← Eesti

2-21-14327/37

Obsah (14)§ 178§ 633§ 187§ 459§ 436§ 430§ 230§ 231§ 232§ 432§ 173§ 163§ 164§ 6

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-21-14327 25. jaanuar 2022, Narva Kohtuasi R V’i hagi R V’i, K V’i vastu

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 järgi tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 1.R V (hageja) esitas 10.09.2021 hagi R V’i (kostja) ja K V’i (kostja) vastu elatise vähendamise nõudes. Hageja nõue on muuta

  1. oktoobri
  2. a kohtumäärus nr 2-16-13772 ning vähendada elatis kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks kuni 180 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. Jätta kummagi poole menetluskulud nende endi kanda. Hagiavalduse kohaselt tasub hageja
  3. oktoobri
  4. a kohtumäärusega nr 2-16-13772 kinnitatud osapoolte kompromissi kohaselt elatis mõlema kostja kasuks ja ülalpidamiseks alates 01.08.2016 kuni kostjate täisealiseks saamiseni (R V – kuni 02.05.2030; K V – kuni 38.05.2034) summas 215 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2016 töötas hageja x ning tema palk andis talle võimaluse elatise summas 215 eurot tasumiseks mõlema lapse kasuks. Alates 25 oktoober
  5. a kohtumääruse 2-16-13772 jõustumisest on asjaolud, mis mõjutavad elatise suurust, oluliselt muutunud. 2

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 R V majanduslik olukord muutus halvemaks x 15.06.
  1. a kaaskirjaga oli hageja politseiteenistusest vabastatud. Ametist vabastamine tõi kaasa ka sissetuleku olulise vähendamise. Võttes arvsesse, et hageja politseiteenistuse staaž on 13 aastat ning mingit teist eriala hagejal ei ole, hea sissetulekuga töö leidmine on oluliselt raskendatud. 28.11.2016 oli hageja ja kostjate esindaja vahel notari juures sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt on kinnistu aadressil x ainuomanikuna kantud kostjate seaduslik esindaja. Seega pärast varem sõlmitud kompromissi jõustumist hageja vara vähenes. Vaatamata sellele, et hageja sissetulek oluliselt vähenes, temal on säilitanud igakuised vältimatud kulud. Vältimatud ja mõistlikud kulud: 1 Toit 5 eurot päevas ehk 150 eurot kuus 3 Hügieen 20 eurot kuus 4 Riided 50 eurot kuus 5 Ravi 10 eurot kuus
  2. Majandamiskulud 20 eurot kuus 7 Sõidukulud 50 eurot kuus 8 Side 20 eurot kuus 9 Laenu kohustused Coop Panga ees 150 eurot kuus 10 Kohustused TF Panga ees 20 eurot kuus 11 Õppelaen 30 eurot kuus 12 VKG elektrivõrgud 150 eurot kuus keskmiselt 13 Laenukohustused Swedpanga ees 150 eurot kuus Kokku 820 eurot kuus Võttes arvesse töökoha kaotamist ja sissetuleku vähenemist ning vältimatud igakuised kulud, on elatise tasumine seaduses sätestatud miinimummääras kahele lapsele muutunud hageja jaoks ebamõistlikult koormavaks või üldse võimatuks. On toimunud muudatused seaduses 28.10.
  3. a otsuses tsiviilasjas on Riigikohus asunud seisukohale, et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, s.o Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisest tingitud elatise miinimummäära suurenemine. Muud elatise suurust puudutavad asjaolud Hageja palub arvesse võtta veebruari
  4. a uuringu tulemused. Uuringu kohaselt on keskmised lapse ülalpidamiskulud LEU 2015.–
  5. aasta andmete põhjal tarbijahinnaindeksiga kohandades 388 eurot. Sama uuringu tabel 3 näitab tegelikke lapsele tehtavaid kulutusi erinevate kuluartiklite vahel kogusummas 402 eurot. Uuringust on näha, et lapse tegelikud vajadused on oluliselt väiksemad kui üks miinimumpalk. Kuna elatise tasumise eesmärgiks on siiski lapse vajaduste rahuldamine ning lähtudes sellest, et lapsega koos elav vanem peab andma lapsele ülalpidamist võrdselt, siis hageja poolt palutud elatise summa on mõistlik ja põhjendatud. Tuleb ka arvestada, et riik tasub toetusi lapse vajaduste katteks. Riigikohtu praktika kohaselt on mõjuval põhjusel võimalik arvestada riiklikku toetust elatise summa kindlaksmääramisel. Kokkuvõtte 3
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Võttes arvesse ülaltoodu, hageja on seisukohal, et pärast kompromissi jõustumist on oluliselt muutunud maksete suurust mõjutavad asjaolud: majanduslik olukord on halvemaks muutunud, olid toimumas õiguslikud muudatused, mis omakorda suurendasid koormust hagejale. Hageja on seisukohal, et

§ 459alusel on tal õigus taotleda elatise suuruse muutmist ehk elatise vähendamist.

