekkuda. Kohtu hinnangul oli vaidlusaluses videos ebaõigete faktiväidete avaldamine hageja õiguste rikkumine. Vaidlusaluste väidete avaldamine oli hageja solvamine ja hageja au teotamine. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul rikkumine kuidagi õigustatud. Kohus on seisukohal, et teisi isiku au teotamine avalikkuse ees on õigusvastane. Kostja ei ole tõendanud, et väidete avaldamine oli õiguspärane. Seega on väidete avaldamine õigusvastane.
2. Süü olemasolu eeldatakse (

§ 1050lg 1 ja § 104).

Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kostja menetluses esitanud. 30. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Mittevaralise kahju tekkimise korral otsustab hüvitise suuruse kohus (

§ 127

lg 6).

§ 128

lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma (

§ 134lg 2).

Kahjusumma suuruse otsustab kohus kaalutlusõiguse alusel arvestades rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (

§ 134

lg 5).

§ 134

lg 6 kohaselt isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.

1. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. Kohus arvestab hüvitise suuruse määramisel mh asjaoluga, et videos hageja kohta avaldatu tõi hageja jaoks kaasa äärmiselt raskeid tagajärgi. Hageja pälvis 16.06.2017 „Top Ekspert“ tiitli (I kd, tl 92). 21.01.2019 seisuga oli hageja võrgustikus üle 23 000 investori ning hageja teenis boonuseid keskmiselt 6 280 USD kuus. Tunnistaja D. F. andis ütlusi selle kohta, et hageja oli üliedukas mänedzer. Temast räägiti kõikidel konverentsidel. SkyWay viis läbi kõikidel kontinentidel üle maailma suure hulga regulaarseid erinevaid konverentse ja seminare ja õppetubasid. Kõikidel konverentsidel ja kokkusaamistel SkyWay tippmänedzerid pidevalt pildistasid end koos hagejaga, tõid ta eeskujuks kui ühte edukamatest keskastmejuhtidest. Need fotod on levinud internetivõrgustikus ja on kõigile teada. Pikka 9 aega kestnud tänuavaldused ja imetlemine, see oli pidevalt ehk siis sellist suhtumist avaldasid kõik tippmänedžerid SkyWays ja sealhulgas ka projekti autor J. (II kd, tl 121-121 pöördel). Kohus arvestab kahju hüvitise suuruse määramisel ka sellega, et kostjal kui SkyWay juhtfiguuril on investorite seas väga kõrge autoriteet ning investorid uskusid kostja poolt hageja kohta avaldatut. Kuna videos avaldatu tuli kostja poolt, kes on SkyWay juhatuse liige, siis kostja poolt öeldut võeti kohtu hinnangul tõena. Hageja on selgitanud, et veebinari, kus kostja tema kohta ebaõigeid andmeid avaldas, kuulasidki ennekõike just investorid ning on selge, et olukorras, kus kostja süüdistas hagejat korduvas ja jämedas lepingu rikkumises, mis seisnes muuhulgas platvormi kasutajate ehk investorite isikuandmete isiklikuks otstarbeks kasutamises, kaotas hageja oma investorite usalduse ning seega osa investorite võrgustikust. Seeläbi kaotas hageja ühtlasi ka tulu teenimise võimaluse, kuivõrd talle maksti tulemustasu uute investorite ning investeeringute kaasamise eest. Tunnistaja D. F. andis ütlusi selle kohta, et pärast video avaldamist suhtumine hagejasse muutus kardinaalselt (II kd, tl 121 pöördel).
2. Seega saab asuda seisukohale, et hageja kaotas kostja poolt esitatud ebaõigete andmete avaldamise tagajärjel oma hea nime investorite ning teiste isikute seas. Hageja on tõendanud, et tal oli SkyWay partnerina väga hea maine nii ettevõtte juhtkonna, oma kolleegide, kui ka hageja poolt kaasatud investorite seas. Samuti on hageja tõendanud, et kostja õigusrikkumise tõttu see kõik muutus ning hageja kaotas tuhandete investorite usalduse. Seega mõjutasid kostja poolt esitatud valeväited negatiivselt hageja kutsealast tegevust. Järelikult tõi kostja rikkumine hageja jaoks kaasa äärmiselt rasked tagajärjed.
3. Kostja rikkumine on ulatuslik, sest kostja on hageja kohta ebaõigeid andmed avaldanud videos, milline on sotsiaalmeedia keskkonnas avalikult kättesaadav ning mida on näinud väga paljud inimesed. Kostja ei ole vaatamata hageja nõudele lõpetanud rikkumist. Seega on rikkumine jätkuv. Kohus arvestab mh asjaoluga, et kostja ei eemaldanud videot YouTube keskkonnast. Hageja on tõendanud, et antud videot on vaadatud 3122 korda ning videol on 7 kommentaari (vt hagiavalduse lisa 5, ekraanitõmmised veebilehelt YouTube). Asjaolu, et kostja tunnistaja A. D. ei ole ise kuulnud ega kogenud seda, kuidas kostja on hagejat solvanud ja mõnitanud, ei tähenda, et seda pole toimunud. Nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine tekitas kohtu hinnangul hagejale hingelisi üleelamisi.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul saab rikkumise raskust ja ulatust arvestades pidada mittevaralise kahju mõistlikuks ja põhjendatud summaks 2000 eurot. Nimetatud summa arvestab mh vajadusega mõjutada kostjat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Hageja kahjunõue tulenevalt diskrimineerimisest
5. Isikuõigusi rikkunud isik peab kannatanule maksma mittevaralise kahju hüvitamiseks mõistliku rahasumma, kui rikkujal on kahju hüvitamise kohustus (

