Obsah (5)

§ 155§ 152§ 37§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-22-228 Määruse kuupäev 8. veebruar 2022 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Koit Toveri kaebus Tartu Vangla kohustamiseks vastata tema 21. d

§ 155lg 5, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Koit Tover (kaebaja) esitas Tartu Halduskohtule
2. jaanuaril 2022 kaebuse, mille kohaselt esitas ta
3. detsembril 2021 Tartu Vanglale (sisekontrolli osakonda) pöördumise seoses meediku väidetava ähvardusega
4. detsembril 2021, kui kaebaja keeldus COVID-testi tegemisest. Kaebaja tõi välja kaitsevisolatsiooni kohaldamise ajavahemiku ning märkis, et
5. nädalal ei saanud ta ennast pesta. Kuigi kaebajale väideti, et isolatsiooni kestvus on 10 päeva, kohaldati kaebaja suhtes isolatsioon
6. detsembrist 2021 kuni
7. jaanuarini
8. Kaebuse eesmärk on saada teada, miks vangla (sisekontrolli osakond) on jätnud kaebajale vastamata.
9. Tartu Halduskohus palus
10. veebruari
11. a kohtunõudega vanglal esitada kaebaja
12. detsembri
13. a pöördumise ning selle lahendamisel ka asjakohased vangla vastused. Samuti palus kohus vangalal teatada, kas kaebaja on seonduvalt kaebuse asjaoludega esitanud vanglale muid pöördumisi ja kas need on lahendatud.
14. Tartu Vangla esitas
15. veebruaril 2022 kohtule vastuse kohtunõudele, milles teatab, et vangla vastas kaebaja
16. detsembri
17. a pöördumisele
18. veebruari
19. a vastuskirjaga nr 2-3/3620-
20. Nimetatud vastuse koostas meditsiiniosakonna juhataja, kuna kaebaja pöördumine puudutas meditsiiniosakonna töötaja tegevust ning töötajate üle järelevalvet teostab nimetatud juht. Vastus kaebaja pöördumisele edastati teadmiseks ka sisekontrollile. Vastuskirjas selgitati
21. detsembril 2021 toimunud testimise vajadust ja asjaolusid ning meditsiiniosakonna töötaja tegevuse õiguspärasust. Tegemist ei olnud kaebaja ähvardamisega, vaid talle testimise ja isolatsiooni kohaldamise korra selgitamisega. Kirjas vabandati vastuse 3-22-228 viibimise pärast. Samuti esitas vangla kaebaja märgukirjad ja teabenõuded seoses pesemiskorraldusega ja muude isolatsiooni kohaldamisega seonduvate tingimustega ning vangla vastused neile (
22. jaanuari
23. a vastused nr 2-3/3679-2 ja 2-3/49-2 ning
24. veebruari
25. a vastus nr 2-3/7-2). Samuti esitas kaebaja
26. veebruaril 2022 vanglale pöördumise, milles palub teavet, miks ei ole tema
27. detsembri
28. a pöördumisele veel vastatud. Nimetatud pöördumisele ei ole vangla veel vastanud. KOHTU SEISUKOHT 4.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kaebusest nähtuvalt oli kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks saada vastus oma

1. detsembri
2. a pöördumisele, milles kaebaja juhtis tähelepanu tema hinnangul ebakohasele meditsiinitöötaja tegevusele seoses testimise korraldamisega ja isolatsiooninõuetega. Kaebaja hinnangul ähvardas meditsiinitöötaja teda ning seetõttu esitas ta pöördumise. Kaebuse esitamise hetkeks ei olnud vangla pöördumist lahendanud ning kaebaja pöördus kohtusse nõudega, mis on käsitatav vastamiseks kohustamise nõudena (

§ 37lg 2 p 2).

Tartu Vangla teatas

1. veebruaril
2. a vastuseks kohtunõudele, et vangla vastas pöördumisele
3. veebruaril
4. Kuna Tartu Vangla on
5. veebruari
6. a vastusega kaebaja
7. detsembri
8. a pöördumise nüüdseks lahendanud ning kaebajale vastanud, siis on kaebaja kohustamisnõude osas oma soovitud eesmärgi saavutanud. Asjaolu, et pöördumisele vastas meditsiiniosakonna juht, mitte sisekontrolli osakonna ametnik, ei ole oluline, sest vastamise korraldamine (sh vastuse koostaja määramine) on vangla sisemise töökorralduse küsimus. Vangla on pealegi asjakohaselt välja toonud, et meditsiiniosakonna töötajate üle järelevalve teostamine on meditsiiniosakonna juhi pädevuses. Oluline on, et kaebaja pöördumine on sisuliselt läbi vaadatud ja kaebaja on nüüdseks vastuse oma pöördumisele saanud. Nimetatud vastuse sisust on teadlik ka sisekontrolli osakond. 5.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust

152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Seega on tuvastamisnõudele üleminek lubatav kahe eelduse täitmisel – kaebaja vastav tahe ning asjaolu, et tuvastamisnõudele üleminek on kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus ei pea vajalikuks jätta kaebust käiguta ja selgitada välja kaebaja tuvastamisnõudele ülemineku tahet, sest kaebuses toodud asjaoludel ei ole tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on praeguseks vastuse oma pöördumisele saanud. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus konkreetse sisuga vastuse saamiseks, samuti ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda vanglaametniku või –töötaja karistamist, siis ei ole vastamiseks kohustamise nõudelt tuvastamisnõudele üleminek kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja on saanud realiseerida oma õigust juhtida vangla töötaja ebakohasele käitumisele tähelepanu ning tema avalduse on vangla sisuliselt läbi vaadanud. Seega ei pea kohus vajalikuks enne menetluse lõpetamist kaebajalt arvamust küsida, sest ka tuvastamiskaebuse esitamise tahte korral ei ole alust menetluse lõpetamata jätmiseks. 6. Kaebaja on kaebuses viidanud ka isolatsiooni kohaldamisega kaasnenud piirangutele ja isolatsiooni kohaldamise korraldusele seoses pesemisvõimalustega, kuid ei ole nimetatud osas konkreetset nõuet esitanud. Vanglale esitatud teabenõuetele ja märgukirjadele eelnimetatud teemadel on kaebaja vanglalt vastused saanud. Seega käsitleb kohus neid asjaolusid kaebust ning senist menetlust vanglas iseloomustavate asjaoludena. Lisaks märgib kohus, et kaebusest ja vangla vastusest nähtub, et kaebaja ei ole isolatsiooni kohaldamise ja sellega seonduvate piirangute aluseks olevat vangla käskkirja kohtueelses menetluses tühistamisnõudega 2 3-22-228 vaidlustanud. Samuti ei ole kaebaja esitanud kahjunõuet kaebusega seonduvatel asjaoludel (sh pesemiskorralduse peale). Seega ei ole kaebaja pesemiskorraldusega ja isolatsiooni kohaldamisega seoses asjakohaseid nõudeid vanglale esitanud ega ole VangS § 1¹ lg-te 5 ja 8 alusel kohustuslikku kohtueelset menetlust praeguseks läbinud, mistõttu ei esine vajadust suunata kaebajat ka nende nõuete esitamisele kohtumenetluses, sest selliste nõuete esitamisel alles kohtumenetluses kuuluks need

§ 121lg 1 p 4 alusel (kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata) tagastamisele.

7. Eelnevat arvestades lõpetab kohus

§ 152lg 1 p 4 alusel haldusasja nr 3-22-228 menetluse.

Vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 3