Hageja arvates laste igapäevased mõistlikud vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid on tagatud, kui hageja maksab igakuiselt elatist mõlema lapse kasuks summas 180 eurot, millele lisandub vanemate võrdsuse põhimõttest (PKS § 116 lg 1) lähtudes samasuuruses ulatuses laste ema panus ning riiklikud toetused. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad hagi ei tunnista ning nõuavad jätta hagiavaldus rahuldamata.

  1. oktoobril
  2. a kohtumäärusega 2-16-13772 kinnitatud kompromissiga kokkulepitud elatisemäär vastas PKS § 101 lg 1 toodud määrale. Kostjad leiavad, et hageja väide hea sissetulekuga töö leidmise oluliselt raskendamise kohta ei ole tõene. Hageja on saanud samamoodi nagu kostjate seaduslik esindaja turvatöötaja koolituse, on töötanud turvatöötaj ning saaks tööle turvatöötaj nagu seda teeb kostjate seaduslik esindaja. Samuti on hagejal kõrgharidus, mis on omandatud välisriigis ja tunnustatud Eesti ENIC/NARIC Keskuse poolt. Mis puudutab hagejate vanemate ühisvara jagamist, siis ühisvara jagamine ja elatis kaks teineteisest sõltumatud õiguslikku normi, mida reguleerivad PKS erinevad sätted ja peatükid. Samuti eksib hageja väites, et pärast varem sõlmitud kompromissi jõustumist hageja vara vähenes. Hagejale olid eelnevalt teada ühisvara jagamise kokkuleppe tulemused, talle oli teada, et jagatud ühisvara hakkavad kasutama tema lapsed. Hageja viitab oma hagiavalduses uuringule, milles on toodud, keskmised lapse ülalpidamiskulud LEU 2015.–
  3. Antud uuring kajastab 5 aasta tagust perioodi ning läbiviidud uuring ei oma seadusandlikku tähendust. Elatise maksmist reguleerib seadus, nimelt PKS (§-d 101, 102). Laste ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate kulutused on miinimummäärast väiksemad. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Seda seisukohta ei mõjuta

§ 436

lg 6, mille järgi ei ole kohus perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega. Viidatud sätte eesmärgiks elatisasjades on kaitsta last. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. 4

