← Eesti

3-21-1781/9

Obsah (4)§ 235§ 121§ 47§ 119

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 22.11.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1781 Haldusasi X kaebus Ta

) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Muus osas ei ole määrus edasikaevatav (

§ 235lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X esitas Tallinna Vanglale 23.05.2021,30.05.2021 ja 31.05.2021 taotlused isikliku raadio väljastamiseks. Vangla jättis 25.05.2021 ja 02.07.2021 vastustega nr 5-8/21/13679-2 ja nr 58/21/14473-2 taotlused rahuldamata ning jättis nende vastuste peale esitatud vaided 28.06.2021 ja 30.07.2021 vaideotsustega nr 5-15/21/276-2 ja nr 5-15/21/350-2 rahuldamata.
  2. Kaebaja on taotlenud Tallinna Vanglalt käekella väljastamist ning need taotlused on Tallinna Vangla jätnud 23.04.2021 ja 28.04.2021 vastustega nr 5-8/21/8375-2 ja nr 5- 3-21-1781 8/21/8865-2 rahuldamata, samuti on Tallinna Vangla jätnud 28.04.2021 vastusele esitatud vaide 01.06.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/225-2 rahuldamata.
  3. Kaebaja esitas 03.08.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 30.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/350-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale isiklik raadio Philips ja käekell HQ. Lisaks taotleb kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi.
  4. Tallinna Halduskohus tagastas 15.09.2021 määrusega kaebuse

§ 121

lg 2 p 21 alusel ning jättis läbi vaatamata menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi saamiseks. Kaebaja on seoses isikliku raadio ja käekella väljastamise nõuetega pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast (vt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 5), kuid nõue kohustada väljastama kella on kohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes (

§ 47lg 2).

Samas tuleb kaebus siiski tagastada

§ 121lg 2 p 21 alusel. Riigikohus selgitas 19.10.2015 otsuses nr 3-3-1-28-15, et Vang

S § 15 lg 2 p‑st 6 koostoimes § 31 lg‑ga 2 tuleneb, et elektriseadmed on keelatud esemeks senikaua, kuni vangla ei ole andnud VangS § 31 lg‑s 2 sätestatud luba. Isikliku raadio väljastamisest keeldumine ei riiva üldjuhul kinnipeetava õigusi intensiivselt, kui isikut ei ole jäetud täielikult ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid ning saada vajaduse korral teavet teistest informatsiooniallikatest. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.30 kohaselt on vanglas kinnipeetavatele keelatud signaali või levi edastaja või vastuvõtja ning nende tarvik, v.a kambritesse sisseehitatud raadio, vanglateenistuse loal väljastatud või vahendusel soetatud või vanglasse saabumisel kaasas olnud televiisor. Kodukorra p 7.1.49 kohaselt on keelatud sarnase otstarbega isiklikud esemed, mille tagab vangla. Eeltoodu tõttu ei olnud vanglal õiguslikku alust anda luba kaebajale isikliku raadio kambrisse väljastamiseks. Tallinna Vangla kambrites on sisse ehitatud raadio ning selliselt on vangla VangS § 31 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitnud. Kaebajal ei ole VangS § 31 lg 1 alusel subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid kui vangla kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu edastatavaid raadiokanaleid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018 otsus asjas nr 3-16-2697). Kaebajal on nii informatsiooni saamise kui ka meelelahutuslikel eesmärkidel võimalik lugeda ka üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.41 kohaselt on keelatud ka kell (sh nutikell), v.a vangla vahendusel soetatud kell. Ka kodukorra p 7.1.41 ei saa pidada ilmselgelt õigusvastaseks, kuivõrd ka see punkt on kehtestatud eeskätt vangla julgeoleku tagamise eesmärkidel. Vangla tegevust isikliku raadio ja käekella väljastamata jätmisel ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Isikliku raadio ja käekella puudumine võib kaebajale põhjustada üksnes väheseid ebamugavusi. Kaebajal on võimalik teatud raadiokanaleid kuulata kambrisse sisseehitatud raadio kaudu. Kellaajaga on kaebajal võimalik kursis olla muul viisil, sh näiteks küsides vanglaametnikelt kella või ka raadiokanalite kaudu, milliseid on võimalik kambrisse paigaldatud raadio kaudu kuulata. Lisaks, kui kaebaja peab käekella omamist sedavõrd oluliseks, on tal võimalik koguda käekella soetamiseks vajalik rahasumma ja soetada käekell vangla vahendusel. Kaebuse tagastamise tõttu jääb menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata. 2

