Obsah (11)

§ 120§ 121§ 47§ 37§ 44§ 38§ 45§ 2§ 41§ 43§ 249

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-3032 Määruse kuupäev 3. veebruar 2022 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Nikolai Lilitškini (Lilitškin) kaebus Tartu Vangla 20. detsembri 2021. a käskkirj

) § 2 lg-st 4 tulenevalt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kohtule esitatud kaebusest ja

1. jaanuari
2. a puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtuvalt mõistab kohus, et N. Lilitškin on praeguses asjas esitanud kaebuse, milles nõuab: a. Tartu Vangla
3. detsembri
4. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist; b. Tartu Vangla
5. detsembri
6. a käskkirja nr 6-2/535 õigusvastasuse tuvastamist; c. Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21; d. Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et Tartu Vangla
7. detsembri
8. a käskkirjaga nr 6-2/535 kaebajale määratud karistus ei vasta standarditele ja karistus on kaebaja inimväärikust alandav; e. ülejäänud käskkirjade tühistamist. Lisaks mõistab kohus, et kaebaja nõuab esialgse õiguskaitse korras Tartu Vangla
9. detsembri
10. a käskkirja nr 6-2/535 täitmise peatamist ja nimetatud käskkirja alusel kaebaja kartserisse paigutamise keelamist. 8.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

1. Kohus võtab esmalt seisukoha N. Lilitškini kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist (I) ning seejärel annab hinnangu esitatud tuvastamis- ja kohustamisnõudele (II) ja nõudele, milles kaebaja nõuab ülejäänud käskkirjade tühistamist (III). Viimasena lahendab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (IV). I
4. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb

§ 121

lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 11.

§ 47

lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. 12. Lähtudes vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st 5 on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule

-s sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. VangS § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või 2 vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

1. Tartu Vangla
2. veebruari
3. a vastusest nähtuvalt ei ole N. Lilitškin esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust seoses käskkirjaga nr 6-2/
4. Samuti nähtub vangla vastusest, et kaebaja on esitanud Tartu Vangla
5. detsembri
6. a käskkirja nr 6-2/535 peale vaide, mis on käesoleval hetkel veel vangla menetluses. Arvestades, et kaebaja esitas eelnimetatud vaide
7. jaanuaril 2022, pole möödunud ka VangS § 11 lg-s 3 vaide lahendamiseks ette nähtud 30-päevane tähtaeg. Seega ei ole kaebaja kinni pidanud tühistamis- ja hüvitamisnõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse osas, milles ta nõuab Tartu Vangla
9. detsembri
10. a käskkirja nr 6-2/535 tühistamist ja mittevaralise kahju hüvitamist,

§ 121lg 1 p 4 alusel.

II

1. Kohtu hinnangul tuleb N. Lilitškini kaebus, milles ta nõuab Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkirja nr 6-2/535 õigusvastasuse tuvastamist ja Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja § 21, tagastada

§ 121

lg 2 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus võib tagastada kaebuse, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 16. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning kaebusega kohtusse pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.

1. Kohus leiab, et õigusvastasuse tuvastamise nõue ei kaitse kaebaja õigusi ega aita tal saavutada enda eesmärki, milleks on Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkirja nr 6-2/535 kehtivuse kõrvaldamine. Kui kohus peaks tuvastama vaidlusaluse käskkirja õigusvastasuse, ei kohusta see vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma.
4. Muuhulgas on kaebajal oma õiguste kaitseks võimalik kasutada tõhusamaid õiguskaitsevahendeid, esitades Tartu Vangla
5. detsembri
6. a käskkirja nr 6-2/535 peale tühistamiskaebuse. Samas ei pea kohus võimalikuks käesoleval juhul suunata kaebajat vastavalt

§ 120

lg 1 p-le 3 esitama mainitud tühistamisnõuet võttes arvesse, et kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus praeguseks hetkeks läbimata.