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud pärast Viru Maakohtu
  1. oktoobri
  2. a kohtumääruse nr 2-16-13772 jõustumist tema varalise seisundi muutmist ja võimatust jätkata elatise tasumist miinimummääras hageja praeguse majandusliku olukorra tõttu. On ekslik kostjate väide, et tingimata igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohus korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Hagiavalduses viidud uuringud oma poolt tõendavad hageja väide, et laste tegelikud vajadused on miinimummäärast väiksemad. Vastavalt kohtupraktikale ei tähenda varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Hageja on esitanud oma igakuised vältimatud kulud, ning tasudes kostjate kasuks elatist vastavalt Viru Maakohtu 25.10.
  3. a määrusele, ei jää hageja enda kulude katteks tegelikult piisavalt raha. Vastavalt kostjate seadusliku esindaja ehk ema kontoväljavõttele kostjate ema sissetulek on miinimumpalga lähedane. Sellest tulenevalt ei ole usaldusväärne, et kostjate ema panustab nende ülalpidamisse 292 eurot kuus (ehk ½ miinimumpalgast). Hageja on seisukohal, et laste mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Riigikohus on öelnud, et elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. Hageja leiab, et võttes arvesse mõlema vanemate majandusliku olukorra ning laste tegelikud vajadused, on temapoolne panus laste ülalpidamiseks summas 180 eurot mõlemale piisav osa nende igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. KOHTUISTUNG 10.11.2021 kohtuistungil jäid osapooled omapoolsete nõuete, väidete ja vastuväidete ning nende põhjenduste juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et tänaseks ei tööta. Hageja on proovinud kandideerida 17 töökohale, keegi aga ei soovi endist politseinikku tööle võtta. Hageja on proovinud tööle saada, aga see ei ole nii lihtne kui kostjate ema väidab. Kui hageja oleks turvatöötaja, siis palk jääks ainult elatisele. Hageja õpib Tallinnas kiirabitehnikuks ja samas veel kinnisvara haldajaks. Kursustele läheb palju raha. Üks kursus maksis 1500 eurot, teine 1000 eurot, maksed on ühekordsed ja juba tasutud. Kui kõik läheb hästi, lõppevad kursused jaanuaris
(2022). Hageja saab Töötukassalt toetust summas 900 eurot. Tallinnas elab hageja õe juures, aga sõitmine on kallis. 2021. a märtsis hageja abiellus ja hetkel on ta abikaasa õlgadel, sõltub täielikult oma abikaasast. Uusi lapsi hagejal ei ole. 5
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Hageja sai II pensionisammast kätte 8000 eurot, raha kulutas õpingute kinnimaksmiseks, kogunenud võlgade katmiseks ja majapidamisele. Maja, kus praegu hageja elab, on hageja omandis. Maja on soetatud Coop Panga laenuga aastal 2017, laenu saajaks on ka hageja isa. Veel Swedbangas on võetud ehituslaen maja peale, kuna seal olid vaid neli seina ja põrand. TF Bankst võetud laenu eest soetas hageja kodutehnikat. Hageja nimele on registreeritud kaks sõiduautot, aga sõiduauto KIA Sorento ei ole töökorras. Samuti selgitas hageja, et pärast ühisvara jagamist ja maja kostjate emale jätmist, ei saanud kostjate ema ümber vormistama laenulepingut enda nimele, mistõttu laen jäi hageja nimele, aga osa- ja kindlustusmaksed tasub kostjate ema. Alguses tehti niimoodi, et hageja kandis elatise üle, kostjate ema pärast kandis hagejale raha tagasi. Hiljem hageja arvestas selle summa elatise summast maha, et ei oleks liigset teenusetasu. Kõik kulutused seoses majaga kannab kostjate ema. Hageja täpsustas, et kompromissi sõlmimise ajal töötas ta kahel töökohal, samuti tol ajal elatise miinimummäär oli tunduvalt väiksem. Hageja saab maksta kummalegi lapsele maksimaalselt 200 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et kuna hageja palub muuta kohtumäärust, millega oli sõlmitud kompromiss elatise kohta, on see aluseks hoopis hagi läbivaatamata jätta

§ 430lg 8 silmas pidades.

Sõlmides kompromissi, teadis hageja millele ta läks. Ei ole alust lugeda kompromissi kui tehingut kehtetuks või sellest taganeda. Ühisvara jagamise tehingu tegemise järel maja kostjate emale jätmine oli hageja vaba tahe. Tuleb arvestada, et kõik kulud seoses majaga, s.h laenu osamaksed, kannab kostjate ema. Politseiteenusest lahkus hageja oma soovil, see oli tema vaba tahe. Hageja saab Töötukassalt suuremat hüvitist kui kostjate ema saab palka, õpingute eest 2500 eurot on juba tasutud, pensionifondist sai hageja kätte 8000 eurot ja ei ole tõendatud, mille peale ta need summad kulutanud, aga see ei omagi tähtsust. Kostja täpsustas, et hageja elatise võlgnevus on 924 eurot. Kostjate reaalsed kulutused on suuremad kui hageja makstud summad. Kostjate ema perekonnas elab vanaema ning tema osutab abi tütrele ja lastelastele töötasu arvelt. Kostjate ema 28.08.2021 sõlmis uue abielu. Uus abikaasa ei aita teda, temal on oma Inglismaal elav laps, keda ta aitab. Kostjad ei ole nõus, et hageja maksab kummalegi lapsele elatisena 200 eurot. Kuna kohtul ei õnnestunud lepitada pooli, tegi kohus päringud kostjate vanemate varalise seisundi ja leibkonna koosseisu kohta registritesse, krediidiasutustele, Pensionikeskusele, Töötukassale, Sotsiaalkindlustusametile. Pooled nõustusid edaspidi arutama asja kirjalikus menetluses. KIRJALIK MENETLUS 6

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Kohus on 06.12.2021 määranud vaadata tsiviilasja läbi kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti tähtaeg esitamaks avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja kohtule, samuti teatati lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg. Osapooled esitasid täiendavad seisukohad. Kostjad esitasid ka menetluskulude nimekirja. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud

