KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Maret Altnurme ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 15.02.2022, Tallinn Haldusasja number 3-21-2407

) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saatis Tallinna Halduskohtule 24.09.2021 e-kirja, mida halduskohus käsitas kaebusena. E-kiri sisaldas erinevaid nõudmisi ja etteheiteid ning e-kirju teistele asutustele ja isikutele. Sellele olid lisatud väljavõtted õigusaktidest, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 25.07.2019 eelnõu nr 4-1/432-18 projekteerimistingimuste andmisest keeldumise kohta ning Rahandusministeeriumi 18.07.2019 vastused seoses Mõtuse tn 25 ja 29 detailplaneeringutega. Halduskohus käsitas kaebuse täiendustena kaebaja 05.10.2021, 13.10.2021 14.10.2021, 16.10.2021, 18.10.2021, 20.10.2021, 21.10.2021 ning 22.10.2021 e-kirju ja nende lisasid, sh edastati halduskohtule Harju Maakohtule saadetud e-kirjad. Kaebus ja selle täiendused olid lisaks halduskohtule adresseeritud veel mitmetele asutustele ja isikutele.
2. Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 25.10.2021 määrusega käiguta ning andis kaebajale 10päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Sarnaselt varasemate pöördumistega sisaldavad kaebaja seekordsedki avaldused raskesti seostatavat teksti ja arusaamatuid tähelepanekuid. Avaldused näivad olevat seotud Mõtuse tn 25a ja 27 kruntide ehitusõiguse, projekteerimistingimuste ja/või nende kinnistutega piirneva maa-ala erastamisega. Sarnaseid avaldusi on menetletud haldusasjades nr 3-08-1382, 3-13-101, 3-13-706, 3-13-707, 3-13-1448, 3-17-1356, 3-19-387 ja 3-20-
3. 3-21-2407 Kaebus ei vasta

§-des 37–38 sätestatud nõuetele ning need puudused takistavad selle menetlusse võtmist. Kaebuses ja selle täiendustes ei ole väljendatud, mida kaebaja taotleb või kohtusse pöördumisega saavutada soovib (mis on tema nõue). Kaebuse nõudena ei ole käsitatavad üldsõnalised soovid ja abstraktsed pahameeleväljendused. Puuduste kõrvaldamiseks peab kaebaja välja tooma, mis on tema eesmärk ja millised on need konkreetsed haldustegevused (haldusaktid, toimingud), mille tõttu tal on vajalik kohtusse pöörduda. Kaebuses saab esitada

§ 37lg-s 2 nimetatud nõudeid.

Hüvitamiskaebuse esitamisel tuleb välja tuua, milles kahju seisnes ja kes selle kaebaja arvates põhjustas. Kaebusel on ka muid puudusi (pole tasutud riigilõivu, faktilised asjaolud on ebaselged), kuid nende kõrvaldamiseks on võimalik ja otstarbekas anda kaebajale juhised siis, kui ta on esitanud üheselt mõistetava nõude. Puuduste kõrvaldamata jätmise korral kaebus tagastatakse. Arvestades, et kaebaja on varem esitanud kohtule korduvalt pikki, segaseid ja seosetuid tekste, tuleb täiendavad selgitused esitada maksimaalselt kahel lehel. Selle nõude eiramine on käsitatav kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamata jätmisena. 3. Kaebaja saatis kohtule täiendavad e-kirjad 01.11.2021, 03.11.2021, 06.11.2021, 08.11.2021, 11.11.2021, 13.11.2021, 04.12.2021, 12.12.2021, 17.12.2021, 19.12.2021, sh edastati halduskohtule Harju Maakohtule saadetud e-kirjad. E-kirjad on adresseeritud mitmetele asutustele ja isikutele. 4. Tallinna Halduskohus tagastas 14.01.2022 määrusega kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel läbivaatamatult.

