RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-21-5924
- märts 2022 Eesistuja Saale Laos, liikmed Velmar Brett ja Juhan Sarv Kaebetähtaja ennistamine Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus H. T., esindaja vandeadvokaat Brigitta Mõttus, määruskaebus Riigiprokuratuur, esindaja riigiprokurör Andres Ülviste
- veebruar 2022, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus ja Riigiprokuratuuri
- juuni
- a määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg.
- Saata H. T. kaebus Riigiprokuratuuri
- juuni
- a määruse peale menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ringkonnakohtu samale kohtukoosseisule.
- Määruskaebus rahuldada.
- Mõista Eesti Vabariigilt H. T. kasuks välja 180 eurot Riigikohtus määruskaebemenetluses valitud esindajale makstud tasu katteks. ennistada toimunud ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- H. T., keda esindas vandeadvokaat Brigitta Mõttus, esitas kuriteokaebuse. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur teatas, et ta jätab menetluse kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata. H. T. vaidlustas menetluse alustamata jätmise Lääne Ringkonnaprokuratuuris, kelle määrusega jäeti kaebus rahuldamata. H. T. esitas ringkonnaprokuratuuri määruse peale süüdistuskohustuskaebuse Riigiprokuratuurile, kes jättis
- juuni
- a määrusega kaebuse rahuldamata.
- H. T. esitas
- septembril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega.
- Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrusega jäeti H. T. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja kaebus läbi vaatamata, leides järgmist. 1-21-5924 3.
- Riigiprokuratuur tegi määruse esindajale e-toimikus nähtavaks ja kättetoimetatavaks
- juunil
- Tähtaja ennistamise taotlusest ei ilmne asjaolusid, mis takistasid esindajal sel päeval määrusest teada saada. Nii tuleb lugeda, et H. T. esindaja sai määruse
- juunil 2021 kätte ja samast päevast on põhjendatud arvestada ka kaebetähtaja algust. Seega lõppes kaebetähtaeg
- juulil
- Kaebus registreeriti ringkonnakohtus
- septembril 2021, mis tähendab, et see ei ole tähtaegne. 3.
- Taotlusele lisatud tõenditest nähtub, et esindaja viibis
- juulist kuni
- augustini 2021 töövõimetuslehel. Tõendeid, mis kinnitaks tema haiglas viibimist, esitatud ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei ole mitte iga haigus piisav, tuvastamaks mõjuvat põhjust KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Tegu peab olema raske haigusega. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et esindaja tervise olukord oli nii raske, et tal oli objektiivselt võimatu kaebust esitada, kannatanut juhtunust teavitada või enda asendamist korraldada. 3.
- Kuna tähtaja ennistamise taotluses esitatud asjaolud on üldised, sh on teadmata, mis perioodil kannatanu esindaja haiglas viibis, ei ole võimalik tuvastada sedagi, kas taotlus on esitatud KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Ringkonnakohtu määruse vaidlustas H. T., kes taotleb selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja kaebuse menetlusse võtmist. 4.
- Kannatanu esindaja sai Riigiprokuratuuri määruse varem ekslikult märgitud
- juuni asemel kätte
- juunil
- Seega oli kaebuse esitamise tähtaeg
- juuli
- Esindaja sattus aga pikemaks ajaks haiglasse. Tähtaja ennistamise taotlus on tähtaegne, kuivõrd esindaja viibis haiguslehel
- augustini 2021 ja taotlus esitati
- septembril
- 4.
- Ringkonnakohtu järeldus, et kaebetähtaeg lõppes
- juulil 2021, on väär. Kriminaalasjas ei saa lugeda dokumente kättetoimetatuks alates nende nähtavaks tegemisest. Kui haldusasjas hakatakse seaduse kohaselt tähtaega lugema otsuse kuulutamisest, siis nii e-toimik tähtaja algust ka arvestab. Tsiviil- ja kriminaalasjas arvestab e-toimik tähtaegu aga kättetoimetamisest. Seega on alusetu lugeda tähtaeg kulgema hakanuks enne, kui esindaja on dokumendi reaalselt kätte saanud. 4.
- Tõenditest nähtub selgelt, et esindaja haiguslehed on väljastanud Pärnu Haigla, mitte pere- ega eriarst. Haiguslehel on esindaja olnud peaaegu kaks kuud, mis näitab, et tegemist ei olnud kerge haigusega. Kohus on põhjendamatult eeldanud kaebaja pahatahtlikkust. Tõendid olid tähtaja ennistamiseks piisavad.