§ 232

lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja seetõttu tuleb see osaliselt rahuldada. Kohus tuvastas (kd 1, tl 14-15), et Viru Maakohus on

  1. oktoobri
  2. a määrusega nr 2-1613772 kinnitanud R Vi ja K Vi ning R Vi vahel 30.06.2016 sõlmitud kompromissi alljärgnevalt:
  3. R V kohustub tasuma elatist R Vile igakuise elatisrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.08.2016 kuni R Vi täisealiseks saamiseni s.o 02.05.
  5. R V kohustub tasuma elatist K Vile igakuise elatisrahana 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 01.08.2016 kuni K Vi täisealiseks saamiseni s.o 28.02.
  7. Elatis makstakse J Vi (praegune perekonnanimi H) arvelduskontole nr xxx igakuiselt
  8. kuupäevaks. Kohus lõpetas menetluse R Vi ja K Vi hagis R Vi vastu elatise nõudes. Seega on olemas jõustunud kohtulahend, mis kohustab hagejat maksma kostjate ülalpidamiseks igakuise elatisena rahasumma, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Kohtule 13.09.2021 esitatud hagis nõuab hageja muuta Viru Maakohtu 25.10.
  9. a määrus nr 2-16-13772 ning vähendada elatis kummagi alaealise lapse ülalpidamiseks kuni 180 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni laste täisealiseks saamiseni või asjaolude olulise muutmiseni. 10.11.2021 kohtuistungil ütles hageja, et saab maksta kummalegi lapsele maksimaalselt 200 eurot kuus. 7

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 järgi võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kostjad vaidlevad hagile vastu ning leiavad, et elatise vähendamiseks puudub alus. Kostjad on muuhulgas seisukohal, et kuna kõnealusel juhul makstakse elatis kohtu kinnitatud kompromissi alusel, ei saa sellist määrust muuta

§ 430lg 8 silmas pidades.

Kohus on seisukohal, et kostjad tõlgendavad seadust ekslikult ja

§ 430

lg 8 viitamine on kõnealusel juhul asjakohatu.

§ 432

teise lause kohaselt kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus korduvalt (vt. nt 17.05.2011. a otsuse nr 3-2-1-33-11, p 26; 16.01.2013 otsuse nr 3-21-160-12, p 16) leidnud, et elatise muutmise nõude aluseks saab olla üksnes

§ 459või § 497.

Nimetatud säte (

§ 459

) käib

§ 432

teise lause järgi ka määruse kohta, millega kohus kinnitas kompromissi ja lõpetas menetluse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal oli õigus esitada hagi kompromissi kinnitava määruse muutmise nõudes küll. Hagi on esitatud 13.09.

  1. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäära sai alaealisele lapsele elatise välja mõista üksnes PKS § 102 lg-s 2 sätestatud alustel. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võis kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võis olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Mõjuvate põhjuste loetelu on jäetud lahtiseks. PKS § 102 lg 2 ei olnud mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Seega võis mõjuvaks põhjuseks olla ka muu põhjus, mida ei ole kirjeldatud PKS § 102 lg-s
  2. PKS § 101 lg 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
  3. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  4. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. 8

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. PKS § 102 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis näeb ette, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (lg 1). Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg 2). Kohus võib elatise välja mõista käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel (lg 3). Riigikohus 17.05.2011. a otsuse nr 3-2-1-33-11 p-s 16 leidnud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada, st kui elatisehagi on esitatud enne 1. juulit 2010, saab kohus PKS § 210 lg 2 järgi mõista kuni 1. juulini 2010 elatise välja enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel, alates 1. juulist 2010 aga kehtiva perekonnaseaduse sätete alusel (vt Riigikohtu otsus nr 32-1-85-10, p 18; 16.02.2011. a otsus nr 3-2-1-164-10, p 16). Osundatud seisukohtadest lähtub kohus kõnealusegi asja lahendamisel.

§ 459

sätted ei ole muutunud, kuid enne 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks kuni 31.12.2021 kehtinud PKS asjakohased sätted ning alates 01.01.2022 elatise suurust kindlaks määrates võtab kohus aluseks pärast 31.12.2021 kehtima hakanud PKS asjakohaste sätete redaktsiooni. Pooltel puudub vaidlus, et hageja on kostjate isa (kd 1, tl 12, 16) ja kohustatud neid ülal pidama. Riigikohus on korduvalt (vt nt 28.10.