Kaebajal tuli kaebuse puudused kõrvaldada hiljemalt 29.12.2021, kuid ta ei ole seda teinud ka määruse tegemise aja seisuga. Puuduste kõrvaldamiseks ei saa lugeda pärast käiguta jätmise määruse tegemist esitatud avaldusi. Sarnaselt varem esitatud avaldustega sisaldavad need mahukat ja enamjaolt seosetut teksti ja tähelepanekuid, mis on edastatud mitmele asutusele ja isikule. Kaebaja ei ole lühidalt ega selgelt kirjeldanud, mida ta kohtult taotleb ja milles seisneb tema õiguste rikkumine. Puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. X saatis halduskohtule 15.01.2022, 01.02.2022 ja 12.02.2022 e-kirjad, mille halduskohus edastas Tallinna Ringkonnakohtule. Avaldus ja selle täiendused saadeti halduskohtu kõrval mitmetele teistele asutustele ja isikutele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus käsitab kaebaja 15.01.2022, 01.02.2022 ja 12.02.2022 e-kirju määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 14.01.2022 määruse peale. Kaebaja on e-kirjades väljendanud, et menetlust ei saa lõpetada ning toonud välja erinevate haldusasjade numbrid, mille hulgas on viide ka praegusele haldusasjale. Avaldus on esitatud määruskaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Määruskaebust ei ole allkirjastatud, kuid ringkonnakohus ei kahtle kaebaja isikusamasuses. Kaebaja on samalt e-posti aadressilt XXX varem kaebusi ja avaldusi esitanud (nt haldusasjades nr 3-18-370, 3-19-387 ja 3-18-1630) ning seal esitatud dokumente käsikirjaliselt allkirjastanud. Määruskaebusel on siiski muud menetlemist takistavad puudused: määruskaebuses ei ole ühtegi põhjendust selle kohta, miks kaebaja peab halduskohtu määrust õigusvastaseks (

§ 205lg 1 p 4 ja lg 2).

Ringkonnakohus ei pea samas vajalikuks jätta määruskaebust käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse puuduste kõrvaldamiseks, sest määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada. 7. Halduskohus luges 25.10.2021 määruse kättetoimetatuks 19.12.2021, kui kaebaja vastas kohtu e-kirjale. Ringkonnakohus märgib, et selle määruse oleks võinud lugeda

§ 72

lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 2 alusel kättetoimetatuks ka varem, sest kaebaja saatis e-posti aadressilt YYY, millele käiguta jätmise määrus edastati, kohtule e-kirja nii 01.11.2021 kui ka 03.11.2021. Seega pidi tal olema juba enne 19.12.2021 võimalus halduskohtu 2

§ 121lg 1 p-s 2 sätestatud alus kaebuse tagastamiseks.

8. Kaebaja avaldustest, sh määruskaebuse menetluses esitatud avaldusest, ei ole võimalik tuvastada kaebuse eesmärki, mille põhjal saaks kohus vajadusel abistada kaebajat

§ 37lg-le 2 vastava nõude formuleerimisel.

Kaebaja ei ole üheselt arusaadavalt toonud välja faktilisi põhjendusi ega konkreetset haldusorgani tegevust, millega ta oma õiguste rikkumist seostab (

2 lg-d 4 ja 5, § 38 lg 1 p-d 5–7). Kuigi halduskohus märkis õigesti, et avaldused näivad olevat seotud Mõtuse tn 25a ja 27 kruntide ehitusõiguse, projekteerimistingimuste ja/või nende kinnistutega piirneva maa-ala erastamisega, on need suures osas siiski seosetud ning sisaldavad etteheiteid erinevate asutuste ja isikute tegevusele, mida kinnitab seegi, et need on samaaegselt saadetud nii kohtule kui ka mitmetele teistele asutustele ja isikutele. Kohtu uurimispõhimõte ja selgitamiskohustus ei nõua, et kohus hakkab kaebaja esitatud dokumentide ja avalikult kättesaadava info põhjal kaebust ise põhjendama (

§ 2lg 3).

See ei oleks kooskõlas ka menetlusökonoomia põhimõttega. Kaebaja peab olema võimeline tooma välja faktilised asjaolud, millega ta oma õiguste rikkumist seostab. Kui kaebus on ebaselge, tuleb kaebajale anda võimalus esitatud kaebust täpsustada (

§ 121lg 3).

Puuduste tähtaegsel kõrvaldamata jätmisel kaebus tagastatakse (

§ 121lg 1 p 2).

Halduskohus on kaebuse tagastamisel järginud

-s sätestatut, sh asjakohaselt selgitanud, mida kaebajal tuleb kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teha.

1. Kaebaja on määruskaebuses viidanud haldusasjadele nr 3-08-1382, 3-13-101, 3-13-706 ja 3-13-
2. Ringkonnakohus selgitab, et kaebajal ei ole kaebusega võimalik uuesti avada nende haldusasjade menetlust. Kaebust ei saa esitada sama nõudega samal alusel, mille kohta on olemas jõustunud kohtuotsus (

§ 43lg 1 p 1).

Selline kaebus kuulub tagastamisele

§ 121lg 1 p 3 alusel.

Küll saab kaebaja esitada halduskohtule uue samasisulise kaebuse, kui tema eelmine kaebus tagastati. Kaebuse esitamisel tuleb järgida

§-des 37–39 sätestatud nõudeid. 10. Eelnevat arvestades on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja võimalused halduskohtu 14.01.2022 määruse vaidlustamisega oma õigusi kaitsta on ilmselgelt vähesed. Määruskaebus tuleb seetõttu

§ 187lg 2 ja § 207 lg 2 alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 3