Obsah (6)

§ 424§ 320§ 68§ 65§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. veebruar 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-8441 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Mar

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi Prokurör Süüdistatav Hanno Erik isikukood: 38601136519; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;x; töökoht: xxxxxxxxxxxxxxx; emakeel: eesti keel; Eesti Vabariigi kodanik kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Tartu Maakohtu 11.08.2021. a otsusega

§ 320

lg 1 ̶ § 22 lg 2 järgi 70-päevamäärase (s.o 700 eurose) rahalise karistusega;

§ 68lg 1 alusel tasumata rahaline karistus 64 päevamäära (s.o 640 eurot).

Rahaline karistus määrati tasumisele ositi 10 kuu jooksul. tõkendit pole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 24.-25.10.2021 RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas: 1. Tunnistada süüdi Hanno Erik

§ 424lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel arvata Hanno Eriku eelvangistuses viibitud aeg 24.

– 25.10.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et Hanno Erikul tuleb ära kanda veel 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.08.2021.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 57 päevamäärase (576 eurose) rahalise karistuse võrra ning mõista Hanno Eriku liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 57 päevamäära (576 eurot). 1 4.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvale täitmisele 57 päevamäärane (576 eurone) rahaline karistus. 5.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 538 (viiesaja kolmekümne kaheksa) tunni üldkasuliku tööga ning

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel kohustada Hanno Erikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid.

Hanno Erik peab: 6.

1. elama aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75

lg 2 p 2 alusel keelata Hanno Erikul üldkasuliku töö tegemise perioodil alkoholi tarvitamine. 8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Hanno Erikut osalema üldkasuliku töö tegemise perioodil kriminaalhooldusametniku valitud sotsiaalprogrammis, mis maandab riske liikluses või käsitleb eluviisi. 9.

§ 75

lg 4 alusel kohustada Hanno Erikut tegema 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitne transferriin). Hanno Erik peab esitama vereproovi näidud kriminaalhooldajale. Kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit on suurem kui 1,3%, peavad kordusproovide näitajad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 kuud pärast esmase analüüsi tegemist peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%. Kui süüdistatava antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3%.

1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Hanno Erikult Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja sundraha 981 eurot, s,o menetluskulud kokku 1045,80 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Hanno Erikul tasuda menetluskulud kokku 1045,80 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest vastava kuu viimaseks kuupäevaks igal kuul 87,15 eurot. 2 Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
3. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
4. peatüki
5. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu Hanno Erikut süüdistatakse

§ 424lg 2 järgi selles, et tema, olles Tartu Maakohtu 15.03.2017.

a otsusega karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis uuesti tahtlikult 24.10.2021 kella 20:30 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx–xxxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxx mootorsõidukit xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx alkoholijoobes, s.o tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,15 milligrammi alkoholi. Liiklusseaduse § 69 lg 1 järgi ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1 alusel on joobeseisundi liigiks alkoholijoove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani H. Erik toime

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Katerin Hovi, süüdistatav Hanno Erik ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt sõlmisid kokkuleppe järgnevas. H. Erik tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 2 järgi ning teda tuleb karistada 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvata H.

Eriku eelvangistuses viibitud aeg 24.-25.10.2021, s.o 2 päeva karistusaja hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 11.08.2021.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 57 päevamäärase (576 eurose) rahalise karistuse võrra ning mõista H. Eriku liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust ning rahaline karistus 57 päevamäära (576 eurot).

§ 65lg 2 ja § 64 lg 2 alusel jätta iseseisvale täitmisele Tartu Maakohtu 11.08.2021.

a otsusega mõistetud 57 päevamäärane (576 eurone) rahaline karistus.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 538 tunni üldkasuliku tööga ja

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69lg 4 alusel kohustada H.

Erikut järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

§ 75

lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Samuti peab H. Erik täitma talle tema nõusolekul

§ 75

lg 4 alusel pandud kohustust teha 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku kehtestatud korra alusel, kuid mitte 3 tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse. Mõista H. Erikult välja riigieelarve tuludesse määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja sundraha 981 eurot, s.o menetluskulud kokku 1045,80 eurot. Võimaldada H. Erikul tasuda menetluskulud summas 1045,80 eurot ositi 12 kuu jooksul. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. H. Erik tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning teda tuleb karistada sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 64,80 eurot ja sundraha 981 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldada H. Erikul tasuda menetluskulud kogusummas 1045,80 eurot ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) 4