  1. a otsuse nr 3-2-1-124-15, p 11; 19.10.
  2. a määruse nr 3-2-1-119-15, p 12-13) leidnud, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Kohtumäärus, mille muutmist hageja soovib, oli kompromissi kinnitav määrus. Kompromissis leppisid pooled kokku elatise suuruses 215 eurot kuus igale lapsele, mis oli tol ajal kehtinud elatise miinimummääraga kooskõlas, ning elatise suurust miinimummäära muutmisega seostasid. Sellest järeldab kohus, et aastal 2016 oli hageja varaline olukord säärane, et elatise tasumine seadusega ettenähtud miinimummääras on talle jõukohane olnud. Hageja ise ka seletas, et tol ajal töötas ta kahel töökohal ja head sissetulekut – evis. Hageja nõuab käesolevas asjas elatise vähendamist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ehk kuni 180 euroni. 10.11.2021 kohtuistungil ütles hageja, et saab maksta kummalegi lapsele maksimaalselt 200 eurot kuus. Hageja on tuginenud sellele, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse tegemist on elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Hageja oli 15.06.2021 vabastatud politseiteenistusest, mis tingis sissetuleku olulise vähendamise. Ka vähenes hageja vara hageja ja 9

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 kostjate esindaja vahel 28.11.2016 sõlmitud ühisvara jagamise kokkuleppe järel, millega on aadressil X x asuva kinnistu ainuomanikuna kantud kostjate seaduslik esindaja. Hageja vältimatud kogukulud on 820 eurot kuus. Võttes arvesse töökoha kaotamise ja sissetuleku vähenemise ning vältimatud igakuised kulud, on elatise tasumine seaduses sätestatud miinimummääras kahele lapsele muutunud hageja jaoks ebamõistlikult koormavaks või üldse võimatuks. On toimunud muudatused ka seaduses. Hageja palub arvesse võtta veebruari 2020 uuringu (peetakse silmas Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors koostatud
  1. a lõppraporti „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“) tulemused. Tuleb ka arvestada, et riik tasub toetusi lapse vajaduste katteks. Riigikohtu praktika kohaselt on mõjuval põhjusel võimalik arvestada riiklikku toetust elatise summa kindlaksmääramisel. Kohus analüüsib esmalt, mis on hageja sissetulekuks ja selle saamise võimaluseks ning kas hagejale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Pealegi on kohus kontrollinud hageja varalise seisundi andmed üle mitmes registris. x 15.06.
  2. a käskkirjaga nr 1.9-2.8/85p (kd 1, tl 5) vabastati hagejat politseiteenusest tema enda algatusel. Teenistussuhte viimne päev on 17.06.
  3. Endiste abikaasade ühisvara jagamise 28.11.
  4. a lepingu (kd 1, tl 13, 51-53) kohaselt jäid kostjate emale X tn x, x asuv 601 m2 suurune kinnistu ja hageja eluasemelepingust nr 28298 tulenevad kohustused üle. Rahvastikuregistri (kd 1, tl 54) kohaselt hagejal peale kostjate alaealisi lapsi ei ole. Hageja omandis (kd 1, tl 56) on x asuv suurusega 2,01 ha kinnistu. Kinnistule on seatud hüpoteek summas 43 500 eurot AS Eesti Krediidipank (praegune AS Coop Pank) kasuks. Maksu- ja Tolliameti töötamise registri (kd 1, tl 60) kohaselt töötas hageja viimati Xis ajavahemikul 08.06.2009–17.06.2021, x AS turvatöötaj ajavahemikul 10.06.2016–31.03.2021 ning x OÜ ajavahemikul 18.06.2021–30.06.2021 ehitusabitöölisena. Transpordiameti liiklusregistri andmete (kd 1, tl 64-66) kohaselt on hageja abikaasa Y V sõiduauto TOYOTA RAV4, ehitusaasta 2021, vastutav kasutaja. Sõiduauto omanik on Swedbank Liising AS. Rahvastikuregistri (kd 1, tl 54) andmetel on hageja uut abielu registreeritud 26.03.2021 (abielukanne nr 115-32-2021/51). Seega saab järeldada, et abikaasad võtsid sõiduautot liisingusse. Hageja omandis on järgmised sõiduautod: VOLKSWAGEN TRANSPORTER KAUBIK, ehitusaasta 1997, omavalmistatud O1 MADEL, ehitusaasta 2006, MERCEDES-BENZ, ehitusaasta 2003, KIA SORENTO, ehitusaasta