1. Lisaks on puudub kohtu hinnangul kaebajal kaebeõigus nõuda Tartu Vangla kohustamist täita HMS § 11, § 14 lg 2, § 38, § 36 ja §
2. Kohustamiskaebusega saab kaebaja nõuda konkreetse toimingu sooritamist ning kaebajal ei ole õigust nõuda vanglale abstraktse ettekirjutuse tegemist selle kohta, et vangla peab järgima HMS-s sätestatud nõudeid. N. Lilitškini kaebusest nähtub kaebaja tahe saavutada kohtu kaasabil vanglas õiguspärane olukord haldusmenetluse läbiviimisel, kuid selleks peaks kaebaja vaidlustama konkreetset vangla tegevust (haldusakti, vastust), mis tema õigusi riivab. Kohtul ei ole võimalik teha vanglale üldist laadi ettekirjutust selle kohta, kuidas kaebaja suhtes haldusmenetlust läbi viia. 3 III
3. Kaebaja palus lisaks kaebuse p-s 10 tühistada ülejäänud aktid.
4. Tartu Halduskohus jättis
5. jaanuari
6. a määrusega N. Lilitškini kaebuse käiguta ning palus kaebajal mh täpsustada, milliseid haldusakte ta tühistamisnõudega vaidlustada soovib. Samuti tuli kaebajal esitada kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid vastavalt VangS § 11 lg-le
7. Kohus märkis, et kui kohtule ei ole esitatud andmeid vaidlusaluste haldusaktide kohta, ei ole kohtul võimalik haldusasja menetleda, sh koguda asjas vajalikke tõendeid. Tartu Halduskohus jättis
8. jaanuari
9. a määrusega N. Lilitškini kaebuse teist korda käiguta ning kohustas kaebajat nelja päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad puudused, s.t esitama vastuse
10. jaanuari
11. a määruses küsitule.
12. Kaebaja esitas
13. jaanuaril 2022 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles rõhutas, et kohus on kohustatud täitma

§ 2

lg-t 4 ning omal initsiatiivil koguma tõendid vastustajalt, s.t mille eest ja kui palju on kaebajale kartserikaristus määratud ning miks, kuna avaldajal ei ole sellist informatsiooni. Kaebaja selgitas, et loogika on elementaarne, kui see oleks olemas, siis kaebaja kohtusse ei pöörduks. 23.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt

§-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Seega ei saa kohus asuda kaebaja asemel kaebust sisustama ning vaidluse eset määratlema. 24. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kaebaja välja toodud vaidlusaluse haldusakti või toimingu sisu, nimetust, kuupäeva ja numbrit (

§ 38lg 1 p 6).

Kuna kaebus ei vasta

§ 38

lg 1 p-s 6 toodud nõudele, kaebaja ei ole seda puudust kõrvaldanud ning puudus takistab asja läbivaatamist, siis ei ole võimalik esitatud kaebust käsitletud osas menetleda. 25. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus N. Lilitškini kaebuse osas, milles kaebaja nõuab muude käskkirjade tühistamist,

§ 121lg 1 p 2 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. 26. Seega kuulub N. Lilitškini kaebus tervikuna tagastamisele. 27. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 28. Seonduvalt kohtule esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlusega märgib kohus, et kuna kaebus kuulub tervikuna tagastamisele, siis jätab kohus taotluse sel põhjusel menetlemata. IV 29.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui 4 vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. N. Lilitškin on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkirja nr 6-2/535 täitmise peatamiseks ja nimetatud käskkirja alusel kaebaja kartserisse paigutamise keelamiseks.
4. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema lahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi
5. juuni
6. a määrus asjas nr 3-3-1-19-17, p 15). Kuigi taotlejal esines esialgse õiguskaitse vajadus ajal, mil ta esitas kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, peab kohus taotluse lahendamisel lähtuma käesolevaks hetkeks muutunud asjaoludest.
7. Kuivõrd Tartu Vangla kinnitas
8. veebruaril 2022 kohtule esitatud vastuses, et peatas
9. veebruaril 2022 vaidemenetluse ajaks käskkirja nr 6-2/535 alusel N. Lilitškinile määratud kartserikaristuse täitmise, ei vaja kaebaja enam esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist. Seega on taotleja esialgse õiguskaitse vajadus ära langenud.
10. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus N. Lilitškini esialgse õiguskaitse taotluse

§ 249lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 5