KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Viljandi kohtumaja Väärteoasja number 4-21-3694; kohtuvälises menetluses nr 2302,17,013254 täiteasi 026/2018/446 Lahend

) § 69 lg 1, § 72 lg 2, väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 211, kohus määras:

1. Rahuldada PPA Põhja prefektuuri avaldus rahatrahvi asendamiseks.
2. Asendada Aile Aamanile kohtuvälise menetleja PPA Põhja prefektuuri
3. jaanuari 2018.a. otsusega mõistetud tasumata rahatrahv 175 trahviühikut arestiga 17 (seitseteist) päeva ning asendada arest üldkasuliku tööga 17 (seitseteist) tundi.
4. Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 4 (neli) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.
5. Kohtumääruse jõustumisel tuleb süüdlasel üldkasuliku töö tegemiseks pöörduda viivitamatult üldkasuliku töö täitmist korraldava ametniku poole.
6. Edastada määruse koopia avaldajale, süüdlasele ja kohtutäiturile.
7. Saata jõustunud kohtumäärus üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele
8. Kohtumäärust võib vaidlustada 15 päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale.
9. Üldkasuliku töö tegemine toimub Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Üldkasuliku töö korraldamiseks tuleb süüdlasel olla kriminaalhooldusametnikule kättesaadav telefoni teel. Küsimuste ja/või probleemide korral pöörduda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna referendi poole telefoninumbril 7 500 414 või saata e-kiri aadressil tartukrho.info@just.ee).
10. Üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidumisel või üldkasuliku töö rikkumise tuvastamisel on kriminaalhooldusametnik õigustatud VTMS § 2103 lg 1 kohaselt esitama kohtule taotluse üldkasuliku töö katkestamiseks ja ettepanekuks aresti täitmisele pööramiseks, esitades kohtule andmed rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu ning süüdlase seletuse kohta. Selgitada, et vastavalt

§ 69

lg 6, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib kohus pöörata aresti täitmisele. I Asjaolud Kohaldatud rahatrahvi täitemenetluses on sissenõudja esitanud Tartu Maakohtule 20.09.2021 avalduse süüdlasele mõistetud tasumata rahatrahvi asendamise otsustamiseks arestiga. Tartu Maakohtu 01.10.2021 määrusega on väärteoasi saadetud kohtualluvusega menetlemiseks Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale. Süüdlase kohta on jõustunud otsus karistamises rahatrahviga. Sissenõudja on saatnud rahatrahvi täitmiseks kohtutäiturile ning täitemenetlust on alustatud 21.03.2018. Kohtutäitur on TMS § 201 lg 1 kohaselt 25.01.2021 sissenõudjat teavitanud täitmise võimatusest. Kohtutäituri väitel võlgnikul puudub vara, millele sissenõuet pöörata. Tartu Maakohtu 05.04.2021 määrusega nr 4-21-1271 on ajatatud Aile Aamanile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 16.01.2018.a. otsusega väärteoasjas nr 230217013254 määratud rahatrahvi summas 800 eurot tasumise tähtaeg ja määratud rahatrahv summas 800 eurot tasumisele osade kaupa 8 kuu jooksul, kohustades Aile Aamani alates 2021.a. maist tasuma igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks rahatrahvi katteks vähemalt 100 eurot kuus. Sissenõudja andmetel on rahatrahvist tasutud 100 eurot ja esitatud taotluse kohaselt palub sissenõudja otsustada tasumata rahatrahvi jäägi 700 eurot asendamise arestiga. Süüdlane kaitsja osalemist asenduskaristuse kohaldamise menetluses ei taotlenud. Süüdlane avaldas, et rahatrahvi jääk summas 700 eurot on tasumata. Süüdlane nõustus kohtus üldkasuliku töö tegemisega. Süüdlane andis kohtule oma aadressi ja kontaktandmed, mille kaudu on üldkasulikku tööd korraldaval kriminaalhooldusametnikul temaga võimalik ühendust saada. II Kohtu põhjendused Kohtul tuleb lahendada sissenõudja avaldus süüdlasele väärteos määratud rahatrahvis asenduskaristuse kohaldamine. Avaldusest tuleneva kohtuliku menetluse esemeks ei ole süüdlase vara kindlakstegemine ja selle hindamine. Süüdlasel vara olemasolu või puudumise on täitemenetluses kindlaks teinud kohtutäitur. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 201 lg 1 kohaselt kui rahatrahvi tervikuna määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahatrahvi tasumise tähtaega ei järgita ja rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt ühe aasta möödumisel rahatrahvi kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui kolme aasta möödumisel väärteootsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga vastavalt karistusseadustiku §-s 72 sätestatule 2 kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. VTMS § 211 lg 1 kohaselt maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. VTMS § 211 lg 11 kohaselt rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus.

§ 72

lg 1 kohaselt kui süüdlane ei tasu talle määratud või mõistetud rahatrahvi, asendab kohus selle tasumata osas arestiga või süüdlase nõusolekul üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 72lg 2 kohaselt rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti.

Kui süüdlasele määratud või mõistetud rahatrahv on kolm kuni üheksa trahviühikut, arvestatakse rahatrahv üldkasuliku tööga asendamisel vastavaks ühele päevale arestile.

§ 72

lg 3 kohaselt rahatrahvi arestiga asendamise korral on aresti alammäär üks päev.

§ 69

lg 1 kohaselt kohus võib aresti või kuni kaheaastast vangistust mõistes või käesoleva seadustiku §-s 73 või 74 sätestatud korras tingimisi kohaldatud vangistust täitmisele pöörates asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile või vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest või vangistus asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Avaldaja on sissenõudjana usaldusväärselt esitanud kohtule asjaolud, et süüdlane ei ole tähtaegselt rahatrahvi tasunud. Esinevad TMS §-s 201 sätestatud asjaolud. Täitemenetluses on osutunud rahatrahvi täitmine võimatuks. See nähtub täitemenetlusest ja süüdlase enda kohtus avaldatust. Süüdlasel tasumata rahatrahv 175 trahviühikut, mis tuleb juhindudes VTMS § 211 lgst 1 ja

§ 72

alusel asendada asenduskaristusena arestiga 17 päeva ning arvestades süüdlase nõusolekut üldkasulikuks tööks on põhjendatud

§ 69

kohaselt asendada süüdlasele kohaldatav arest 17 päeva üldkasuliku tööga 17 tundi. VTMS § 2071 lg 1 ja 2 kohaselt üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale ja kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist.

§ 69

lg 6 sätestab, et juhul, kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades

§ 69

lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti täitmisele. Aresti täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva arestiga. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga.

§ 82

lg 2 p 3 kohaselt peatub otsuse täitmise aegumine ajaks, mil isikule kohaldatud karistuse täitmisele pööramine on edasi lükatud või karistuse täitmise aega on pikendatud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 3