(4)3-21-1781 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus. Kaebus on kella osas kohtule esitatud tähtaegselt. VangS § 31 lg 2 võimaldab kinnipeetaval omada isiklikku raadiot vangla ametniku loal, kui see ei häiri teisi. Kambrisse ehitatud raadio peaks vangla kodukorra p 7.1.30 järgi olema samuti keelatud, sest edastab signaali. Kogu aeg samade saadete ja järjejuttude kuulamine on häiriv. Kaebajal puuduvad sissetulekud, et osta vanglast raadio. Arusaamatu on, miks Tartu Vanglas müüdi raadiot, mida ei või kasutada Tallinna Vanglas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus võtab kaebaja määruskaebuse menetlusse (

§ 119lg 1, § 121 lg 4, § 203 lg 1, § 204 lg 1 ja § 207 lg 1).

Määruskaebuse esitaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). 7. Halduskohus on kaebuse tagastanud

121 lg 2 p 21 alusel, mille kohaselt võib kaebuse tagastada, kui korraga on täidetud kaks eeldust: kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

  1. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebus on perspektiivitu ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Tallinna Vangla kambrites on sisse ehitatud raadio. Kaebajale on võimaldatud raadiosaadete jälgimine vastavalt VangS § 31 lg-le
  2. Kaebajal ei ole VangS § 31 lg 1 alusel subjektiivset õigust nõuda, et tal võimaldataks kuulata muid, kui vangla kambrisse sisse ehitatud raadio kaudu edastatavaid raadiokanaleid (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 19.12.2018 otsus asjas nr 3-16-2697, p 12; 28.09.2017 otsus asjas nr 3-16-763, p 15). Kuna kaebajat ei ole jäetud ilma võimalusest jälgida piisaval määral raadiosaateid, ei riiva isikliku raadio väljastamisest keeldumine kaebaja õigusi intensiivselt (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 otsus asjas nr 3-3-1-28-15, p 33). Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.30 kohaselt on isiklik raadio üldjuhul keelatud ese. Tegemist on vangistusega kaasneva paratamatu ebamugavusega VangS § 41 lg 1 mõttes.
  3. Asjaolu, et kaebaja sai Tartu Vangla kaupluse vahendusel soetada isikliku raadio ning talle võimaldati väidetavalt selle kasutamist Tartu Vanglas viibimise ajal, ei anna kaebajale õigust nõuda, et ka Tallinna Vangla lubaks kaebajal kasutada isiklikku raadiot. Tartu Vanglas võis teatud perioodil olla isikliku raadio kasutamine lubatud, kuid Tartu Vangla direktori 01.04.
  4. a käskkirjaga nr 1-1/71 muudeti Tartu Vangla direktori 11.02.
  5. a käskkirjaga nr 1-1/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ p 7.1.30 ning selle muudatusega keelati samuti isiklikud raadiod sarnaselt Tallinna Vanglale (vt Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.30 ja 7.1.49).
  6. Tallinna Vangla on õiguspäraselt keeldunud väljastamast kella, mis on vangla kodukorra p 7.1.41 kohaselt keelatud ese.
  7. Kaebajal on võimalik raadiokanaleid kuulata kambrisse sisse ehitatud raadio vahendusel ning kellaaega on võimalik küsida vanglaametnikelt või kuulda raadiokanalitest. Piisava summa raha kogumise korral on kaebajal võimalik soetada käekell ka vangla vahendusel. Sedalaadi ebamugavusi ei saa pidada kaebaja väärikust alandavaks VangS § 41 lg 1 mõttes. 3

(4)3-21-1781 Kaebus ja sellel lisatud dokumendid ei võimalda järeldada, et isikliku raadio või käekella puudumine riivaks intensiivselt kaebaja õigusi. 12. Kuna halduskohus tagastas kaebuse õigesti

§ 121

lg 2 p 21 alusel, siis jättis halduskohus õiguspäraselt riigilõivust vabastamise taotluse ja riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata. 13. Kaebaja määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.