  5. Äriregistri andmetel (kd 1, tl 67) on hageja OÜ x juhatuse liige, osakapital 2500 eurot, äriühing on asutatud sissemakset tegemata. Eesti Töötukassa (kd 1, tl 80) andmeil on Eesti Töötukassa otsusega nr TA21-0092122 R V töötuna registreeritud alates 01.07.
  6. Eesti Töötukassa 09.07.
  7. a otsusega nr 121037307 saab R V töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 08.07.2021–02.07.
  8. Väljamakseid on tehtud järgmistel kuupäevadel ja summas: 09.08.2021 summas 1043,90 EUR, 08.09.2021 summas 1348,38 EUR, 08.10.2021 summas 1304,88 EUR, 08.11.2021 summas 1116,31 EUR. Sotsiaalkindlustusameti (kd 1, tl 150) teabe kohaselt ei ole R Vile alates 01.01.2021 pensioni ja/või toetuseid määratud. Hageja pangakonto nr x (Swedbank) väljavõtete (kd 1, tl 6-7) kohaselt tasus ta õppelaenu ja väikelaenu osamakseid. Ajavahemiku 01.01.2021–25.11.2021 eest sama pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 172-193) nähtuvad samad väljamaksed. Veel on väljamakseteks maksed kauplustes, s.h 10
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 e-poodides, tanklates, ülekanded x OÜ-le, rahakogujasse, kindlustusmaksed, maksed AS-ile x, ülekanded arvestatavates summades X Vile (hageja abikaasa), sularaha pangaautomaadist väljavõtmine. Hageja Coop Panga konto x väljavõttest (kd 1, tl 8-11) tulenevalt tegi ta väljamaksed ajavahemikul 01.06.2020–30.06.2021 arvete alusel TF Bank AB-le, tagastas laenu COOP Pangale, maksis VKG Elektrivõrgud OÜ-le. Samad väljaminekud tulenevad konto väljavõttest ajavahemiku 01.01.2021–17.11.2021 eest (kd 1, tl 87-101). Veel selguvad väljaminekutena kindlustusmaksed, maksed kauplustes, väljamaksed AS LHV Finance arvete alusel, Elisa Teleteenused AS-ile, Telia Eesti AS-ile, elatise maksed, ülekanded LKE Auto OÜ-le, maksed tanklates. Laekunud on palgamaksed x, toetused Eesti Töötukassalt. Ajavahemikul 06.01.2021–16.06.2021 (kd 1, tl 87-95 pöördel) sai hageja Xi palgamoodulist tasu alljärgnevalt: 06.01.2021 summas 2265,25 eurot; 02.02.2021 summas 1596,10 eurot; 03.03.2021 summas 1515,61 eurot; 01.04.2021 summas 1579,76 eurot; 03.05.2021 summas 1476,03 eurot; 31.05.2021 summas 1587,91 eurot ja 16.06.2021 summas 1088,26 eurot. Ajavahemikul 06.01.2021–31.03.2021 (kd 1, tl 172-174 pöördel) sai hageja täiendavalt töötasu x AS-ilt (x AS-ilt) alljärgnevalt: 06.01.2021 summas 421,10 eurot; 03.02.2021 summas 265,70 eurot; 04.03.2021 summas 292,79 eurot ja 31.03.2021 summas 825,62 eurot. Toodu alusel oli aastal 2021 hageja sissetulek: jaanuaris kokku 2683,35 eurot, veebruaris kokku 1861,80 eurot, märtsis kokku 2634,02 eurot, aprillis 1579,76 eurot; mais kokku 3063,94 eurot ja juunis 1088,26 eurot. Hageja Coop Panga konto x väljavõtte (kd 1, tl 97-101) kohaselt sai ta ajavahemikul 31.07.2021–08.11.2021 Eesti Töötukassalt töötutoetusena, koolituse toetusena jne kokku 5370,19 eurot, mis on keskmiselt 1074 eurot kuus. Seega on tõendatud, et pärast politseiteenusest lahkumist hageja sissetulek vähenes. Ent kohus leiab, et ka pärast politseiteenusest lahkumist oli hageja võimeline tasuma elatist kuni 31.12.2021 kehtinud PKS §-s 101 sätestatud miinimummääras. Ka arvestab kohus, et AS-i Pensionikeskus vastuse (kd 1, tl 153) kohaselt oli R Vile 03.09.2021 teostatud väljamakse pangakontole x summas 13 120,68 eurot ja 28.09.2021 veel kompensatsioonimakse summas 1027,17 eurot. Seega sai hageja 2021. a septembris AS-ilt Pensionikeskus kokku 14 147,85 eurot. Kohtuistungil antud seletuste kohaselt kulutas hageja II pensionisammast saadud raha õpingute kinnimaksmiseks, kogunenud võlgade katmiseks ja majapidamisele. Kohus juhib hageja tähelepanu, et temal on kohustus eelkõige anda ülalpidamist oma alaealistele lastele ning PKS § 102 lg-st 2 tulenevalt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt. 11