- Prokuratuur leiab vastuses esindaja kaebusele, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu seisukoht, mille järgi tuleb kõnealusel juhul lugeda kaebetähtaja algust alates
- juunist 2021, mil Riigiprokuratuuri määrus esindajale e-toimikus kättesaadavaks tehti, on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- oktoobri
- a määruses nr 1-20-2341/9 2
(4)1-21-5924 väljendatuga. Seega lõppes KrMS § 208 lg-s 1 sätestatud ühekuuline kaebetähtaeg 14. juulil 2021. 7. Kannatanu esitas 1. septembril 2021 esindaja kaudu Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse, taotledes samas kaebetähtaja ennistamist. Taotluse kohaselt sattus esindaja erakorraliselt haiglasse ja oli 29. augustini 2021 haiguslehel. Ringkonnakohus jättis tähtaja ennistamata, leides, et esindaja pole tõendanud, et tema terviseseisund oli sedavõrd raske, et see muutis kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks. 8. KrMS § 172 lg 2 sisaldab kahte kaebetähtaja ennistamise alust (mõjuvat põhjust). Nendeks on
- a)äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega, ja
- b)muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms – kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. augusti 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-55-10, p 14.) 9. Kannatanu esindaja esitas enda terviseseisundist tuleneva objektiivse takistuse tõenduseks neli haiguslehte töövabastusperioodiga 12. juulist kuni 29. augustini 2021. Kõikidel töövõimetuslehtedel on töövabastuse põhjusena nimetatud haigestumist. 10. Ringkonnakohus märkis, et tõendid võimaldavad küll tuvastada, et kannatanu esindaja oli pikemat aega haige, kuid ei võimalda kindlaks teha, et tegu oli raske haigusega. Samuti leidis kohus, et tõendid ei kinnita isegi haiglas viibimist. Kokkuvõtvalt järeldas ringkonnakohus, et pole objektiivseid andmeid, mis võimaldaksid väita, et esindajal polnud haiglas viibides arvutit kasutada ja seega polnud võimalik töövabastusperioodil kaebust esitada. 11. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus on tähtaja ennistamise taotlust rahuldamata jättes eksinud. Tuginedes eelviidatud kohtupraktikale, tuli kannatanu esindajal tõendada sellist objektiivset asjaolu, mis tegi kaebuse tähtaegse esitamise mõistlikult võimatuks. Takistuseks olev asjaolu on objektiivne, kui see ei sõltu isiku tahtest. Samuti pidi asjaolu olema piisavalt ootamatu, et isikult ei saanud mõistlikult eeldada toimingu tegemist tähtajaks enne takistuse ilmnemist. Kohtupraktikas on mõjuva põhjusena valdavalt nimetatud just rasket haigust. Seda tuleb siiski mõista kui näidet, sest KrMS § 172 lg 2 p 2 (erinevalt KrMS § 170 lg 2 p-st 3) ei nõua eraldi haiguse raskuse tuvastamist. Kas ennistamise taotleja poolt esitatud põhjus on mõjuv, tuleb menetlejal hinnata iga kord lähtuvalt konkreetsetest asjaoludest. 12. Kannatanu esindaja oli kohtule esitatud haiguslehtede kohaselt töökohustuste täitmisest vabastatud 12. juulist kuni 29. augustini 2021. Haigusleht (mis on ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 52 lg 3 kohaselt üks töövõimetuslehe liike) on kindlustatud isiku ajutist töövõimetust ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastatust tõendav dokument. Töövõimetuslehel viibides ei või isik teha tööd, kaotamata seejuures õigust töövõimetuse hüvitisele (RaKS § 60 lg 1 p 5). Viidatud normide kohaselt ei saa professionaalselt menetlusosaliselt seega nõuda, et ta tegeleks haiguslehel viibides töökohustuste täitmisega. 13. Eeltoodust lähtudes on kolleegium seisukohal, et praegusel juhul piisas ka töövõimetuslehtede esitamisest, tõendamaks, et kannatanu esindaja ei olnud neis märgitud perioodidel võimeline tööülesandeid täitma. Ringkonnakohtu etteheide, et advokaat ei kontakteerunud kliendiga ega asunud korraldama asendust, või veelgi enam, et ta ei tegelenud haiglas kaebuse koostamisega, on juhtumi asjaolusid arvestades kohatu. Selline etteheide võib olla põhjendatud näiteks 3
(4)1-21-5924 olukorras, kus advokaadibüroo töökorralduse kohaselt oleks saanud mõistlikul viisil asuda haigestunud advokaadi asemele teine advokaat. Samuti tuleks professionaalse menetlusosalise asendamine kõne alla, kui haigestumine (või mõni muu KrMS § 172 lg-s 2 toodud asjaolu) kestab menetluse seisukohalt määramatult või ülemäära pikalt.
- Kokkuvõttes on tõendatud, et H. T. esindaja haigestus kaebetähtaja kestel, oli selle pärast töövõimetu ja nimetatud asjaolu tõttu polnud esindajal võimalik esitada kaebust tähtajaks. Kolleegium ei näe põhjust kahelda esindaja väites, et tegu oli erakorralise terviseprobleemiga, millega ta ei saanud tööd planeerides arvestada. Seega tuleb jaatada mõjuva põhjuse olemasolu KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Esindaja oli töövõimetu
- augustini 2021 (see päev kaasa arvatud). Taotluse tähtaja ennistamiseks esitas ta koos kaebusega
- septembril 2021 ehk KrMS § 172 lg-s 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul. Järelikult tulnuks ringkonnakohtul taotlus rahuldada ja Riigiprokuratuuri määruse peale kaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
- Eelnevatel põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 6, § 339 lg-st 2 ja § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
- septembri
- a määruse, millega jäeti H. T. esindaja kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata ja kaebus Riigiprokuratuuri
- juuni
- a määruse peale läbi vaatamata. Kolleegium ennistab kaebetähtaja ja saadab kannatanu esindaja kaebuse uueks eelmenetluseks ringkonnakohtule samas kohtukoosseisus. Riigikohtul pole aga alust rahuldada esindaja taotlust kohustada ringkonnakohut kaebust läbi vaatama. Käsilolevas määruskaebemenetluses ei hinda kolleegium Riigiprokuratuuri määruse peale esitatud kaebuse lubatavust tervikuna. Ringkonnakohtul tuleb toimetada selles asjas uus eelmenetlus, sest kaebuse läbi vaatamata jätmiseks võib leiduda ka mõni teine alus peale selle, millele kohus
- septembri
- a määruses tugines.
- KrMS § 187 lg 1 ja § 175 lg 1 p 1 alusel rahuldab kolleegium esindaja taotluse hüvitada H. Tle määruskaebemenetluse kuluna 180 eurot valitud esindajale makstud tasu katteks. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)