§ 134lg 2).

Avaldajal on kahju hüvitamise kohustus, kui avaldaja süülise õigusvastase isikuõiguste rikkumisega põhjustas kannatanule kahju (

§ 1043, § 1045 lg 1 p 4).

Diskrimineerimiseks loetakse käitumist, mille eesmärk või tegelik toime on puudega isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine (VõrdKS § 3 lg 3). Isikute diskrimineerimine puude tõttu on keelatud […] töö- või teenuste osutamise lepingu lõpetamisel või ülesütlemisel, ametist vabastamisel (VõrdKS § 2 lg 2 p 2). Seega on seadusega kehtestatud võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise valdkonnad piiratud.

1. Hageja põhistas diskrimineerimist solvamise, vältimise ja vaenuliku keskkonna loomisega (hagi p 2.25-2.31), kuid ei ole välja toonud ühtegi kostjapoolset konkreetset asjaolu, milles seisneks solvamine või vältimine. Hageja ei ole diskrimineerimisest tuleneva nõude põhjendamisel tuginenud lepingu lõpetamisele. Kui lugeda hagiavaldusest laiendavalt välja, et hageja peab diskrimineerimiseks ka seda, et temaga leping lõpetati, siis arvestades, et hagejal oli leping sõlmitud ettevõttega FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD-ga, saaks 10 diskrimineerimise nõue olla FIRST SKYWAY INVEST GROUP LTD vastu, mitte kostja kui füüsilise isiku vastu. Seetõttu leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et kostja füüsilise isikuna oleks hagejat diskrimineerinud.
2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid ei oma kohtu hinnangul käesoleva asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. MENETLUSKULUD
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi peaaegu kogu ulatuses. Osaliselt rahuldamata jäi andmete ümberlükkamise nõue andmete ümberlükkamise viisi osas. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude kohus rahuldas, kuna hageja esitas mittevaralise kahjunõude õiglases summas. Hageja taotles mittevaralise kahju hüvitamist au teotamise ja diskrimineerimise tõttu ning jättis summa kohtu otsustada. Asjaolu, et kohus leidis, et diskrimineerimist kostja poolt ei olnud, ei anna alust asuda seisukohale, et kohus rahuldas mittevaralise kahjunõude osaliselt. Seega on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.
4. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
5. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 11