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Kohus on seisukohal, et hagejal oli piisavalt vahendeid, et tasuda elatist varasema lahendi alusel väljamõistetud suuruses. Kohus arvestab ka sellega, et hageja saab töötada turvatöötaj. Samuti 2022. a jaanuaris lõppevad kursused ja hageja saab kaks uut eriala. Kõik see suurendab hageja võimet saada tööd ja seeläbi suurendada oma sissetulekud. Hageja tõi välja, et osa kostjate vajadustest on kaetud riikliku toetusega. Sotsiaalkindlustusameti 18.11.2021. a teatise (kd 1, tl 150) kohaselt on J Hile (isikukood
  1. x)määratud alates 01.01.2021 lapsetoetus 120,00 eurot kuus. K Vi (isikukood
  2. x)eest on määratud alates 01.01.2021 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. R Vi (isikukood
  3. x)on määratud alates 01.01.2021 lapsetoetus 60,00 eurot kuus. Kuivõrd kohus on seisukohal, et hagejal oli piisav sissetulek elatise tasumiseks seadusega ettenähtud miinimummääras, leiab kohus, et laste peale tasutava lapsetoetuse mahaarvamisele ka alust ei ole. Hageja välja tõi samuti uuringule viidates, et kostjate vajadused on miinimummäärast väiksemad. Kohus on seisukohal, et kõnealusel juhul ei ole kostja viide „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ uuringule asjakohane mitte. Riigikohus on mitmes lahendis, nt 16. jaanuari 2013. a otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 17, 29. aprilli 2015. a otsuse nr 3-2-1-21-15 p-s 14, 17.0.2018. a otsuses nr 2-16-135, 07.02.2018 otsuse nr 216-118651 p-s 14, leidnud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik lapse kulutusi tõendada, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksemat elatist. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb eeldada, et kostjate ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja kostjate vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Seetõttu ei ole kõne all oleval juhul asjakohane hageja viide uuringutele. Kõigest eeltoodust lähtudes leiab kohus, et elatise vähendamiseks ajavahemikul 13.09.2021– 31.12.2021 (k.
  4. a)alust ei ole. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 2172 lg 1 järgi kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. Hagiavalduses tugines hageja õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 101 lg 1 alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis näeb ette, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi lg-test 3-5, 7 tulenevalt igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv 12
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kohus leiab, et seoses õigusliku olukorra muutmisega jääb põhjendatuks muuta alates 01.01.2022 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suuruseks pere esimese ja teise lapse kohta 60 eurot. Vastavalt Justiitsministeeriumi elatiskalkulaatorile (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) on iga kostja arvestuslik elatis alates 01.01.2022 summas 213,44 eurot. Arvutuskäik. Baassumma 200 eurot. Lisatakse 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale. Seadusjärgne miinimumelatis arvutatakse Eesti keskmise brutokuupalga alusel (1448 x 0,03 = 43,44 eurot, 43,44 + 200 = 243,44 eurot). Kostjate vanematel on kaks ühist last, kelle vanusevahe on rohkem kui kolm aastat, mistõttu ei arvesta kohus maha elatise summast 15 protsenti vanema kostja elatise summaga võrreldes. Laste eest saab lapsetoetust kostjate ema. Eemaldatakse elatise summast pool lapsetoetuse määra: 243,44 - (60/2) = 213,44 eurot. Lapsed ei ole veetnud aega isa (hageja) juures, seega arvestatakse, et kostjad veedavad kohustatud vanema juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et ajavahemikul 13.09.2021–15.11.2021 (kd 1, tl 98 pöördel-101) tasus hageja kostjate seaduslikule esindaja pangakontole elatisena kokku 1000 eurot. Kui hageja tasus elatist toodud ajavahemikul või pärast 15.11.2021 ka, tuleb sellegagi arvestada kohtuotsuse täitmisel. Uurimaks hagi põhjendatust, kontrollis kohus ka kostjate ema sissetulekud ja varalise seisundi. Rahvastikuregistri (kd 1, tl 55) andmete kohaselt kostjate emal peale kostjate enam lapsi ei ole. Kinnistusraamatu andmeil (kd 1, tl 58) on kostjate ema omandis 614 m2 suurune kinnistu aadressil X x. Asja materjalide kohaselt on see aadress kostjate ja nende ema elukohaks. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri andmete (kd 1, tl 59) kohaselt töötab kostjate ema alates 21.03.2018 x AS-is turvatöötaj. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjate ema oleks sõiduauto omanikuks või vastutavaks kasutajaks. Eesti Töötukassa 17.11.2021 teatise (kd 1, tl 83) kohaselt ei ole J H registreeritud töötuna/tööotsij ja ei ole saanud ajavahemikul 01.01.2021–17.11.2021 töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist. AS-i Pensionikeskus vastuse (kd 1, tl 153) kohaselt ei ole J H esitanud raha väljavõtmise avaldust. Äriregistri andmetel (kd 1, tl 68-69) on kostjate ema x asutaja, osanik ja juhatuse liige, osakapital 2500 eurot, äriühing on asutatud sissemakset tegemata.
  2. a III kvartalis oli töötajate arv 1, riiklikud maksud 2746,64 eurot, tööjõumaksud 664,98 eurot ja maksustatav käive 14 583 eurot. 13
(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 Kohus on seisukohal, et äriregistri andmetest saab järeldada, et kostjate emal on olemas tegutsev äriühing. Ajavahemiku 07.10.2020–07.10.2021 eest kostjate ema pangakonto nr x väljavõtte (kd 1, tl 24, 25) kohaselt laekus tema kontole x AS-ilt ajavahemikul 15.10.2020–15.02.2021 palk kogusummas 2965,94 eurot, mis teeb keskmiselt 593 eurot kuus. Ajavahemikul 15.03.2021– 15.09.2021 laekus kostjate ema kontole x AS-ilt töötasu kogusummas 4944,87 eurot, mis teeb keskmiselt 706,40 eurot kuus. Ajavahemiku 01.01.2021–18.11.2021 eest kostjate ema sama pangakonto väljavõtte (kd 1, tl 113-146) kohaselt laekusid tema pangakontole x AS-ilt töötasu 15.10.2021 summas 602,74 eurot (kd 1, tl 143 pöördel) ja 15.11.2021 summas 708,99 eurot (kd 1, tl 146). Laekuvad Sotsiaalkindlustusameti toetused ja hageja tasutud elatis, töövõimetushüvitis Eesti Haigekassalt. Väljaminekuteks on peamiselt digikassa kanded, maksed kommunaalteenust osutatavatele ettevõtetele, Narva Linnavalitsuse kultuuriosakonnale, kindlustusmaksed, lepingu osamaksed, tasumised kauplustes ja lokaalides. Kohus nõustub hagejaga, et kostjate ema sissetulekuid kajastavatest dokumentidest ei tulene, et tema sissetulek võimaldab tal anda kostjatele ülalpidamist samas suuruses kui on kohustatud maksma hageja. Ühtlasi on kostjate emal tegutsev äriühing, mille arvelt saab ta suurendada laste ülalpidamisvõimet. Kohus on seisukohal, et kuna jääb tuvastatuks, et hageja sissetulek võimaldab tal anda kostjatele ülalpidamist seadusega ettenähtud miinimummääras, peab ta seda tegema isegi juhul kui kostjate ema sissetulek ei ole sama suur. Puudujääva osa peab katma hageja, sest tema sissetulek seda ikka võimaldab. Kõigest ülaltoodust lähtudes rahuldab kohus hagi osaliselt ja vähendab hagejalt v’ljamõistetud elatisesuurust alates 01.01.2022. Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei evi kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 ja PKS § 102 alusel hagi elatise suuruse muutmise nõudes.

MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt

§ 163

lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 (alates 01.01.2022 kehtima hakanud redaktsioonis) kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 6

sätestab, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Kuna kohtuotsus tehakse ja menetluskulude jaotus määratakse pärast 01.01.2022, tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda

§ 164lg 1 alusel. Lähtudes menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. 14

(15)Tsiviilasi nr 2-21-14327 /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.